Hiiula
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2025) |
| Hiiula | |
|---|---|
| Teised nimed |
Duddon (1882) Virurand (1932) Relli Relis Aviateur (1934?) |
| Tüüp | kaubaaurik |
| Kutsung | ESTY |
| Omanik |
G. Nelson & Son (1882) tundmatu firma Norras OÜ Kalandus (1932) Gustav Sergo & Ko (1935 |
| Lipuriik |
Inglismaa (1882) Norra (191?) Eesti (1932) Nõukogude Liit (1940) |
| Kodusadam | Tallinn |
| Ajalugu | |
| Ehitaja | R. Smith, Preston, Inglismaa |
| Valminud | 1882 |
| Saatus | uppus Tareste lahte Kärdla reidil 13. septembril 1941 |
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 44,05 m |
| Laius | 7,12 m |
| Süvis | 3,5 m |
| Kogumahutavus | 349,66 registertonni |
Hiiula (ex Duddon, ex Virurand, ex Aviateur) oli Eesti kaubaaurik, mida kasutati enne Teist maailmasõda kaubanduseks. Laeva omanik oli Gustav Sergo & Ko.
Laev uppus teise maailmasõja ajal Kärdla sadama reidil.
Ajalugu
Inglismaal ja Norras (1882–1932)
Laev sai alguse Inglismaal, kui see ehitati Prestonis R. Smithi poolt firmale G. Nelson & Son 1882. aastal. Laeva esimeseks nimeks sai Duddon. Enne esimest maailmasõda müüdi laev ühele Norra laevafirmale.
OÜ Kalandus (1932–1934)
Eesti kalandus firma OÜ Kalandus ostis laeva 1932. aastal ja uueks nimeks sai Virurand. Virurand oli sel ajal 1/5 firma Atlandi heeringa püügilaevast, aga laev ei olnud nii hea kalapüügi laevana, nii et see müüdi umbes aasta hiljem.
Laeva toonaste omanike kohta ei ole kuigi palju informatsiooni, aga on teada, et laeval oli mitu nime nagu "Relli", "Relis" ja "Aviateur".
Gustav Sergo & Ko (1935–1939)
1935. aastal ostis Eesti reeder G. Sergo & Ko laeva Aviateur ära ja nimetas selle ümber Hiiulaks. Gustav Sergo & Ko oli spetsialiseeunud reisilaevandusele ja Hiiula oli firma ainuke kaubalaev. Laev viis ja tõi kaupa lähisadamatest nagu Klaipėda.
Teine maailmasõda ja uppumine (1940–1941)
1940. aastal natsionaliseeriti kõik G. Sergo & Ko laevad, sealhulgas ka Hiiula. Hiiula sai Balti laevastiku transpordilaevaks, ja pardanumbriks sai BT-594. Kärdla sadamasse, kus oli ka Hiiula, hakkas tulema rohkem Balti Laevastiku laevu. 13. septembril 1941 sai Hiiula tabamuse Saksa pommilt, mille tõttu plahvatas laeva boiler ja laev uppus. Lätlasest kokk uppus.
Vrakk ja laeva päästmine
Laev uppus 3 meetri sügavusse, nii et ülem tekk oli üle veepinna ja laev ei olnud täielikult kaotatud. Kui Natsi-Saksamaa oli ikka veel Eestis ja Hiiumaal, proovisid sakslased laeva üles tõsta. Algul pumbati vett laevast välja ja alus tõusis veepinnale, aga laeva ümber oli kogunud nii palju liiva, et laev ei saanud liikuda. Siis prooviti panna laeva liikuma saamiseks mõlemale küljele pontoonid, aga ka sellest polnud abi. Laeva mootorid jäeti alles ja Hiiula lasti tagasi põhja.
Kärdla vanema põlvkonna elanikud mäletavad veel Hiiulat. 1957. aasta talvel oli suur vanaraua kogumise kampaania ja toll aja rajoonikomisjoni esimene sekretär, Harri Õismets üritas Hiiulat vanaks rauaks teha. Mitte midagi nimetamisväärset nad sealt ei saanud ja Hiiula jäi alles. Hiiu kalurid proovisid laeva ülestõsta, et laeva pontoone saada, aga see ka ebaõnnestus. Hiiula jäeti rahule ja üle aja liikuva jäe tõttu, vajus laeva veepinna metall kokku. Meresool puhastas ülejäänud raua, mis veepinnal veel oli ja laev ongi nüüd vee all, aga ikka nähtav. Iga kevad märgistav vetelpääste Hiiula puhkepaiga ära, et paadid ei oleks ohus.
Vrakki sisse ujuda on võimatu. Seisukord on kehv.
Vaata ka
Viited
- 1 2 3 4 5 Saar, Teele (2021). Aurulaevamudelid Eesti Meremuuseumi kogus (eesti ja inglise). Lk 94–97. ISBN 978-9949-7401-8-5.
- 1 2 "Hiiula • Vrakiregister". register.muinas.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2024. Vaadatud 18. oktoobril 2025.
- 1 2 3 "Vrakid Hiiumaa rannikumeres" (PDF). 2013. Lk 55–60. Vaadatud 18. oktoobril 2025.