Aleksander Veiderma

Aleksander Veiderma (enne eestistamist 1935 Aleksander Veidermann; 7. aprill 1888 Üdruma küla, Vaikna vald, Läänemaa – 23. veebruar 1972 Tallinn) oli Eesti haridustegelane, poliitik ja hõimuliikumise edendaja.

Haridustee

• Vaikna (Üdruma) vallakool (lõpetas 1898)
• Haapsalu linnakool (1899–1904)
• Tallinna Peetri Reaalkool (1906–1909)
• Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakond (1910–1914), lõpetas I järgu diplomi ja aurahaga

Töökäik

• Liivi vallakooli õpetaja (1905–1906)
• õpetaja Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1914)
• Venemaa sõjaväes, raudteevägede lipnik, õppepataljoni telegrafistide klassi juhataja, Harbiini gümnaasiumi õpetaja (1914–1917)
• Tallinna Peeter Suure merekindluse raudteepataljoni ohvitser (1917)
• Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu haridusosakonna ametnik (1917–1918)
• osales Vabadussõjas,Tallinna kaitsepataljoni kooliõpetajate roodu ülem (1919),
• õpetaja Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis, Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Kolledžis ja Tallinna Tehnikumis (1918–1925)
• Tallinna Õhtukooli õpetaja ja direktor (1919)
• Asutava Kogu liige (1919–1920)
• Tallinna linnanõunik (1919–1928), koolivalitsuse (Tallinna linnavalitsuse haridusosakonna) juhataja (1919–1921; 1924–1928) ja koolinõunik (1925–1928)
• Eesti Vabariigi haridusminister Juhan Kuke valitsuses ja Konstantin Pätsi teises valitsuses (1922–1924)
• Tallinna linnavolikogu liige (1922–1934)
• Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja Kaubanduskooli direktor (1928–1940; 1941–1944)
• Rahvuskogu Esimese Koja liige (1937)
• õpetaja Tallinna 8. Keskkoolis (1940–1941)
• vang Dubravlagi vangilaagris Mordva ANSVs (1944–1954)
• Sommerlingi-nimelise sovhoosi arveametnik (1955–1956)
• Maardu Keemiakombinaadi raamatukoguhoidja (1956–1963)

Ühiskondlik tegevus

• Eesti Tööerakonna liige
• Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi juhatuse liige (1912–1914)
• Mandžuuria Eesti Seltsi asutajaid ja juhatuse liige (1916–1917)
• Tallinna Õpetajate Seltsi juhatuse liige (1919–1932)
• Eesti Õpetajate Liidu liige (1919–1940) ja juhatuse esimees (1934–1935)
• Eesti-Soome-Ungari Liidu (Ühingu) juhatuse liige ja 2. esimees (1925–1940)
• Sihtasutuse Fenno-Ugria juhatuse esimees (1927–1940)
• Tallinna Gümnaasiumide ja Kutsekoolide Direktorite Kogu esimees (1934–1940)
• Rahvuskultuuri ja Rahvahariduse Nõukogu abiesimees (1935–1938)
• Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse nõukogu ja juhatuse liige (1936–1940)
• Eesti Kutsekoolide Õpetajate Ühingu esimees (1937–1940)
• Õpetajate Koja esimees (1938–1940)
• Kooperatiivühingu Oskusraamat esimees (1938–1940)
• Üliõpilasseltside Põhjala (kuni 1936) ja Raimla liige (alates 1936)

Teosed

• Aleksander Veiderma. Elu hariduse radadel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000 (elulooraamat)
• Rahvuslik kasvatus Jaapanis., Eesti Kool 1935, nr. 3 (artikkel)

Tunnustus

• 1938 Soome Valge Roosi Rüütliordu I järgu komandör
• 1939 Valgetähe II klassi teenetemärk
• 1929 Ungari 1. järgu teeneterist
• Turaani Seltsi (Ungari) auliige

Isiklikku

Tema isa Jaan Veidermann oli kooliõpetaja.

Ta oli kolm korda abielus. Kõigepealt abiellus ta kooliõpetaja Herta Meikoviga (1884–1923), kelle õde oli koolijuht Elfriede Lender; sellest abielust sündisid aastal 1913 tütar Hilja, aastal 1918 poeg Ants-Udo. 1924. aastal abiellus ta Magdalena Vihalemiga (1900–1956) ja sellest abielust sündis neli poega: Jaan-Ülo (1925–2005), Aleksander-Heino (1927–1968), Mihkel-Märt (1929–2018; oli Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik anorgaanilise keemia alal) ja Jüri-Rein (1938). 1957. aastal abiellus ta Erna Käppaga.

Viited

Välislingid

• Aleksander Veiderma Eesti biograafilises andmebaasis ISIK