| Urissaare | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: 50,36 km² | |
| Elanikke: 83 | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 8724 | |
| Koordinaadid: 58° 1′ N, 24° 36′ E | |
![]() |
Urissaare on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas. Küla EHAK-kood on 8724.
Urissaare pindala on 50,36 km². 31. detsembri 2025. aasta seisuga elas külas 83 inimest.
Urissaare asub Häädemeeste valla lõunaosas, ajaloolise Laiksaare piirkonna lähistel. Küla jääb Nigula looduskaitseala mõjualasse ning külas paikneb Nigula looduskaitseala koosseisu kuuluv Urissaare loodusreservaat.
Nigula looduskaitseala asub Pärnumaal Häädemeeste ja Saarde vallas ning see võeti kaitse alla 1957. aastal Lääne-Eestile tüüpilise raba, seda ümbritsevate metsade ja haruldaste liikide kaitseks. Nigula raba tekkis järve soostumisel ning soostikku ilmestavad soosaared ehk peaksid.
Urissaare külast saab alguse Häädemeeste jõgi. Jõgi suubub merre Häädemeeste aleviku juures.
Urissaare elanike arv kasvas aastatel 2020–2025 kümne inimese võrra: 66 inimeselt 76 inimeseni. 31. detsembri 2025. aasta seisuga oli Urissaares 83 elanikku.
| Aasta | Elanikke | Allikas |
|---|---|---|
| 2020 | 66 | Häädemeeste valla ülevaade |
| 2021 | 67 | Häädemeeste valla ülevaade |
| 2022 | 72 | Häädemeeste valla ülevaade |
| 2023 | 76 | Häädemeeste valla ülevaade |
| 2024 | 75 | Häädemeeste valla ülevaade |
| 2025 | 76 | Häädemeeste valla ülevaade |
| 31.12.2025 | 83 | Rahvastikuregister |

Külas asub Laiksaare Ristija Johannese kirik, mida kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Laiksaare Ristija Johannese kogudus.
Laiksaare õigeusu koguduse kujunemine on seotud 19. sajandi keskpaiga õigeusku siirdumisega. Häädemeeste kogudus avati 1849. aastal ning Laiksaare piirkonna õigeusklikud kuulusid esialgu selle koguduse juurde. Laiksaare iseseisev kogudus avati 11. oktoobril 1896. Koguduse elu alguseks peetakse 4. augustit 1896, kui pühitseti palvemaja.
Kogudusele üüris ruumid Urissaare küla Jüriõue taluperemees Georg Lepik. Esimeseks preestriks määrati Dimitri Dubkovski ning köstriteks Andrei Liik ja Georg Kuura.
Laiksaare Ristija Johannese kirik ehitati 1924. aastal. Tegemist on iseseisvusajal ehitatud puidust jumalakojaga. Kiriku ikonostaas ehk kujusein pärinevat 1921. aastal lammutatud Olustvere puukirikust.
Kiriku kõrval asub mälestuskivi seal tegutsenud koolidele. Kivil meenutatakse Pändi algkooli tegutsemist aastatel 1918–1938 ja Laiksaare ministeeriumikooli tegutsemist aastatel 1911–1918.


Urissaares asub Nigula looduskeskuse kinnistu. Nigula looduskeskus paikneb aadressil Nigula looduskeskus, Urissaare küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond; kinnistu pindala on 28 400 m² ja hoonete netopind 635 m².
Nigula looduskeskus on seotud Nigula looduskaitseala ja piirkonna loodusharidusliku kasutusega. Urissaare küla paikneb Nigula looduskaitseala lähedal ning külas on Nigula looduskaitseala Urissaare loodusreservaat. Nigula looduskaitseala on kaitse all alates 1957. aastast ning ala kaitse-eesmärk on Lääne-Eestile tüüpilise raba, seda ümbritsevate metsade ja haruldaste liikide kaitse.
Nigula looduskaitseala hõlmab umbes 6400 hektarit soid, metsi ja niite. Nigula raba on üks kaitseala keskseid loodusväärtusi ning selle soostikku ilmestavad soosaared ehk peaksid.
Rail Balticu trassile on Urissaare piirkonda kavandatud kohalik peatus. Kohaliku peatuse põhimõtteline asukoht on määratud Pärnu maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, kuid täpne peatuse paiknemine ja seda ümbritsev ruumiline lahendus selgitatakse välja projekteerimise käigus.
Häädemeeste valla avaldatud koostöökokkuleppe mustand käsitleb Rail Baltica kohaliku peatuse väljaehitamist Häädemeeste vallas Urissaare külas.
Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu uuendamise materjalides on Häädemeeste valda kavandatud teine kohalik peatus ehk Urissaare peatus, mis paikneb Jaagupi–Urissaare tee ääres.
Rail Baltic Estonia 2025. aasta teate järgi on kohalike peatuste raudteerajatiste ehitus kavas põhitrassi rajamise käigus ning teenindava taristu hangeteni jõutakse hilisemas etapis. 2024. aasta teate järgi on kohalike peatuste rajamine kavas vaatamata kärbetele.
Balti riigid soovivad Rail Balticu regionaalliikluseks osta ühishankega 20 regionaalrongi. Urissaare peatuse täpne teeninduskorraldus sõltub hilisematest otsustest ja valmivatest liiklusplaanidest.