Elmar Tammark (1. mai 1914 Helme vald – 10. november 1950 Stockholm) oli eesti metsateadlane Rootsis.
Ta lõpetas 1932. aasta kevadel Valga Poeglaste Gümnaasiumi ja 1937. aastal sõjakooli aspirantide kursuse reservlipnikuna. Pärast isa surma võttis ta üle veskite töö korraldamise Virumaal, Jõhvis, Viljandimaal ning lisaks saetööstuse.
1942. aasta veebruaris alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli Metsaosakonna juures, kuid need katkesid sõjasündmuste tõttu. 1944 veebruaris mobiliseeriti Tammark ohvitserina 2. Eesti Piirikaitserügementi. Algul rühma- ja hiljem IV kompanii ülemana sõdis ta Narva rindel. 1944. aasta viimastel päevadel sai erakorralise puhkuse abiellumiseks.
1944. aastal põgenes ta koos abikaasa ja tema perega Rootsi, kus algul töötas saetööstuses töölisena ja 17. aprillist 1945 Rootsi riigimetsade takseerimisel. Sama aasta sügisel sai ta kuninga eriloa alustada õpinguid Rootsi Kuningliku Metsaülikooli juures. Selle kursuse lõpetas ta edukalt 1949. aasta kevadel civiljägarmästare diplomiga. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Rootsi domäänidevalitsuses metsa takseerimisel.
Elmar Tammark haigestus 1950. veebruaris ja suri pärast rasket haigust.