"Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck. Tõepoolest kõigel välisel- tegelastel, tegevusel, isegi sõnadel- on selles draamas vaid sümboolne tähendus. Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmatusele vastandab autor hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu.[viide?]
"Sinilinnu" süžee viib vaataja või lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu.[viide?]
Maeterlinck on "Sinilinnu" autorina eelkõige filosoof, kõlbeline mõtleja, kes näeb oma ülesannet eluõpetuse jagamises.[viide?]
Kompositsioon
Sissejuhatus. Muiste elas majakeses suure ja põlise metsa ääres puuraiuja oma naisega, neil oli 2 armast väikest last: kümneaastane poeg Tyltyl ja kuueaastane tütar Mytyl, kellega juhtus imehuvitav seiklus. Oli jõululaupäeva õhtu. Aknast paistab tulede säras loss
Sõlmitus.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Meenemündid
Tähistamaks "Sinilinnu" kirjutamise 100. aastapäeva, andis Belgia2008 välja 50-eurose nimiväärtusega kollektsioneerimiseks mõeldud puhtast kullast ja puhtast hõbedast meenemündid (läbimõõt vastavalt 21 ja 33 mm).
Aivar Kull, "Geniaalne näidend ja selle suhkurdatud proosatöötlus" – Postimees 21. aprill 1995 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 10–12