Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |

Elmar Liik (kuni 22. juunini 1935 Elmar-Johannes Liik; 4. juuni 1895 Kärdla vald, Pühalepa kihelkond – 19. juuli 1975 Tartu) oli eesti agronoom.
Ta lõpetas 1916. aastal Tartus reaalkooli. Õppis Riia Polütehnilises Instituudis (Moskvas) 1916–1917, Balti Tehnikaülikoolis 1918 ja Tartu Ülikoolis 1919–1926 (lõpetas viimase 1926 cum laude) agronoomiat. Kaitses 1927. aastal agronoomiamagistri väitekirja ("Nuumloomade, eriti sigade söötmisnormid uuemate uurimuste valgustusel") ja 1939. aastal agronoomiadoktori väitekirja ("Eesti šropširi lammaste villa morfoloogiliste omaduste ja rendemendi uurimusi"; atesteeritud 1946). Ta oli korporatsiooni Vironia vilistlane.
Osales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas.
1922–1929 oli ta Vahi põllutöökooli õpetaja, 1926–1928 Tartu Ülikooli teaduslik stipendiaat Saksamaal, Rootsis ja Taanis, 1929–1931 Põllutööministeeriumi seakasvatuse eriteadlane ning 1928–1951 Tartu Ülikooli õppejõud (1932 dotsent, 1939 professor). Agronoomide Koja tegevliige.
Ta põgenes 1944. aastal Saksamaale, kuid naasis 1945. aastal repatriandina Eestisse.
Ta vallandati 1951. aasta alguses ülikoolist "kodanlike natsionalistide" väljapuhastamise käigus.
Hiljem oli ta kuni pensionileminekuni 1966. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia õppejõud.
Tema poeg oli arhitekt Tõnis Liik.