Setod (seto keeles setoq või setokõsõq), ka setud ja setukesed, on eestlaste etniline rühm, kelle põline asuala on Kagu-Eestis Setomaal. Setode üldarv on ligi 10 000.[viide?]
Vanavene kroonikais on setod tuntud kui Pihkva tšuudid. Nende asuala I aastatuhandel ulatus praegusest kaugele lõuna poole, hõlmates suuremat osa Pihkva Emajõe (Velikaja jõgi) valgalast. Põhja pool ulatusid setode valdused Oudovani. Krivitšite hõimu saabudes 7. sajandil taandus osa setosid loodesse Ugandi maakonda, osa jäi kohale ja teatud määral venestus.
Tänapäeval elab suur osa setosid Tartus ja Tallinnas. Pärast 1991. aastat jäi osa setosid Venemaa poolele Petseri rajooni. Setosid elab ka Venemaa Föderatsiooni Krasnojarski krais, kuhu asuti ümber Setomaal valitseva maanappuse tõttu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
"Setukeste laulude" eessõnas on väljendatud Jakob Hurda arvamust: kuigi setud on üle võtnud mitmeid vene mõjustusi, on nad eestlased, kelle eripära tuleneb eelkõige sellest, et nad kauem ja paremini kui teised on säilitanud igivana algupärase rahvakultuuri. Setod on õigeusklikud, kuid säilinud on paganlikke uskumusi. Nad räägivad võru murdele või võru keelele lähedast setu murret või setu keelt (üks lõunaeesti keeltest), milles on palju vene mõjusid.
17. juunil 2010 lisas Venemaa valitsus setod 46. rahvusena väikesearvuliste põlisrahvaste nimekirja.
