| See artikkel on Eesti asulast; Eesti laeva kohta vaata Ikla (laev) |
| Ikla | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 13,4 km² | |
|
Elanikke: 122 (31.12.2021) | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 2029 | |
| Koordinaadid: 57° 53′ N, 24° 22′ E | |
![]() |
Ikla on küla Pärnumaal Häädemeeste vallas. Ikla EHAK-kood on 2029. 2025. aasta seisuga elas Ikla külas rahvastikuregistri andmetel 133 inimest.
Ikla asub Eesti ja Läti piiril Heinaste ehk Ainaži kõrval. Küla läbib Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, mis on osa Via Baltica maanteekoridorist. Iklas asus Eesti-Läti piiril Ikla piiripunkt.
Ikla paikneb Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe ranniku lähedal ja Eesti-Läti piiril. Küla lõunanaaber on Lätis asuv Heinaste ehk Ainaži. Küla läbib rahvusvahelise tähtsusega põhja-lõunasuunaline maanteekoridor Via Baltica.
Häädemeeste valla üldises arengukäsitluses on Ikla piirkond seotud piiriäärse asendi ja Tallinn–Pärnu–Ikla maantee mõjuga. Häädemeeste valla 2025. aasta hetkeolukorra ülevaates on Ikla piiriäärsele alale kavandatud äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtete alasid.
Ikla nime varaseimad kirjalikud kujud on 1638. aasta Ickall Andres, 1762. aasta Ickal ja 1839. aasta Ikle. Eesti kohanimeraamatu järgi oli 1638. aasta nimekuju seotud Heinastes asunud taluga. 19. sajandi teisel poolel esines nimekuju Ikla metsavahikoha nimena.
Küla kujunes 19. sajandi teiseks pooleks Heinaste ehk Ainaži lähedale. Eesti kohanimeraamatu järgi oli Ikla 1970. aastatel kirjas asundina ja alates 1977. aastast uuesti külana. Leo Leesmenti järgi võib külanimi pärineda kunagiselt kolme taluga mõisakeselt, mille omanik oli Heinrich Yxkul, ning olla seotud aadlisuguvõsa Uexküll nimega.
1977. aastal liideti Iklaga Metsaküla, mida 1930. aastatel nimetati Metsa külaks, ja Piiri küla. Piiri küla oli 1922. aastal tuntud ka nimedega Veneküla ja Piiriküla.
1979. ja 1989. aasta rahvaloenduse andmetes on esitatud Ikla küla elanike arv. 1959. ja 1970. aasta andmetes olid hilisema Ikla külaga seotud alad esitatud mitme eraldi asustusüksusena, mistõttu ei ole neid tabelis hilisema Ikla külaga üheks metoodiliseks reaks liidetud. 2000., 2011. ja 2021. aasta andmed pärinevad rahva ja eluruumide loenduste võrdlustabelist. 2020.–2025. aasta andmed pärinevad rahvastikuregistrist.
| Aasta | Elanikke | Märkus | Allikas |
|---|---|---|---|
| 1959 | 64 | Ikla asundus | Rahvaloendus |
| 1959 | 217 | Ikla asund | Rahvaloendus |
| 1959 | 98 | Piiri küla | Rahvaloendus |
| 1970 | 48 | Ikla asundus | Rahvaloendus |
| 1970 | 202 | Ikla asund | Rahvaloendus |
| 1970 | 50 | Piiri küla | Rahvaloendus |
| 1979 | 228 | Ikla küla | Rahvaloendus |
| 1989 | 186 | Ikla küla | Rahvaloendus |
| 2000 | 175 | Ikla küla | Rahvaloendus |
| 2021 | 122 | Ikla küla | Rahvaloendus |
| 2020 | 145 | Ikla küla | Rahvastikuregister |
| 2011 | 149 | Ikla küla | Rahvaloendus |
| 2021 | 145 | Ikla küla | Rahvastikuregister |
| 2022 | 142 | Ikla küla | Rahvastikuregister |
| 2023 | 138 | Ikla küla | Rahvastikuregister |
| 2024 | 134 | Ikla küla | Rahvastikuregister |
| 2025 | 133 | Ikla küla | Rahvastikuregister |
Loendusandmed ja rahvastikuregistri andmed ei ole täielikult samal metoodilisel alusel, mistõttu tuleb neid käsitleda eraldi andmeridadena. 2021. aasta kohta on tabelis eraldi esitatud nii rahvaloenduse kui ka rahvastikuregistri arv.
Ikla on Eesti-Läti piiriületuskoht Via Baltica maanteel. Via Ikla tutvustuse järgi asub sealne teeninduskoht vanas Eesti piirivalve hoones Eesti-Läti piiril Iklas. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga ja Schengeni alaga kadus Eesti-Läti sisepiiril püsiva piirikontrolli vajadus.
Ikla piiriäärne asend on mõjutanud küla teenindus- ja transiidifunktsiooni. Häädemeeste valla 2025. aasta hetkeolukorra ülevaates on Ikla piiriäärset ala nimetatud ühe ettevõtluseks sobiva alana.
1925. aastal pikendati kitsarööpmeline Riisselja–Orajõe raudtee Orajõelt Iklasse. Iklas asus Ikla raudteejaam. Teise maailmasõja ajal ühendasid Saksa okupatsioonivõimud Ikla ja Lätis asuva Ainaži jaama. Riisselja–Ikla raudtee suleti 30. septembril 1975. Sulgemise ajal oli tegemist viimase üldkasutatava kitsarööpmelise raudteega Eestis.
Ikla piirkonda puudutab ka Rail Baltica projekt. Rail Baltic Estonia teatel algab heakskiidu saanud Kabli–Eesti-Läti piiri lõik Kabli jõe lähedalt ja lõpeb Ikla külas Eesti-Läti piiril. Häädemeeste kohalik Rail Baltica peatus on kavandatud Urissaare külakeskuse lähedale ja peatust hakkab teenindama Elroni regionaalsed rongid!
Ikla nimi esineb Eesti geoloogilises stratigraafias mitme üksuse stratotüübiga seoses. Ikla kihistik kuulub Saarde kihistusse ja selle algne lokaliteet on Ikla puursüdamik. Ikla kihistiku holostratotüüp on Ikla puurauk sügavusvahemikus 397,5–459,4 meetrit.
Saarde kihistu holostratotüüp on Ikla puurauk sügavusvahemikus 322,3–494,0 meetrit. Lemme kihistiku holostratotüüp on Ikla puurauk sügavusvahemikus 365,7–397,5 meetrit. Heinaste kihistiku holostratotüüp on samuti Ikla puurauk, kus kihistik esineb sügavusvahemikus 494,0–499,0 meetrit.