Stanley Schachter

Stanley Schachter (15. aprill 1922 – 7. juuni 1997) oli Ameerika psühholoog. Ta oli üks vähestest Ameerika Riiklikku Teaduste Akadeemiasse valitud sotsiaalpsühholoogidest.

Schachter pakkus välja kahefaktorilise emotsiooniteooria. Tema järgi oli emotsioonidel kaks komponenti: füsioloogiline aktivatsioon (arousal) ja kognitiivne märgistamine (labeling). Emotsiooni tunnetamine tulenes tema järgi keha füüsilise aktivatsiooni vaimsest teadlikkusest.

Päritolu

Schachter sündis New Yorgi Queensi linnaosa Flushingi piirkonnas. Tema vanemad Nathan ja Anna Schachter olid Rumeenia päritolu juudid. Isa Nathan oli pärit Bukovina piirkonna Vasilau külast ning ema Anna Rădăuți linnast. Schachter õppis Yale'i Ülikoolis kunstiajalugu ning seejärel alustas ta Clark Hullist mõjutatuna magistriõpinguid psühholoogia erialal.

Psühholoogia

Stanley Schachteri huvid seoses sotsiaalse käitumisega olid laialdased. Ta uuris aktivatsiooni vääriti omistamist, liigsöömise ja ülekaalulisuse põhjuseid, nikotiinisõltuvuse psühholoogilisi põhjuseid ning ihnuse päritolu. Neist valdkondadest igas suutis Schachter pakkuda teadusharule loovaid ja mõtlemapanevaid eksperimente. 1959. aastal määrati talle Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni auhind käitumisteaduste alase uurimistöö eest.

1946. aastal asus Schachter tööle Massachusettsi Tehnoloogiainstituuti, kus ta tegi koostööd Saksamaa sotsiaalpsühholoogi Kurt Lewiniga, uurides Lewini grupidünaamika uurimiskeskuses sotsiaalseid teemasid. Aastal 1947 Lewin suri ning uurimiskeskus koliti Michigani Ülikooli, kus sellest sai osa sealsest Sotsiaaluuringute Instituudist. Sealt sai Schachter ka 1949. aastal doktorikraadi; tema väitekirja juhendaja oli Leon Festinger. 1956. aastal avaldas ta koos Leon Festingeri ja Henry Rieckeniga raamatu "When Prophecy Fails", mis kirjeldas seda, mis toimus maailmalõppu oodanud grupis pärast seda, kui nende ennustatud maailmalõpu kuupäev oli möödunud.

1961. aastal sai temast New Yorgis asuva Columbia Ülikooli psühholoogiaprofessor. 1966. aastal nimetati ta Robert Johnston Niveni nimeliseks sotsiaalpsühholoogia professoriks (Robert Johnston Niven Professor of Social Psychology). Ta lõpetas töötamise 1992. aastal Columbia Ülikooli emeriitprofessorina.

Schachter suri oma kodus New Yorgi osariigis East Hamptonis. Ta oli abielus Sophiaga (enne abiellumist Duckworth) ning neil oli 1969. aastal sündinud poeg Elijah.

Tema materjalid on hoiul Michigani Ülikooli Bentley Ajaloolises Raamatukogus.

Publikatsioonid

Raamatud

Schachter, S, Festinger, L & Back. K. (1950). Social Pressures in Informal Groups. New York: Harpers.
Schachter, S, Festinger, L & Riecken H. (1956). When Prophecy Fails. Minneapolis: University of Minnesota Press.
Schachter, S. (1959). The Psychology of Affiliation. Stanford: Stanford University Press.
Schachter, S. (1971). Emotion, Obesity and Crime. New York: Academic.
Schachter, S & Rodin, J. (1974). Obese Humans and Rats. Hillsdale, N.J.: Erlbaum.

Raamatute peatükid

Schachter, S. (1964). The interaction of cognitive and physiological determinants of emotional state. Advances in Experimental Social Psychology, ed. L. Berkowitz, pp. 49–79. New York: Academic Press.
Schachter, S. & Latané, B. (1964). Crime, cognition and the autonomic nervous system. Nebraska Symposium on Motivation, ed. D. Levine, pp. 221–73. Lincoln: University of Nebraska Press.
Schachter, S. (1980). Nonpsychological explanations of behavior. Retrospective on Social Psychology, ed. L. Festinger, pp. 131–57. New York: Oxford University Press.

Artiklid

Schachter, S. (1951) Deviation, rejection and communication. J. Abnorm. Soc. Psychol. 46:190–207.
Schachter, S & Singer, J. (1962). Cognitive, social and physiological determinants of emotional state. Psychol. Rev. 69:379-99.
Schachter, S. (1963) Birth order, eminence and higher education. Am. Sociol. Rev. 28:757-68.
Schachter, S. (1968). Obesity and eating. Science 161:751-56.
Schachter, S. (1971). Some extraordinary facts about obese humans and rats. Am. Psychol. 26:129-44.
Schachter, S. (1977). Nicotine regulation in heavy and light smokers. J. Exp. Psychol. 106:5–12.
Schachter, S. (1978). Pharmacological and psychological determinants of cigarette smoking. Ann. Intern. Med. 88:104-14.
Schachter, S. (1982). Recidivism and self-cure of smoking and obesity. Am. Psychol. 37:436-44.
Schachter, S, Christenfeld, N. J. S, Ravina, B. & Bilous, F. R. (1991). Speech disfluency and the structure of knowledge. J. Pers. Soc. Psychol. 60:362-67.

Viited

1 2 Stanley Schachter Dies at 75. Psychologist of the Mundane. Karen Freeman. The New York Times, 11.06.1997. Vaadatud 18.04.2014.
↑ Ülevaade psühholoogiast. Psühholoogia bakalaureuse programm. Tartu, 1996.
↑ Gardner Lindzey. "A History of Psychology in Autobiography, Volume VIII". Stanford University Press. 1989. Lk 449.
↑ "History & Archives: AAAS Prize for Behavioral Science Research". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2020. Vaadatud 18. aprillil 2014.

Kirjandus

Grunberg, N. E., Nisbett, R. E., Rodin, J. & and Singer, J. E. (1987). A Distinctive Approach to Psychological Research: The Influence of Stanley Schachter. Hillsdale, N.J.: Lawrence Erlbaum Associates.
Lindzey, G (ed.). A History of Psychology in Autobiography. Vol. VIII (1989). Stanford: Stanford University Press.

Välislingid

Stanley Schachter Dies at 75; Psychologist of the Mundane. 11.06.1997.
Stanley Schachter, Psychologist, 75 Schachter. Columbia University Record By Bob Nelson.

[NYT-1] 1 2 Stanley Schachter Dies at 75. Psychologist of the Mundane. Karen Freeman. The New York Times, 11.06.1997. Vaadatud 18.04.2014.

[2] Ülevaade psühholoogiast. Psühholoogia bakalaureuse programm. Tartu, 1996.

[3] Gardner Lindzey. "A History of Psychology in Autobiography, Volume VIII". Stanford University Press. 1989. Lk 449.

[4] "History & Archives: AAAS Prize for Behavioral Science Research". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2020. Vaadatud 18. aprillil 2014.