Adjunktprofessor oli aastail 1938–1944 Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli madalaim (korralise professori ja erakorralise professori järel) professori ametiaste.
Ülikoolide seaduse alusel jagunesid määralised ja isiklikud professorid korralisteks, erakorralisteks ja adjunktprofessoriteks. Nad seati ametisse isikute hulgast, kes on omandanud kõrgema teadusliku kraadi, mis vastab vastava ülikooli doktorikraadile, ja kes on ilmutanud oma võimeid teaduslikus töös ja õpetamises. Professorid valis ülikooli nõukogu ja kinnitas Vabariigi President. Määraliste ja isiklikkude professorite ülesandeks oli õppetöö teostamine ja teaduse edendamine iseseisva uurimise kaudu. Vanusepiiri saabumisel või pensioniõiguse omandamisel ülikooli teenistusest lahkunud määralistel ja isiklikkudel professoritel oli õigus professor emerituse tiitlile, millega kaasnesid kõik dotsendi õigused.
Adjunktprofessorile maksti palka 1. elukallidusrajoonis (Tallinnas) 260 ja 2. rajoonis (Tartus) 240 krooni kuus.
Tartu Ülikooli adjunktprofessorid ja adjunktprofessori kohustetäitjad 1938. aastal:
Siegfried Aaslava, Uue Testamendi usuteaduse adjunktprofessor, Usuteaduskonna dekaan
Eduard Aunap, histoloogia ja embrüoloogia adjunktprofessor