Jaak Hion (24. juuli 1929 Tartu – 24. juuni 2007 Tartu) oli eesti matemaatik, üldise algebra uurimissuuna rajaja Eestis.
Jaak Hion sündis Viktor Hioni ja Helmi Hioni esimese lapsena, tema õde oli ajakirjanik Ene Hion. Tema vanaonu oli Leisi Püha Olga koguduse preester Johannes Hion.
Ta õppis 1937–1940 Tartu Õpetajate Seminari Algkoolis, kus ta klassijuhataja oli Karl Ader ning klassikaaslaste seas olid Hillar Aben, Jaan Koha, Meeri Säre, Lembit Lauri, Ülo Kess. Aastatel 1940–1941 õppis ta Tallinna Õpetajate Seminari algkoolis.
1941. aastal alanud sõja tõttu evakueeriti perekond Nõukogude tagalasse, kus peatuti koos teiste Eesti NSV riigiametnikega Tšeljabinskis. Jaak Hioni koolitee jätkus Tšeljabinskis ja aastatel 1943–1944 Eesti õppekombinaadi keskkoolikursustel Moskva lähedal Jegorjevskis.
Pärast Nõukogude võimu taastamist Eesti territooriumil 1944. aasta sügisel pöördus pere tagasi Eestisse. Jaak Hioni õpingud jätkusid sama aasta novembris Tallinna Õpetajate Seminaris ja seejärel Tallinna II Keskkoolis, kus ta õppis teiste hulgas koos Ivar Peterseni, Väino Rätsepa, Erich Leinemanniga. Sooritanud 1947. aasta kevadel edukalt 13 küpsuseksamit (neist 5 matemaatikas), lõpetas ta keskkooli kuldmedaliga.
1947. aastal astus Jaak Hion Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda, kus matemaatilist analüüsi ja kõrgemat algebrat õpetasid sel ajal Gunnar Kangro ja Herman Jaakson, analüütilist geomeetriat Jaan Sarv, matemaatilise analüüsi praktikume juhendas Jakob Gabovitš. Gerhard Rägo ja Ülo Lepik õpetasid teoreetilist mehaanikat. Gunnar Kangro õpetas ka moodsat algebrat, rühmateooria elemente ja korpuseteooriat koos Galois' teooriaga. Gunnar Kangro juhendamisel tegi Jaak Hion kursusetöö "Rühmade otsekorrutised". Ta laulis ka ülikooli akadeemilises meeskooris.
1950. aastal jätkas Jaak Hion õpinguid Moskva Riiklikus Ülikoolis, kus tema teadlaseks ja õppejõuks kujunemisel oli oluline roll Aleksandr Kurošil, kes oli ka tema diplomitöö juhendaja. Aprillis 1952 kaitses Jaak Hion diplomitöö "Alternatiivsed ringid", mille oponent oli Lev Skornjakov. Juunis 1952 sooritas ta edukalt matemaatika riigieksami.
Pärast ülikooli lõpetamist tegi ta septembris 1952 sisseastumiseksamid Moskva Riikliku Ülikooli aspirantuuri. Tema juhendajaks sai taas Aleksandr Kuroš. Väitekirja "Poolrühmade abil normeeritud ringid" füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi saamiseks kaitses Jaak Hion Moskvas septembris 1955.
1955. aastal suunati Jaak Hion tööle Tartu Riiklikku Ülikooli, kus ta alustas augustis õppejõutööd tollases matemaatika-loodusteaduskonnas ning hakkas pidama kõrgema algebra loenguid ning juhendama praktikume I kursuse mittestatsionaarsetele üliõpilastele. Septembris 1955 alustas ta tööd matemaatika I kursuse statsionaarsete üliõpilastega, edaspidi õpetas fakultatiivkursust ning lineaaralgebrat II kursusele. Töötas algul vanemõpetajana, 1957. aastast dotsendi kohusetäitjana, dotsendi kutse sai 1967. TRÜ-s pidas Jaak Hion loenguid ja juhatas praktikume analüütilisest geomeetriast, kõrgemast algebrast, elementaarmatemaatikast kõrgemalt vaatekohalt, ja juhatas vastavaid praktikume. Ta õpetas eri- ja valikkursusi, näiteks rühmateooriat, korpuseteooriat ja Galois' teooriat, ringiteooriat, poolrühmateooriat, võreteooriat, topoloogilist algebrat ja universaalalgebrate teooriat. Lisaks juhendas ta aastaid aspirante ning algebraseminari, kus käsitleti teadustöid algebra eri aladelt. Ta juhendas ka kursuse- ja diplomitöid. 1963. ja 1966. aastal korraldas ta koos oma õpilastega algebrasümpoosione Käärikul.
1963. aastal astus Jaak Hion doktorantuuri Moskva Riiklikus Ülikoolis ja alustas tööd doktoriväitekirja kallal. Pärast doktorantuuri tähtaja lõppemist jätkas ta septembris 1965 õppetööd TRÜ matemaatikaosakonnas, kus tema tulekuga algas algebraalase uurimistöö järjekindel areng. 1960. aastail lisandusid järjestatud poolrühmade alastele töödele uurimused Ω-rühmadest, Ω-ringidest, Ω-ringoididest ja nende esitustest. Jaak Hioni üliõpilaste seas on olnud teiste hulgas Mihkel Jõeveer, Rein Jürgenson, Reedik Palm, Ants Siimer, Ants Tauts, Margus Tõnnov, Ingrid Mauer, Eha Seevel, Helgi Uudelepp, Mart Liigant, Jaan Reimand, Ülo-Ilmar Veltmann, Leida Piirimäe (Tuulmets). Tema juhatusel on algebrat õppinud Jüri Rebane, Uno Kaljulaid, Jaak Henno, Mati Kilp, Jevgeni Gabovitš, Ellen Redi, Peeter Puusemp, Kalle Kaarli, Raul Roomeldi.
Aprillis 1968 lahkus Jaak Hion ülikoolist ja asus tööle Majandusmatemaatika Keskinstituudi Eesti Filiaali Tartus asunud matemaatilise planeerimise laboratooriumi juhatajana. Laboris uuriti põhiliselt täisarvulise planeerimise ülesandeid ja nende rakendusi. Hiljem siirduti autotranspordi reisijateveo probleemide käsitlemisele; uuriti sõiduplaanide teooriat, mis on seotud täisarvulise planeerimisega, ja reisijateveo näitajate prognoosimist, kus kasutatakse matemaatilist statistikat.
Ka pärast ülikoolist lahkumist jätkas Jaak Hion üliõpilaste, aspirantide ja seminari juhendamist. Ta oli mitme kandidaadiväitekirja (Jevgeni Gabovitš 1967, Jaak Henno 1973, Mark Trepetin 1974, Vladimir Fleischer 1977, Kalle Kaarli 1977, Peeter Puusemp 1980) juhendaja. Teadlasena uuris ta sel perioodil peamiselt universaalalgebrate teooriat.
1960. ja 1970. aastatel uuris Jaak Hion koos Mai Ojamaaga teatri Vanemuine külastajate sotsiaalset koosseisu ja selle jaotust eri žanridest etenduste puhul.
Septembris 1989 läks Jaak Hion pensionile. 1991/92. õppeaastal töötas ta õpetajana Tartu 16. Keskkoolis.
Tema isa Viktor Hion oli arst ja Eesti NSV riigitegelane, õde Ene Hion oli ajakirjanik.