Carl Friedrich Johann Rall (25. november (vkj)/ 7. detsember 1859 Tallinn – 1. märts 1924 Paide) oli baltisaksa päritolu Eestimaa vaimulik.
Õppis aastatel 1870–1879 Tallinna Kubermangugümnaasiumis ning 1879–1885 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, sooritades ka usuõpetaja eksamid. Oli aastatel 1885–1886 Kollmanni eragümnaasiumis usuõpetajaks. Ordineeriti õpetajaks 15. juunil (vkj)/ 27. juunil 1886.
Oli aastal 1886 Koeru Maarja-Magdaleena koguduse adjunktõpetaja. Aastatel 1886–1924 oli Paide Püha Risti- ja Anna koguduse õpetaja, lisaks oli ta aastatel 1903–1920 Järva praost. Aastal 1915 saadeti Eestimaa kubermangust välja, elas aastatel 1915–1918 Moskvas, Kaasanis ja Tartus. Väljasaatmise põhjuseks oli Esimese maailmasõja ajal Venemaal toimunud luteri kiriku vastane kampaania. Leidus tunnistajaid, kes väitsid, et nad olid ühel kuuvalgel ööl näinud Saksa aeroplaani lähenevat praosti majale. Aeroplaanilt visatud alla pikk nöör metallklambriga, praost pannud klambri lehmale ümber kõhu, aeroplaan tõstnud lehma õhku ja kadunud Saksamaa suunas.
1905. aastal oli ta Järvamaa Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi asutajaliige.
Carl Rall on maetud Paide Reopalu kalmistule.