Eleja vald

Eleja vald

läti Elejas pagasts


Pindala: 66,7 km²
Elanikke: 1833 (1.01.2026) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 27,5 in/km²
Keskus: Eleja

Eleja vald (läti keeles Elejas pagasts) on vald Lätis Jelgava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lielplatone, Platone, Vilce ja Sesava vallaga ning Leedu Joniškise rajooni Satkūnai vallaga.

Valla pindala on 66,7 km². 2011. aastal oli seal 2213 elanikku, 2025 aastal oli elanikke 1850. 2011. aastal elas vallas 1411 lätlast, 477 venelast, 139 valgevenelast, 42 ukrainlast, 54 poolakat ja 102 leedulast. Valla keskus on Eleja küla.

Ajalugu

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Audruve (Audrau), Brieži (Bredenfeld), Eleja (Groß-Elley) ja Mazeleja (Klein-Elley) mõisa maadele. See moodustati aastal 1866 läbi viidud haldusreformi käigus mõisavaldadest. Aastal 1935 oli valla pindala 78,9 km².

1945. aastal moodustati vallas Meitene ja Eleja külanõukogud, vald likvideeriti 1949. aastal. 1950. aastal sai Eleja alevi staatuse. Aastal 1954 liideti Meitene külanõukogu Eleja külanõukoguga, ent osa Eleja külanõukogust iiedti Lielplatone külanõukoguga. Aastal 1957 allutati Eleja külanõukogu Eleja alevile kui alevi maaterritoorium. Aastal 1963 liideti sellega Lielplatone külanõukogu Gaisma kolhoosi maad. Aastal 1977 liideti osa maaterritooriumi alasid Sesava külanõukoguga.

Aastal 1990 kaotas Eleja alevi staatuse ja sellest ning Eleja maaterritooriumist moodustati ühine vald. 2009. aastal liideti vald Jelgava piirkonnaga.

Loodus

Valla suuremad jõed on Eleja jõgi ja Vircava jõgi.

Looduskaitse all on Simtiņi tamm, Eleja allee, Ķeri tamm, Sesava kirikumõisa vaher, Sesava kirikumõisa robiinia, Eleja mõisa park, Eleja pargi tammed, Eleja pargi hõbehaab, Eleja pargi pappel, Eleja pargi valged männid, Sidrabe mänd, Daumanti saar, Daumanti tamm, Sprandiņi tamm, Meitene piiripunkti mänd, Ozolmuiža tamm, Mūrnieki kalmistu lehis ja Klīvese tamm.

Kaitstavad objektid

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Sesava luteri kirik, selle kantsel, orel ja oreliprospekt, Eleja mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärberi peakorpuse varemed, mõisavalitseja maja, kaevud, rotundpaviljon, pruulikoda, piirdemüür, teemajake, aiatööriistade kuur, park, väravad ning skulptuuridega sissesõidusild. Regionaalse kaitse all on Meitene raudteejaama hooned, Sesava õpetajamaja ja selle aed.

Asustus

Vallas on kaheksa küla. Valla keskuseks on Eleja. Teised valla külad on Sesavmuiža, Daumanti, Ozolmuiža, Apšukrogs, Zizma, Mazeleja ja Birzītes.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

Viited

  1. ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
  2. ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 20. detsembril 2025.
  3. ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.