
Siiri Sisask (sündinud 21. septembril 1968 Raplas) on eesti laulja, näitleja ja helilooja, 2003–2007 Riigikogu liige.
Tema loodud ja esitatud laulu "Mis maa see on" (Peeter Volkonski sõnadele) laulis veel laiemalt tuntuks 2011. aasta noorte laulupeo "Maa ja ilm" ühendkoor. 1998. aastal asutas Sisask MTÜ Saagu Valgus, mis seisis heategevuslikus korras hea klassiruumide kvaliteetse valgustuse eest ja aitas hankida koolidele muusikariistu. Kuni 2016. aastani pidas ta Raplas heategevuspoodi, millega toetati vaesuses kasvavaid lapsi. Sisaskit huvitab budism.

1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses õppis Sisask Vääna mõisa internaatkoolis (praegune Vääna lasteaed-algkool). Hiljem õppis ka Keila I keskkoolis. 1987. aastal lõpetas Sisask Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Ta on õppinud 2005. aastal Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja täiendanud end 2006. aastal keskuses George C. Marshall European Center for Security Studies Saksamaal.
Siiri Sisask on esinenud ansamblitega Ruja ja Vitamiin ringreisidel Venemaal ning solistina reisilaevadel. Ta enda sõnul pärinebki tähtis osa ta haridusest elukoolist: "Õppisin palju Urmas Alenderi kõrvalt. Tema oligi mu esimene lauluõpetaja. Lisaks Venemaa avaruste nägemine! Sõitsin Venemaa 16-17-aastaselt nii lennuki kui kollase Ikaruse bussiga risti-põiki läbi."
Muusikalisest koostööst kitarristi ja muusikateadlase Boris Björn Baggeriga sündis 1996.-1997. aastal album "1st Acoustic Graffity" ning algas Sisaski 15 aastat väldanud karjäär Saksamaal, kus ta on ka hiljem musitseerinud koos pianist Kristjan Randaluga.
Siiri Sisask on kirjutanud laule, filmi- ja muusikalavastuste muusikat, aga ka raamatuid ja laulusõnu.
1997. aastal korraldas Sisask Pärnus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis maalinäituse. Korraldamisel aitas teda Mark Soosaar. 2022. aastal avati tema fotonäitusega "Siin ja seal" Raplas Naiste Ööde Filmifestival (NÖFF).
2023. aastal osales ta saatesarjas "Laula mu laulu".

Siiri Sisask on hääleliigilt alt. Ta tegi lauljadebüüdi 1985. aastal Eesti Televisiooni võistluslikus muusikasaates "Kaks takti ette", esitades Raimond Valgre loomingut. Ta on laulnud ka paljude teiste heliloojate loodut, kuid ajapikku keskendunud aina rohkem enda loomingu esitamisele.
Juba tema esimese täispika autorikontserdi kava koosnes ta enda muusikast, laulusõnad aga kõlasid peale emakeele inglise, prantsuse, vene ja tiibeti keeles. Tema 2001. aasta teatraalsed kontserdid toimusid Eesti teatrisaalides, saateansamblisse kuulusid Taavo Remmel, Tanel Ruben, Taavi Kerikmäe ja Meelis Unt. Niinimetatud poole-elu-kontserdil kõlas ka tema 1993. aastast pärit menulugu "Ma ei maga ja ma ei söö".
Sisask on kirjutanud ka teatri- ja show-muusikat.
„Mul on loojana selline omadus, oskus või tabamise julgus, et kui mingi tekst peab muutma lauluks, muutub see selleks otsekohe. Kui ma teksti loen, kuulen tegelikult seda muusikat selles tekstis endas.“
– Siiri Sisask (2025)
| Eurolaul | |||
|---|---|---|---|
| Aasta | Laul | Punktid | Koht |
| 1998 | "Tagareas" | 53 | 7. |
| 2000 | "Goodnight" | 45 | 6. |
DVD
|
|
Sisask on näidelnud nii mängufilmides kui ka paaris telesarjas.
Temast endast ja ta loomingust on Mark Soosaar teinud 2006. aastal dokumentaalfilmi "Hääl maa ja taeva vahel".
Siiri Sisask oli aastatel 2003–2006 erakonna Res Publica liige ja 2006–2007 Isamaa ja Res Publica Liidu liige.
2003. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 4 (Harju maakond ja Rapla maakond), kogus 1391 häält, valituks ei osutunud, kuid sai Taavi Veskimäe asendusliikmena riigikogu liikmeks 7. oktoobril 2003.
2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Sisask Kaiu vallas ja osutus 33 häälega erakonna Res Publica nimekirjas valituks.
2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta üksikkandidaadina valimisringkonnas nr 4 (Harju maakond ja Rapla maakond), kogus 771 häält, ja valituks ei osutunud.
2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta parteituna erakonna Eesti 200 nimekirjas, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 984 häält ning ei osutunud valituks.
Septembris 2018 kuulutas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond massimeediakanalite kaudu, et Sisask plaanib liituda EKRE-ga ja kandideerib erakonna nimekirjas 2019. aasta Riigikogu valimistel. EKRE oli varemgi Sisaskit oma ridadesse kutsunud, kuid nüüd olevat tal rohkem vaba aega tekkinud, millest tulenevalt ta nõustus.
Kuid juba 1. oktoobril 2018 teatati Sisaski loobumisest, kuna ta oli enda sõnul oma "selgete väljaütlemistega samasooliste perede kaitseks tekitanud EKRE paljudes liikmetes pahameelt". EKRE esimees Mart Helme kinnitas siis, et kuna kooseluseaduse tühistamine on erakonna jaoks üks kõige olulisemaid väärtusküsimusi, siis "ei ole mõeldav, et järgmises fraktsioonis on liikmeid, kelle puhul me ei saa olla kindlad, et ta seda poliitikat oma häälega ei toeta".
Sarnane lugu oli just enne seda juhtunud Eesti Panga nõukogu endise esimehe Jaan Männikuga, kes teatas EKRE-ga liitumisest 2018. aasta augusti alguses ja 20 päeva hiljem loobus sellest.
Tema vend oli helilooja Urmas Sisask (1960–2022). Õde-venda on ka koos esinenud, üheks viimaseks ühisesinemiseks jäi 2020. aasta 28. novembril Pärnu kontserdimajas toimunud kontsert "Õnne sünnipäevaks, Urmas Sisask ja Pärnu kontserdimaja!", kus toimus Urmas Sisaski "Naage sümfoonia op. 164" esiettekanne ja Siiri Sisask oli selle teose vokaalsolist.
Siiri Sisaskil on esimesest abielust poeg Jost.
Siiri Sisask elab Raplamaal Sulu talus.
Vene keele sai ta selgeks lapsena igal suvel vene pioneerilaagris olles.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Siiri Sisask |