Elmar Arula

Elmar Arula (kuni 25. märtsini 1935 Elmar Altermann; 11. märts 1917 Mariküla, Paasvere vald, Simuna kihelkond, Virumaa – 21. jaanuar 2000 Rakvere) oli eesti agronoom, Eesti NSV teeneline agronoom (1964).

Elmar Arula oli üks Eesti NSV juhtivaid agronoome. Ta oli Rakvere rajooni Vinni näidissovhoostehnikumi peaagronoom aastatel 1956–1981. Oma eeskujuliku suhtumise eest töösse ja inimlikult tähelepaneliku suhtumise eest kolleegidesse, pälvis ta oma kaastöötajatelt "Leivaisa" austava nimetuse.

Elulugu

Elmar Arula sündis 11. märtsil 1917 Virumaal Simuna kihelkonnas Paasvere vallas Venevere lähedal Marikülas Tõnupere talus, talupidaja-mõisarentniku perekonnas.

Eesti Vabariigis

Alghariduse omandas Venevere 6-klassilises algkoolis, mille lõpetas 1930. aastal. Õppis seejärel 1930–1932 Virumaa Täienduskoolis Rakveres. Ja 1936–1939 Jäneda Põllunduskeskkoolis (nelja aastane programm kolme aastaga, ilma suvevaheaegadeta), kus omandas agronoomi eriala.

1939. aasta maist oktoobrini viibis õppetöö raames pooleaastasel põllumajanduspraktikal Rootsi Kuningriigis. Peale Rootsist naasmist elas vanemate kodutalus Marikülas.

Teise maailmasõja aegses okupeeritud Eestis

Pöördeline 1940. aasta möödus juhuslikel metsatöödel Venevere metskonnas. 1941. aasta jaanuarist alates oli ta Rakveres Viru Tarbijate Kooperatiivi abimajandi juhataja.

Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemisele järgnenud üldmobilisatsioonist Punaarmeesse 20. juulil 1941 õnnestus tal tänu oma töökohale pääseda.

Ja kui 1941. aasta suvesõja käigus Eestisse jõudnud Saksa väed vabastasid augustis 1941 Rakvere ja ülejäänud Virumaa, siis pani ta ennast vabatahtlikuna kirja Rakveres formeeritavasse 184. Eesti julgestusgruppi, kuid rongi väljumisele eelnenud õhtul otsustas veel Rakverest korra jalgrattaga kodus Marikülas ära käia, ning hommikul tagasi Rakverre jõudes oli rong väeosaga juba läinud.

Töötas Saksa okupatsiooni ajal alates 1942. aasta veebruarist Virumaa Põllumajandusameti Lüganuse agrojaoskonna noorem agronoomina. Ning 1943. aasta juulist Rakveres, Virumaa Põllumajandusameti agronoomi ametikohal.

Samal ajal käis aga jätkuvalt Teine maailmasõda. Ja kuna rinne oli 1944. aasta alguseks juba Eesti piirini jõudnud, siis kuulutasid sakslased 30. jaanuaril 1944 Eestis välja sunniviisilise üldmobilisatsiooni.

Mobiliseeriti märtsis 1944 Saksa sõjaväkke – 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi järelveo kompaniisse – ning saadeti sellega 1944. aasta augusti alguses Sinimägede poole teele. Jõudis olla lühikest aega Utria all ja taganes siis koos väeosaga Jõhvist Avinurme peale, kus varjas end mõnda aega kodu lähedal metsas.

Nõukogude Eestis

1944. aasta oktoobrist õnnestus tal tööd saada Kadrinas – Virumaa Täitevkomitee Põllumajandusosakonna Kadrina rajooni vanemagronoomina.

Kust septembris 1945 viidi ta üle Rakveresse – Virumaa Täitevkomitee Põllumajandusosakonna keskaparaati, kus töötas kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni algul vanemagronoomina ja hiljem peaagronoomi kohusetäitjana.

Siberis

Saadeti 25. märtsil 1949 Rakverest koos perega asumisele – NSV Liidu Krasnojarski krai Ussinski (alates 1956. aastast Jermakovski) rajooni, kus elas järgnevad seitse ja pool aastat vaheldumisi Leninski ja Talovka külas ja töötas kohalikus Vorošilovi-nimelises kolhoosis.

Aastatel 1949–1953 töötas ta lihttöölisena Vorošilovi-nimelise kolhoosi traktori-põllumajandusbrigaadis. Edasi töötas 1953. aasta detsembrist kuni 1956. aasta oktoobrini sama kolhoosi hõberebaste farmi juhatajana.

Vabanes Eesti NSV Ülemkohtu otsusega 27. septembril 1956 ja jõudis koos perega asumiselt tagasi Eestisse 1956. aasta novembris.

Vinnis

Asus 1956. aasta detsembrist peaagronoomina tööle Rakvere rajooni Vinni sovhoosi (alates 1961. aastast Vinni näidiskatsesovhoos ja alates 1964. aastast Vinni näidissovhoostehnikum).

Töötas aastatel 1956–1990 Vinni näidissovhoostehnikumis, millest 1956–1981 peaagronoomina ja 1981–1990 põllumajandusbrigadiri ja rohumaade agronoomina.

Pälvis oma kolleegidelt ja kaastöötajatelt Vinni näidissovhoostehnikumis lugupidamise ja tunnustuse märgiks "Leivaisa" austava nimetuse.

Haridus

1925–1930 Venevere 6-klassiline algkool
1930–1932 Virumaa Täienduskool Rakveres
1936–1939 Jäneda Põllunduskeskkool, agronoomi eriala

Tunnustus

1962 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
1963 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedal «За успехи в народном хозяйстве СССР»
1964 Eesti NSV teeneline agronoom
1964 vabariiklikule autahvlile kandmine
1965 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
1966 Rakvere rajooni populaarseim põllumees
1966 Lenini orden
1966. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1966 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuldmedal «За успехи в народном хозяйстве СССР»
1967 Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi mälestusmedal "Kalevipoeg kündmas"
1967 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse audiplom
1968 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse audiplom
1968. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1970. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1970 Lenini 100. sünniaastapäeva juubelimedal
1970 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuldmedal «За успехи в народном хозяйстве СССР»
1971. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1972 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse audiplom
1972. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1973 Tööpunalipu orden
1973 Üleliidulise sovhoosidevahelise sotsialistliku võistluse võitja
1974 Üleliidulise sovhoosidevahelise sotsialistliku võistluse võitja
1974 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal «За достигнутые успехи в развитии народного хозяйства СССР»
1974 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
1974. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1975. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1976 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
1976. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1976 Üleliidulise sovhoosidevahelise sotsialistliku võistluse võitja
1977 Üleliidulise sovhoosidevahelise sotsialistliku võistluse võitja
1977. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1977 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri
1977 Nõukogude Eesti preemia (kollektiivi liikmena)
1977 Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi mälestusmedal "Külvaja"
1978 Üleliidulise sovhoosidevahelise sotsialistliku võistluse võitja
1978. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1979. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1979 Vinni näidissovhoostehnikumi autöötaja
1980. aasta töötulemuste eest nimetus "Vabariigi suurte saakide meister"
1980 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse kuldmedal "За достигнутые успехи в развитии народного хозяйства СССР"
1985 Rakvere rajooni sovhooside poolt asutatud vabariigi esimese kartuliklubi auliige

Kirjandus

"Eesti põllumajanduse edendajaid. Biograafiline leksikon", Tallinn, 2008.
"Jäneda Põllutöökeskkool 1918–2000. I, Õpilaste ja õpetajate mälestusi, ajakirjanduses ilmunud artikleid Eesti esimesest põllumeeste keskkoolist" (koostanud Georgi Särekanno), Jäneda Muuseum, 2004.
Ülo Niisuke, "Ajad ja inimesed", Rakvere, 2017.