Sengbusch

Sengbusch (vene keeles Зенгбуш, läti keeles Zengbušs) on Mecklenburgist Bartenshagenist pärit baltisaksa käsitöölise- ja aadlisuguvõsa.

Suguvõsa liikmed oli aadeldatud Saksa-Rooma riigis 1796, Venemaa keisririigis 1816 ja 1854 ning immatrikuleeritud 1879 ja 1892 Saaremaa rüütelkonda, kantud 1877 ning 1895 Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Kanadas ja Saksamaal.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Mecklenburgis elanud Ernst Sengbuschiga (1611−1675). Tema pojapoeg Cord Sengbusch (1700−1763) rändas 1725. aastal Riiga, kus tegutses rätsepana ja valiti Väikegildi oldermanniks; ta rajas suguvõsa Riia liini. Tema poeg Riia linnapea Alexander Gottschalck von Sengbusch (1738−1800) omandas 1796. aastal Püha Rooma keisrilt aadliseisuse.

Pealiin jätkus tema vanema poja Riia vabrikant Konrad Heinrich von Sengbuschiga (1768−1849). Viimase järeltulijatest said alguse suguvõsa kolm haru. Pühalepa pastor Alexander Wilhelm von Sengbusch (1796−1882) jätkas pealiini. Tema poeg Johannes von Sengbusch (1828−1907) asus elama Saaremaale ja rajas Kaunispe liini. Ta immatrikuleeriti 1892. aastal Saaremaa rüütelkonna matriklisse; tema vend Kuressaare linnapea Konrad von Sengbusch (1831−1913) immatrikuleeriti juba 1879. aastal. Johannesest alguse saanud liin on alles tänini, tema järeltulijad elavad Kanadas.

Konrad Heinrichi teine poeg õuenõunik Karl Johann von Sengbusch (1800−1893) oli Launkalne liini esiisa; see haru võeti 1877. aastal Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse ja see kustus meesliinis 1919. aastal. Tema nooremast vennast Riia kaupmees Wilhelm von Sengbuschist (1802−1880) alguse saanud haru suri meesliinis välja 1996. aastal; selle esindajad võeti Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse 1895. aastal.

Konrad Heinrichi noorem vend staabikapten Johann Alexander von Sengbusch (1777−1838) rajas Venemaa-Poola liini, mis eksisteeris veel XX sajandilgi. Alexander Gottschalck von Sengbuschi noorem vend Cord Jakob Sengbusch (1743−1803) siirdus Riiast Tartusse, kus ta võeti 1768. aastal Tartu linnakodanikuks. Tema järeltulijad elasid Tartus 19. sajandi alguseni, hiljem rändasid Tallinna ja 19. sajandi lõpul Riiga. See liin tõusis oma teenistuse kaudu 1882. aastal aadliseisusse ja kustus meesliinis 1945. aastal.

Suguvõsa liikmeid

• Alexander Gottschalck von Sengbusch (1738−1800), kolleegiumiassessor, Riia raehärra, asehalduskorraaegne linnapea ja Riia bürgermeister
• Cord Jacob Sengbusch (1743−1803), Tartu linnakooli õpetaja
• Conrad von Sengbusch (1768−1849), kaupmees Riias, Riia Mustpeade vennaskonna vanem
• Conrad Martin Sengbusch (1772−1860), Tartu linnarevident
• Alexander Wilhelm von Sengbusch (1796−1882), Pühalepa pastor
• Heinrich von Sengbusch (1806−1865), kindralmajor, Nižni Novgorodi ja Moskva politseimeister
• Eduard Ferdinand von Sengbusch (1807−1867) (Зенгбуш, Эдуард Фердинанд), dr. med. arst Tallinnas
• Wilhelm von Sengbusch (1802–1880), ettevõtja, Riia Börsikomitee liige, Rootsi ja Norra konsul
• Gregor von Sengbusch (1823−1878) (Зенгбуш, Егор Иванович), kindralmajor, Orenburgi kuberner ja Orenburgi kasakaväe ataman

  

• Johannes von Sengbusch (1828−1907) (Зенгбуш, Иван Александрович), tõeline riiginõunik, pedagoog, Kuressaare linnagümnaasiumi direktor, Kaunispe mõisa omanik, 1892. aastast Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklis
• Konrad von Sengbusch (1831−1913), Kuressaare linnapea, mõisaomanik
• Reinhold Karl von Sengbusch (1832−1906), Rauna ja Straupe pastor-adjunkt, Straupe ja Rubene pastor
• Paul Theodor von Sengbusch (1836−1905), praporštšik, tõeline riiginõunik
• Oskar von Sengbusch (1838−1900), kaupmees, Riia Börsikomitee president
• Conrad Robert von Sengbusch (1849−1929), arhitekt, Tartu linnaarhitekti abi, Tartu ülikooli arhitekti kohusetäitja, dotsent
• Heinrich Konrad Oskar von Sengbusch (1876−1922), mõisaomanik
• Ralph Max Eduard von Sengbusch (1885−1943), Riia Polütehnikumi professor
• Reinhold Oskar Kurt von Sengbusch (1898−1985), loodusteaduse doktor, Max Plancki instituudi direktor, auprofessor, nimekas sordiaretaja
• Kurt Heinrich Hans von Sengbusch (sündinud 1935), loodusteaduse tudeng, füüsik
• Peter Georg von Sengbusch (1939−2002), loodusteaduse doktor, Bielefeldi ülikooli bioloogiaprofessor
• Günter Karl Hermann von Sengbusch (sündinud 1940), loodusteaduse doktor, auprofessor
• Klaus Günter von Sengbusch (sündinud 1973), inseneriteaduse doktor

Sengbuschi suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Maalse (Maals) (1850−? pandi-, ?−1876 pärusvaldus, poolmõis)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Inciems (Inzeem) (1834 pandi-, 1834−1840 pärusvaldus), Indrāni (Indran) (1880−1907, karjamõis), Jūdaži (Judasch) (XX sajandi algul), Knīderi (Krüdenershof) (1834 pandi-, 1834−1840 pärusvaldus), Kusa (Kussen) (1908−pärast 1909), Launkalne (Launkaln) (1844−1920), Lejzvejnieki (Gresten) (alates 1864), Lielāmuiža (Essenhof) (1806−1832, pandivaldus), Roze (Lubar) (alates 1864), Veļķi (Welkenhof) (1840−1852 ja 1861−1880), Viņkelmaņi (Winkelmannshof) (1801−1811, pandivaldus)
• Saaremaa:
  • Karja (Karrishof) (1873−1919), Kaunispe (Kaunispäh) (enne 1892−1919), Tõlluste (Töllist) (1904−1919, Sengbuschi ja Nolckeni suguvõsa perekonnalegaat)

Vaata ka

• Reinhold von Sengbuschi auhind

Viited

Kirjandus

• EAA, f. 1418. Perekond Sengbusch.
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 434-435.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IX. Hamburg: 2020. Lk 375−414.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 335-341 .
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 298.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sengbusch

Välislingid

• Sengbuschi suguvõsa genealoogia saidil geni.com
• Sengbuschi suguvõsa koduleht
• Sengbusch, BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital