Vircava vald

Vircava vald
läti Vircavas pagasts
Pindala: 101 km²
Elanikke: 1227 (1.01.2026) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,1 in/km²
Keskus: Vircava

Vircava vald (läti keeles Vircavas pagasts) on vald Lätis Jelgava piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunsvirlauka, Sesava ja Platone vallaga ja Bauska piirkonna Viesturi vallaga.

Valla pindala on 101 km². 2011. aastal oli seal 1477 elanikku, 2025 aastal oli elanikke 1245. 2011. aastal elas vallas 1006 lätlast, 215 venelast, 150 valgevenelast, 21 ukrainlast, 32 poolakat ja 32 leedulast. Valla keskus on Vircava küla.

Ajalugu

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Jostani (Jostan), Kulpji (Kulpenhof), Ķile (Killhof), Mazskursteņi (Klein-Schorstädt), Ogliene (Oglai), Lauki (Feldhof), Mazlauki (Klein-Feldhof) ja Kroņvircava (Krons-Würzau) mõisa maadele. Vald kandis aastani 1925 nime Kroņ-Vircava vald. Aastal 1935 oli valla pindala 99,7 km².

1945. aastal moodustati vallas Sprīdīši ja Vircava külanõukogud, vald likvideeriti 1949. aastal. 1954. aastal liideti Vircava külanõukoguga likvideeritava Sprīdīši külanõukogu alad. Aastal 1966 liideti sellega veel Lielvircava külanõukogu, ent osa sellest liideti Jaunsvirlauka külanõukoguga. Aastal 1974 liideti sellega osa Jaunsvirlauka ja Platone külanõukogude alasid, ent osa maid liideti Platone külanõukoguga. Aastail 1977 ja 1979 liideti külanõukoguga alasid Vecsvirlauka külanõukogust. Aastal 1987 arvati osa külanõukogu maid Jaunsvirlauka külanõukogu koosseisu.

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti vald Jelgava piirkonnaga.

Loodus

Valla suuremad jõed on Sesava jõgi, Eleja ja Vircava jõgi.

Looduskaitse all on Oliņi tamm, Oliņi pärn, Nikolai kahetüveline mänd, Tulepärn, Muizzemnieki pärn, Vircava pargi pärn, Vircava pargi tammed, Vircava pargi valgepöök, Oglaine pargi tamm ja Oglaine pargi esimene künnapuu.

Kaitstavad objektid

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Mazroķi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Kulpji mõisa ait ja Oglaine mõisa hoonetekompleks, sealhulgas viljaküün. Regionaalse kaitse all on Vecdunduri muinaskalmed, Vecdunduri asulakoht, Kroņvircava mõisa hoonetekompleks, sealhulgas mõisavalitseja maja, tootmishoone-köök, ait-magasiait, ait-tall, häärberi varemed, park ja kavaleride maja.

Asustus

Vallas on kaheksa küla. Valla keskuseks on Vircava. Teised valla külad on Šķīras, Āriņi, Erverti, Roķi, Mazlauki, Reikuļi ja Oglaine.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

Viited

  1. ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
  2. ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 21. detsembril 2025.
  3. ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.