Balti Ekspress

See artikkel vajab toimetamist. (August 2025) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Balti Ekspress (15.05.1935 -15.07.1998) oli rahvusvaheline kiirrongiliin marsruudil Tallinn – Riia - Varssavi - Berliin - Praha - Viin - Brüssel - Pariis - Budapest.

Esimene sõit

Balti Ekspress tegi esimese sõidu

Esimest rongi saatsid teedeminister, kõrgemad raudteeametnikud ja hulk uudishimulisi.

Eile kell 4 p. l. väljus Balti jaamast esimene «Balti ekspress» – kiirrong, mis katab vahemaa Tallinnast Riiani 8 tunni ja 10 minutiga. Kiirrongi väljumist oli vaatama tulnud hulk uudishimulikke. <...>

Rong kiirsõiduveduriga A. K. 1 väljus täpselt kell 4 ja võttis kohe kohalt liikumise järele suure kiiruse. Rongi koosseisu kuulus 6 vagunit. Sõitjaid oli üsna rohkesti, nende hulgas ka uudishimulikke lõbusõitjaid, kes tahtsid esimese sõidu kaasa teha meie kiireima rongiga». Just nende sõnadega kirjeldati täpselt 90 aastat tagasi «Päevalehes» «Balti Ekspressi» teekonna alguse.

Balti Ekspress oli ambitsioonikas ja tõeliselt ajalooline projekt, mis käivitati 1935. aastal enne Berliini olümpiamängude ja mis ühendas Eestit raudtee kaudu teiste Euroopa riikidega. Arvutuste kohaselt kiirrongi Tallinna ja Berliini vahel kasutaks aastas vähemalt 100 000 inimest.

Tol ajal Balti Ekspress pakkus mugavat reisimist Tallinnast paljudesse Euroopa pealinnadesse kaasaegsetes vagunites, mis olid ehitatud Eestis, aga Soome ja Skandinaavia moodsal eeskujul. Ühe vaguni hind oli 25 000 krooni! Soome reisijate mugavuseks raudtee oli ehitatud otse sadamasse, parvlaevade ja rongi saabumisajad olid sünkroonitud ning 24. veebruaril 1936 avati pidulikult uus ja moodne reisijatehoone 60 000 krooni eest. Veeteede valitsuse direktori Eduard Avik märkis oma avakõnes, et «uue reisijatehoone järgi oli tarvidus terav juba ammu. Soome laevaliinid nurisesid avalikult, et reisijail tuleb Tallinna sadamas tihti oodata ühes oma pagasiga vihma käes».

Avatseremoonial kõneles ka teedeminister Otto Sternbeck:

«Olen näinud reisidel väga mitmesuguseid maid. Pean ütlema, et esimene mulje, mis reisija saab jaamade ja sadamate ameti- ja reisijateruumidest, on alati iseloomustav, ja selle järgi võib otsustada kogu maa üle. Esimene mulje ei peta kunagi. Seepärast teebki headmeelt, et Tallinna sadam on saanud nägusama reisijatehoone Soome lahe ja vast ka kogu Baltimere sadamate hulgas. Sarnast reisijatehoonet pole ei Helsingis ega Stokholmiski. Ja loodame, et välismaalastel ei tule nägusa reisijatehoone esimesest muljest pettuda ka hiljem meie maal. Avan uue reisijatehoone ja palun maksudevalitsuse direktorit Kukke võtta vastu hoone võtmed veeteede valitsuse direktorilt Avikult». Minister lõikas läbi sini-must-walge lindi ootesaali ja tollimisruumi vahelisel uksel.

Tänapäeval selle reisijatepaviljoni kohal asub A-terminal.

Marsruudid ja reisiajad

Balti Express väljus Tallinnast iga päev kell 16.00 ja saabus Tallinna kell 8.30, olles ühendatud Helsingi ja Tallinna vaheliste parvlaevaliinidega. Balti Ekspressi sõiduplaan 1935. aastal:

Kuid Kaunase rahvusvahelise raudteekonverentsi käigus tehti rongide sõiduplaanides rida kiirendusi ja muudatusi, mis hakkasid kehtima 15. mail 1938. aastal.

Lõpp ja uus algus

Nõukogude okupatsiooni ajal oli raudteeühendus vaba maailmaga hävitatud ning pikim allesjäänud marsruut Balti Ekspressi raames oli okupeeritud Tallinna ja Varssavi vahel.

(Veeteede valitsuse direktor Eduard Avik ja teedeminister Otto Sternbeck olid maha lastud 10.04.1942 ja 23.06.1941). Balti Ekspressi liin suleti 1997. aasta novembris kahjumlikkuse tõttu (rongi kasutas 800–2400 inimest kuus).

Liin alustas uuesti tööd 22. mail 1993 ja suleti 15. juulil 1998.

Kuid peagi^[millal?] Balti Ekspressi asendab moodne ja kiire Rail Baltica, mis ühendab Eestit taas raudtee kaudu teiste Euroopa pealinnadega.

Viited

Muud allikad

• Päevaleht, nr. 134, 16. mai 1935: «Balti Ekspress» tegi esimese sõidu.
• Uus Eesti, nr. 200, 27. juuli 1936: «Õnnitlushüüete saatel olümpiateele».
• Sakala, nr. 106, 12. september 1934: «Ühendus Berliiniga kiiremaks».
• Lõuna-Eesti, 17. jaanuar 1936: «Ekspressile moodsad vagunid».
• Pealinna Teataja, 14. august 1935: «Balti Ekspress sõidab otse sadamasse».
• Waba Maa, nr. 276, 22. november 1935: «Ajakohane reisijatehoone Tallinna sadama».
• Plan of Tallinn, 1937.
• «Matkustakaa Eestiin», 1935. (Soome keeles). «Balti Ekspressi sõiduplaan».
• Järva Teataja, nr. 148, 17. detsember 1937: «Raudteeühendus välismaadega kiiremaks».
• Helsingin Sanomat, 1997: «Balti Ekspress lopettaa kulkunsa» (Soome keeles).
• «Rail Baltic» sõiduplaan.