Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Bērvircava (Behrs-Würzau), Skursteņ (Scörstädt), Liepa (Lindenhof), Galamuiža (Endenhof), Pridiķi (Friedrichshof), Lielsesava (Groß-Sessau) ja Vidusmuiža (Mittelhof) mõisa maadele. See moodustati 1866. aastal läbi viidud haldusreformi käigus mõisavallast. 1880. aastatel liideti sellega Jostene ja Galamuiža vallad. XX sajandi alguses olid vallas Galamuiža, Vidužmuiža, Mežvidmuiža, Lielsesava ja Mazsesava mõisad ning Jostene riigimõis. Maareformi käigus jagati uusmaasaajatele 358 hektarit Galamuiža mõisa ja 288 hektarit Vidusmuiža mõisade maid. 1935. aastal oli valla pindala 92,8 km².
1945. aastal moodustati vallas Lielsesava ja Sesava külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1954. aastal liideti Sesava külanõukoguga Eglāji külanõukogu, ent Līgo kolhoosi alad liideti Jaunsvirlauka külanõukoguga. 1956. aastal liideti Vidukļi sovhoosi maad Lielvircava külanõukoguga. 1963. aastal liideti Lielsesava külanõukogu Sesava külanõukoguga. 1974. aastal liideti sellega veel osa Eleja maaterritooriumist ja Vircava külanõukogust, 1977. aastal veel Eleja maaterritooriumist.
1990. aastal moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti vald Jelgava piirkonnaga.
Valda jääb Skursteņi laialehiste metsade hoiuala. Looduskaitse all on Šņipsti Jaani tamm, Skursteņmuiža tamm, Skursteņmuiža hobukastanid, Sesava pargi esimene tamm, Vidusmuiža tamm, Tauriņi tammed, Līčupese jalakas, Fabrikase tamm, Robežnieki esimene tamm, Lielsesava tamm, Lielsesava kalmistu pärnad, Puiķi pärn, Bērvircava tamm, Garjāņi tammed ja Alejase pärn.
Kaitstavad objektid
Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Lielsesava mõisa häärber, Skursteņmuižā mõisa hoonetekompleks ja park. Regionaalse kaitse all on Eži muinaskalmed, Kraujase muinaskalmed, Bābukalnsi muinaskalmed, Osīši muinaskalmed, Līči linnamägi, Līči asulakoht, Libarti asulakoht, Lati asulakoht, Blūmfeldi asulakoht, Stundase asulakoht ja Bērvircava mõisa häärber ja park.
