Valde Roosmaa

Valde Roosmaa (perekonnanimi kuni 16. augustini 1935 Roosmann; 16. veebruar 1930 Tallinn – 28. jaanuar 2020) oli Eesti NSV parteitöötaja ja riigitegelane. Oli Ülemnõukogu juhataja, kui 16. november 1988 võeti vastu Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest.

Ta lõpetas 1949. aastal Tapa Keskkooli (XXVII lend).

Ta töötas aastatel 1949–1950 Jäneda rahvamaja juhatajana.

Oli Kõrvemaa maastikukaitseala üks rajajaid (A. H. Tammsaare sünnikodu taastamine).[viide?]

Aastatel 1986–1989 oli ta Eesti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee esimehe esimene asetäitja (ministri ülesannetes), seejärel jäi pensionile.

Aastatel 1950–1954 töötas ta Paide Keskkooli komsomoliorganisaatorina, ELKNÜ Paide Rajooni Komitee II sekretärina, 1952. aastast I sekretärina, 1962–1963 oli ta EKP Paide Rajoonikomitee instruktor, organiseerimisosakonna juhataja, Paide linna RSN TK plaanikomisjoni esimees. NLKP liige 1952. aastast, 1962. aastal lõpetas Leningradi Kõrgema Parteikooli.

Aastatel 1963–1967 oli ta EKP Paide Rajoonikomitee sekretär, 1967–1985 EKP Paide Rajoonikomitee I sekretär

Ta oli aastatel 1952–1990 NLKP liige, ta on olnud EKP Keskkomitee liige. Ta oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, IX, X ja XI koosseisu saadik. Aastatel 1985–1989 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja.

Osales "Deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest" vastuvõtmisel 16. novembril 1988.

Mälestusi

"Kõrvemaa Maastikukaitsealal asuvast A. H. Tammsaare sünnikodust oli tookord alles vaid reheahju kivide hunnik. Algatasin rahalise fondi loomise kirjaniku sünnikodu taastamiseks. Ideega tuldi kaasa ja fondi panustasid ministeeriumid, tootmis- ja põllumajandusettevõtted. Taastasime kirjaniku sünnikodu, ehitasime sauniku hooned ja ajaloolised piirdeaiad. Selle töö tulemisena tekkis ajalooline muuseumikompleks, mis pakub nii eestimaalastele kui turistidele võimalust näha romaani „Tõde ja õigus“ aegade olustikku ja ilusas looduses aega veeta. Läbi soo rajatud laudadest matkarada pakub toredat matkamisvõimalust. Olin A. H. Tammsaare 100. juubeli korralduskomisjoni liige ning aitasin kaasa kirjaniku tähtpäeva väärilisele tähistamisele."[viide?]
"Süvendatud sai Jägala jõgi, Tammsaare kolhoosi maad tehti maaparandusega korda ja piirkonda läbivale Jägala jõele ehitati uued sillad. Head suhted Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiga, mida juhtis minevikus Järvamaal töötanud minister Heino Teder ja toonase Järvamaa Metsamajandi direktori, Tapa Keskkolli XXVII lennu lõpetaja Väino Reiga, lõid aluse edukaks koostööks keskonnakaitse valdkonnas. Ehitatud said puhastusseadmed Paidesse ja Türile. Maaparandusrahade oskuslik kasutamine lõi võimaluse Paide Tehisjärve rajamiseks."[viide?]
"Suurem osa Paide Rajooni koolimajadest asus vanades mõisahoonetes, mis olid koolidele kitsaks jäänud. Ehitati uued keskkoolihooned koos võimlatega Paidesse, Türile, Koeru ja Aravetele. Kaasates majandite vahendeid sai organiseeritud Oisu ja Väätsa põhikoolide ehitus. Uued kutsekoolide kompleksid kerkisid Paidesse ja Järva-Jaani. Ehitati Jäneda Põllumajandustehnikumi õppe- ja spordikompleks."[viide?]

Tunnustus

Isiklikku

Abikaasa Elvi (1931–2015), tütar Tiina (sündinud 1962).

Viited

  1. 1 2 3 Välde Ruudi p. Roosmaa, Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. Eesti Raamat. Tallinn 1976. Lk 137

Kirjandus

Välislingid