

Saatse saabas (vene keeles Саатсеский сапог) on Venemaa Petseri rajooni sopp, mis on mitmest küljest ümbritsetud Eestiga Võru maakonnas. See on kujunenud eesmärgil liita kohalikud vene talud Venemaaga. Aastaid oli see turismiatraktsioon, kuna seda läbis Eesti eri paiku ühendav tee, mis kulges läbi naaberriigi Venemaa (kuhu said Eesti kodanikud muidu siseneda vaid viisaga). Teelõiku võis läbida vaid sõidukiga, mitte aga jalgsi. Saabast läbides ei tohtinud peatuda.
Eesti Vabariigi 1922. aasta vallareformi eelnõu alusel määratud Petserimaa valdade piirid lähtusid suures osas rahvastiku etnilisest jaotusest. Saatse saabas ja selle ümbrus kuulus peamiselt setodega asustatud Järvesuu valda selle lõunaosas. Setumaa traditsioonilise haldusjaotuse alusel paiknes aga piirkond Tsätski nulgas.
1944. aastal otsustati Nõukogude Liidus taastada Pihkva oblast, mis oli 1927. aastal ühendatud Leningradi oblastiga. Pihkva oblastiga liideti ka Eesti NSV alasid, siinjuures ei järgitud endisi halduspiire. Eesti NSV ja Vene NFSV vahele loodi uus, piirkonna etnilist koosseisu arvesse võttev piir, liites Venemaa Pihkva oblastiga eeskätt venelastega asustatud alad. Piirimuutus viidi ellu 1944. aasta lõpus ja 1945. aasta alguses. Kuna liikumine liiduvabariikide vahel oli vaba, ei olnud piiril tol ajal suuremat praktilist tähtsust.
Saatse saapa kiilus paiknes sel ajal tosinkond venelastega asustatud väikest talu, mis olid rajatud 20. sajandi algul ning olid seotud läheduses asuva suure Gorodištše külaga (seto keeles Korodissa). Saapa kiilu puhul lähtuti Eesti ja Venemaa vahelise piiri määramisel etnilistest alustest. 21. sajandi alguseks olid Saatse saapas paiknenud taluhooned muutunud varedeks.
Umbes 1 km pikkune saapakujuline ala pindalaga 115 ha asub Saatse küla lähedal. Saatse saabast läbis Värska–Ulitina tee (ehk Saatse–Värska tee).
Saatse saabas tekitab kohalikele elanikele probleeme, sest osa olulisest ühendusteest läbib naaberriigi, kuhu saab muidu siseneda vaid viisaga. Saatse saabast ei lubatud läbida jalgsi, vaid ainult sõidukiga (bussis, autos või jalgrattaga) ja peatumata. Sesniki külast pääses kohalikku keskusse Värska kas läbi Venemaa või 20 km pikkuse ringiga. Lutepää külast viis aga tee nii Värska (nn Lutepää kolmnurk) kui ka Saatse poole (Saatse saabas) üksnes läbi Venemaa.
Saatse saapa probleemi loodeti lahendada Eesti-Venemaa piirilepinguga. 18. mail 2005 allkirjastasid välisminister Urmas Paet ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov esimest korda Moskvas piirilepingu, mis määrab kindlaks Eesti ja Venemaa vahelise maismaa- ja merepiiri. 18. veebruaril 2014 allkirjastasid välisministrid Paet ja Lavrov Moskvas piirilepingu uuesti, sest vahepeal oli Venemaa võtnud lepingult allkirja tagasi. Uus piirileping ei ole aga seni jõustunud, oodates mõlema riigi parlamendi ratifitseerimist.
Üldjoones sätestati lepingus Eesti ja Venemaa vaheliseks piiriks kunagine Eesti NSV administratiivpiir. Piiri õgvendati mõnes kohas. Likvideeriti ka Põlvamaa (2017. aastast Võrumaa) piiril asunud nn Saatse saabas – Venemaa sopp Eestisse, mis takistas Saatse ja Lutepää elanike vaba ühendust muu Eestiga. Ratifitseerimata piirilepingu järgi oleks piiri õgvendamise ja maadevahetusega läinud Saatse saabas ja seda läbinud teelõik Eestile. Eesti ja Venemaa oleksid vahetanud piirijoone korrigeerimisel võrdselt 128,6 hektarit maad.
Oktoobris 2025 suleti Saatse saabast läbinud teelõik seal liikunud eraldusmärkideta relvastatud grupi tõttu. Ümbersõit suunati Värska, Treski, Matsuri ja Sesniki kaudu. Kohalikud elanikud kasutasid ümbersõiduks ka kitsamat Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) teed.
Osa ümbersõiduteest on kavandatud Mustoja maastikukaitsealale ja Natura 2000 alale, mistõttu kulges projekteerimine tavapärasest keerulisemaks. 2024. aastal alustati eelprojekti koostamisega. 2025. aasta mais esitas Keskkonnaamet seisukoha, et projekti koostamiseks tuleb ka hinnata keskkonnamõju. Protsessi kiirendamiseks kavandas Vabariigi Valitsus looduskaitseseaduse muutmist. Selle muudatuse järgi saaks riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil loobuda keskkonna- ja sotsiaalmõju hindamisest ning ehitada ümbersõit 2026. aasta sügiseks.