| See artikkel on külast; tööriista kohta vaata kiks |
| Kabli | |
|---|---|
|
| |
|
Pindala: 6,1 km² (2020) | |
|
Elanikke: 242 (31.12.2021) | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 2463 | |
| Koordinaadid: 58° 0′ N, 24° 27′ E | |
![]() |
Kabli on küla Pärnumaal Häädemeeste vallas. Küla asub Liivi lahe kaldal Kabli oja suudme piirkonnas.
Kabli on tuntud rannakülana, Kabli linnujaama, Kabli looduskaitseala, looduse õpperaja, ranna ning purjelaevaehituse pärandi poolest.
Kabli paikneb Pärnumaa lõunaosas Liivi lahe rannikul. Küla jääb Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ja ranniku vahelisse piirkonda. Kabli küla läbib Rannametsa–Ikla tee.
Kabli rand asub Liivi lahe kaldal. Visit Pärnu tutvustuse järgi on Kabli rand liivane, madal ja soojaveeline puhkekoht. Ranna lähedal paiknevad Kabli linnujaam, Kabli looduse õpperada ja Kabli külastuskeskus.
Küla territooriumil asub Lepanina piirkond. Eesti kohanimeraamatu järgi on Lepanina tuntud kohanimi Kabli lõunaosas.
Kabli küla kohta on teateid 1618. aastast, mil esinevad nimekujud Kabligeby, Kablicke, Kabbeljeggi ja Kabblikülla. 1797. aastal on Kabli nimetatud asundusena. Eesti kohanimeraamatu järgi on nime lähtekohaks sõna kabel vormid kabeli ja kabli, nime järelosa aga sõna jõgi.
1620. aastal sai Hans Plate kinnituse Karl IX poolt talle varem läänistatud Kabli küla kohta. Kabli kujunes Häädemeeste kihelkonna rannaasustuse osaks. Küla arengut mõjutasid Liivi lahe rannik, kalandus, meresõit ja laevaehitus.
1959. ja 1970. aasta rahvaloenduse andmetes olid hilisema Kabli alal eraldi Kabli I, Kabli II ja Kabli III küla, mille elanike arvud on tabelis kokku liidetud. 1979. ja 1989. aasta rahvaloenduse andmetes on esitatud Kabli küla elanike arv. 2000., 2011. ja 2021. aasta andmed pärinevad rahva ja eluruumide loenduste võrdlustabelist. 2020.–2025. aasta andmed pärinevad rahvastikuregistrist.
| Aasta | Elanikke | Märkus | Allikas |
|---|---|---|---|
| 1959 | 253 | Kabli I küla 83, Kabli II küla 96 ja Kabli III küla 74 | Rahvaloendus |
| 1970 | 213 | Kabli I küla 51, Kabli II küla 87 ja Kabli III küla 75 | Rahvaloendus |
| 1979 | 285 | Kabli küla | Rahvaloendus |
| 1989 | 396 | Kabli küla | Rahvaloendus |
| 2000 | 373 | Kabli küla | Rahva ja eluruumide loendus |
| 2011 | 268 | Kabli küla | Rahva ja eluruumide loendus |
| 2020 | 248 | Kabli küla | Rahvastikuregister |
| 2021 | 242 | Kabli küla | Rahva ja eluruumide loendus |
| 2021 | 239 | Kabli küla | Rahvastikuregister |
| 2022 | 237 | Kabli küla | Rahvastikuregister |
| 2023 | 232 | Kabli küla | Rahvastikuregister |
| 2024 | 230 | Kabli küla | Rahvastikuregister |
| 2025 | 234 | Kabli küla | Rahvastikuregister |
Loendusandmed ja rahvastikuregistri andmed ei ole täielikult samal metoodilisel alusel, mistõttu tuleb neid käsitleda eraldi andmeridadena. 2021. aasta kohta on tabelis eraldi esitatud nii rahvaloenduse kui ka rahvastikuregistri arv.
Kabli on seotud Pärnumaa ranniku purjelaevaehituse ajalooga. Eesti Entsüklopeedia järgi ehitati Kabli piirkonnas Eesti esimesed kaugsõidupurjekad. Aldur Vunki järgi kerkis Kabli Pärnumaa ranniku laevaehituses esile 1870. aastatel.
Kabli laevaehituspärandit tähistab külas mälestusmärk. Eesti monumentide ülevaate järgi asub mälestusmärk ühe Eesti esimese, 1861. aastal valminud kaugpurjeka „Markus” ehituskohal. Mälestusmärk rajati 1986. aastal.
Kabli seltsimaja juures asub õpperada „Puidust purjelaevade ehitus”. Õpperada avati 2021. aastal ja see tutvustab puidust purjelaeva ehitamise etappe. Seltsimaja juures asub ka purjelaevanduse 150. aastapäevaks valminud jaala „Kaja”.
Kablis tegutseb Kabli Lasteaed. Kabli haridusloo algus ulatub 1854. aastasse, kui Kabli külas avati Orajõe valla Kabli õigeusu abikool Jüri talu elutoas. 1881. aastal ehitati Kabli küla põhjaossa Mäe koolimaja.
1917/1918. õppeaastal ühendati varasemad koolid Kabli algkooliks. 1922. aastal muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks. 1940. aastal nimetati kool Kabli Mittetäielikuks Keskkooliks ja 1946. aastal Kabli 7-klassiliseks kooliks. 1962. aastal muudeti kool Kabli Algkooliks ning 1964. aastal lõpetas kool õpilaste vähesuse tõttu tegevuse.
1973. aastal ehitati Mäe koolimaja ümber lastepäevakoduks. 1990. aastal taasavati Kabli algkool ning 1993. aastal ühendati lastepäevakodu ja kool Kabli Lasteaed-algkooliks.
Kablis asub Kabli seltsimaja. Algne seltsimaja valmis 1932. aasta novembris. Renoveeritud seltsimaja avati 2020. aasta augustis.
Kabli lugejaid teenindab Häädemeeste Raamatukogu. Häädemeeste valla raamatukogude ülevaate järgi töötab Kablis laenutuspunkt.
Kablis asub Kabli linnujaam. Kabli linnujaam loodi 1969. aastal lindude rände uurimiseks ja seireks. Linnujaamas kasutatakse rändlindude püüdmiseks Helgolandi tüüpi rüsa ja loorvõrke.
Kabli linnujaam oli hilisema Kabli looduskaitseala eelkäija. Eesti Entsüklopeedia järgi moodustati 1991. aastal Kabli kaitseala, mille pindala oli 44 hektarit. 2007. aastal sai kaitseala praeguse staatuse, kaitse-eeskirjad ja piirid. Kabli looduskaitseala asub Kabli ja Penu küla maadel.
Kabli looduskaitseala ülesanne on tagada märgalade, looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ning jälgida lindude rännet. Kaitsealal leidub kaitsealuseid taimeliike, sealhulgas balti sõrmkäppa ja nõmmnelki. Seal on ka kõre elupaiku.
Kabli looduskaitsealal asub Kabli looduse õpperada. RMK järgi on Kabli looduse õpperada 1,8 km pikkune ringikujuline rada, millele jäävad vahelduvad maastikud, eri elupaigad ja vääriselupaigad. Rada on tähistatud puidust suunaviitadega ja varustatud infotahvlitega.
Kabli külastuskeskus asub Liivi lahe kaldal Kabli külas mereäärses männitukas. RMK järgi iseloomustavad keskuse ümbrust rannikumeri, rannaniidud, metsad, rabad ja kohalikud looduskaunid paigad. Külastuskeskuse juurest saab läbida Kabli looduse õpperada.
Kabli rand on Liivi lahe äärne suplus- ja puhkeala. Visit Pärnu tutvustuse järgi on Kabli rand populaarne lastega perede seas ning seal on rannaliival ja rannaniidul looklev promenaad, piknikukohad, laste mänguväljak ja suvekohvik. Rannapuhkuse kõrval on Kabli piirkond seotud ka loodushuviga, sest ranna lähedal asuvad Kabli linnujaam, looduse õpperada ja külastuskeskus.
Kablis toimub Kabli Päikeseloojangu festival. Häädemeeste valla 2025. aasta hetkeolukorra ülevaates nimetatakse Kabli Päikeseloojangu festivali valla maine- ja turismisündmuste hulgas.
Kabli külas asub Reederi talu. Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu seletuskirjas on Reederi talu elamu, ait ja kelder nimetatud Kabli külas asuvateks ehitismälestisteks. Need objektid on kandnud kultuurimälestiste registri numbreid 16641, 16642 ja 16643.
Reederi talu on seotud Kabli kaptenite ja reederite pärandiga. PERICLESe audiogiidi järgi valmis laevaomaniku ja kapteni Jakob Marksoni elamu koos kõrvalhoonetega 1889. aastal.
Kabli küla läbib riigitee 19331 ehk Rannametsa–Ikla tee. Tee ühendab Häädemeeste valla lõunaosa rannakülasid Rannametsa ja Ikla suunas.
Kabli jääb Rail Baltica kavandatava Pärnu–Eesti-Läti piiri lõigu piirkonda. Rail Baltic Estonia teatel ulatub Kabli–Eesti-Läti piiri trassilõik Kabli piirkonnast Eesti-Läti piirini Iklas.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kabli |