Juan Carlos I

Juan Carlos I
Juan Carlos I
Juan Carlos I visiidil Lätis (2009)
Hispaania kuningas
Ametiaeg
22. november 1975 – 19. juuni 2014
Eelnev Alfonso XIII
Järgnev Felipe VI
Isikuandmed
Sünniaeg 5. jaanuar 1938 (88-aastane)
Rooma, Itaalia
Rahvus hispaanlane
Abikaasa Sofía (1962–)
Vanemad isa – Juan de Borbón
ema – María de las Mercedes
Lapsed Infanta Elena
Infanta Cristina
Felipe VI
Sugulased María del Pilar de Borbón (õde)
Margarita de Borbón (õde)
Alfonso de Borbón (vend)
Elukoht  Araabia Ühendemiraadid
Alma mater Madridi Complutense Ülikool
Autogramm

Juan Carlos I (Juan Carlos Alfonso Víctor María de Borbón y Borbón-Dos Sicilias; sündinud 5. jaanuaril 1938 Roomas) oli Hispaania kuningas aastatel 1975–2014.

Juan Carlos oli esimene Hispaania troonil olnud kuningas 1931. aastast, mil kuningavõim Hispaanias kaotati. Pärast kroonimist 1975. aastal juhtis Juan Carlos koos oma liitlastega riigi demokraatiseerimist ja tema selge vastuseis 1981. aasta riigipöördekatsele aitas kaasa selle ebaõnnestumisele. Ta loobus pärast mitmeid skandaale troonist 2014. aastal.

Elulugu

Päritolu

Juan Carlose vanaisa Alfonso XIII oli Hispaania kuningas 1902. aastast kuni võimult kõrvaldamiseni 14. aprillil 1931. Parlamentaarse režiimi kukutanud Miguel Primo de Rivera diktatuuri soosimise tõttu sattus ka Alfonso rahva ebasoosingusse ja kui Hispaania vabariiklikud jõud võitsid kohalikud valimised, asus ta pagulusse. Ta elas paguluses Roomas kuni surmani 28. veebruaril 1941.

Juan Carlose isa Juan de Borbón oli 1941. aastast üldtunnustatult Hispaania kuningliku perekonna mõlema liini õigusjärgne troonipretendent (välja arvatud väike leppimatute karlistide fraktsioon) ja de jure Hispaania kuningas. Hispaania diktaator (ja regent) Francisco Franco taastas küll ametlikult kuningriigi, kuid ei soovinud Juan de Borbóni kuningana tunnustada, kuna Juan soosis avalikult demokraatlikut valitsemisvormi.

Nooruspõlv

Juan Carlos veetis osa oma varasest lapsepõlvest kõigepealt Itaalias, 1942. aastast elas pere Šveitsis. Kuuendast eluaastast õppis ta Fribourgis marianistide koolis.

Juan de Borbón ja Franco leppisid 1948. aastal kohtumisel kokku, et 10-aastane Juan Carlos asub elama Hispaaniasse. Franco sooviks oli teda oma nägemise järgi kasvatada, samas kui Juan de Borbón lootis, et sedasi võib pojast saada kuningas. Erinevalt oma isast oli Juan Carlos sõnakuulekas ja viisakas, mistõttu ta sai Francoga hästi läbi. Isa ja Franco tüli tõttu elas Juan Carlos aasta ka vanemate juures Portugalis Estorilis.

Ta alustas oma haridusteed San Sebastiánis ja lõpetas õpingud 1954. aastal Madridis San Isidro Instituudis. Siis õppis ta aastatel 1955–1957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Seejärel õppis ta aastatel 1957–1958 Marínis (Pontevedras) mereväe sõjaväekoolis ja siis aastatel 1958–1959 Murcias San Javieri õhuväeakadeemias. Temast sai esimene hispaanlane, sai leitnandi auastme kõigis kolmes relvajõudude harus. Aastatel 1960–1961 omandas ta Madridi Complutense Ülikoolist hariduse juura, majanduse ja poliitikateaduse erialal. Õpingute jooksul tutvus ta Franco režiimi kriitikutega ja riigiasutuste tegevusega.

Juan Carlos ja Franco (1969)

Pärast abielu kolis Juan Carlos naisega Zarzuela paleesse, El Prados elava Franco lähedusse. Kuigi ta korraldas aeg-ajalt Franco-vastaselt meelestatud isikutega kohtumisi, olid suhted Francoga head. 1968. aastal saatis Franco riigist välja karlistide toetatud kuningaprentendendi Carlos Hugo de Borbón-Parma. 1969. aasta jaanuaris ütles Juan Carlos avalikult, et oleks valmis asuma Hispaania kuninga troonile (enne seda oli ta väitnud, et kuningatroon peaks kuuluma ta isale). 22. juulil 1969. aastal nimetas Franco Juan Carlose oma järeltulijaks. Franco tervise halvenedes täitis ta 1974. ja 1975. aastal Hispaania riigipea kohuseid. 30. oktoobril 1975, vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Franco riigipea kohustused lõplikult Juan Carlosele üle.

Tegevus kuningana

Juan Carlose kuningaks kuulutamine (1975)

Kaks päeva pärast Franco surma, 22. novembril 1975, kuulutas Hispaania parlament (Cortes) ta Juan Carlos I nime all Hispaania kuningaks. Juan Carlos I krooniti 27. novembril 1975 Madridis San Jerónimo kirikus. Tema isa loobus Hispaania kuningliku perekonna pea positsioonist ametlikult 14. mail 1977.

Pärast kuningaks saamist algatas Juan Carlos hulga reforme, mis viisid Hispaania diktaatorlikult valitsemisviisilt demokraatlikule. 1976. aasta juulis nimetas Juan Carlos peaministriks Adolfo Suárezi, kellega koos astus ta Hispaania üleminekuperioodil samme demokraatia suunas. 15. juunil 1977 toimusid Hispaanias esimesed diktatuurijärgsed demokraatlikud valimised 41 aasta jooksul. 1978. aastal võeti vastu Hispaania põhiseadus, mille järgi sai Hispaania valitsemisvormiks parlamentaarne monarhia. Juan Carlost tunnustati õiguspärase kuningana ja riigipeana, kuid piirati tema volitusi üksi valitseda.

Hispaania üleminek demokraatiale tekitas vaenulikkust Franco-meelsete liikumiste ja relvajõudude esindajate seas, mis viis 23. veebruaril 1981. aastal ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöördekatseni. Antonio Tejero juhitud riigipöördekatse algas Guardia Civili tungimisega Hispaania parlamendisaali ajal, mil Leopoldo Calvo-Sotelo valiti uueks Hispaania peaministriks. Riigipööre kukkus kokku pärast seda, kui kuningas Juan Carlos pidas riiklikus televisioonis kõne, milles ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles seadust austama.

Tema juhitud riigi demokratiseerimine ja demokraatia kaitse tegid temast 1990. ja 2000. aastatel rahva seas populaarse juhi. Kuigi ta edaspidi mängis pigem tseremoniaalset rolli Hispaania riigi juhtimises, inspireeris tema eeskuju demokratiseerima riike nii Ladina-Ameerikas kui ka Ida-Euroopas. Ta mängis ka olulist rolli riigi ühendajana ja terrorismi vastasena, juhtides tähelepanu nii ETA kui ka Al-Qaeda terrorismile. Samuti toetas Juan Carlos Hispaania kultuuri säilimist ja levimist. Ta soosis mitmete hispaania keele instituutide tööd (näiteks Cervantese Instituut) ja Meadowsi muuseumi tegevust Dallases.

Juan Carlos Eestis kohtumas peaminister Andrus Ansipiga (2009)

Kuningana reisis Juan Carlos mitmetesse riikidesse. 1976. aastal sai temast esimene Hispaania kuningas, kes külastas Ameerika maailmajagu. Tema Prantsusmaa-külastus 1985. aastal tõi Hispaaniale liiduleppe. 2007. aastal külastas kuningas Hispaania sõdureid Afganistanis. 2009. aastal külastasid kuningas Juan Carlos ja kuninganna Sofia Eestit.

Juan Carlos oli suurema osa oma valitsusajast vägagi populaarne, kuid 2008. aasta majanduskriisi ajal ta maine kannatas. Suureks hoobiks oli tema osalemine 2012. aasta aprillis Botswanas 44 000 eurot maksma läinud elevandijahil koos armukese Corinna zu Sayn-Wittgensteiniga. Hispaanlased said jahist teada alles siis, kui kuningas sai jahikäigul vigastada ja tema kojutoomiseks saadeti välja erilennuk. Sellest plahvatas mainekriis, sest samal ajal oli Hispaanias tööpuudus tõusnud (2013. aastaks) pea 30% juurde ja kuninga truudusetus ei näinud rahva seas hea välja. Elevandi tapmisele järgnevalt eemaldati ta Maailma Looduse Fondi aupresidendi kohalt.

Skandaalist saati hakkas ajakirjandus aina rohkem uurima kuninga sissetulekute päritolu, millest tekkisid mitmed skandaalid. 2014. aasta alguses sai tema noorem tütar Cristina süüdistuse maksupettuses. Oma jahist loobumise järel suutis meedia avastada, et jaht oli talle kingitud Hispaania ärimeeste poolt. Tähelepanu juhiti kuninga varasematele armulugudele ja tema mitmetele kahtlastele sõpradele (pankur Mario Conde, ärimees Javier de La Rosa, diplomaat Manuel Prado y Colón de Carvajal), kes kõik olid kuritegevuse eest vangis istunud.

Juan Carlos allkirjastamas troonist loobumise seadust (2014)

2. juunil 2014 teatas kuningas parlamendile otsusest loobuda troonist poeg Felipe kasuks. 18. juunil allkirjastas ta troonist loobumise seaduse ja kroonprints Felipest sai selle jõustumisel keskööl uus kuningas Felipe VI.

Hilisem tegevus

Kuningatrooni loovutamisest hoolimata kerkisid esile uued süüdistused. Ilmnesid tema luksusautode ja kuldkellade kollektsioon, kallid (miljonitesse eurodesse ulatuvad) kingitused Araabia riikide juhtidelt ja 65 miljoni dollarit kingitusena armukesele. Kahtlustuste kohaselt oli Saudi Araabia rahaline kingitus mõeldud vahendustasuks selle eest, et Hispaania valiks kiirraudteed ehitama Saudi ettevõtted. Pärast skandaalide ilmnemist jättis Felipe VI isa ilma 200 000 eurost apanaažist aastas ja loobus ka isa pärandusest. 2015. aastal pidi Juan Carlos tegema isadustesti, et tõestada, et ei saanud oma armukesega last. 2018. aastal mõisteti ta väimees Iñaki Urdangarín pettuse eest vangi.

2019. aastal otsustas ta taanduda avalikust elust. Kui tema tegevust uurima hakati, asus ta 2020. aasta augustis omal soovil Abu Dhabisse maapakku. Emiraatides tunnistas Juan Carlos oma sissetulekute varjamist maksuameti eest ja maksis üle viie miljoni euro trahvides ja maksudes riigile. Samal ajal jõudsid Hispaania kohtusse mitmed endise kuninga siseringi kuuluvate isikute kahtlased tehingud (kuningat ennast süüdi mõista ei saa, sest seda ei luba seadus). Samuti alustati uurimisi Šveitsis, kas ja milliste teenete eest on endine kuningas saanud kalleid kingitusi.

2021. aastal lõpetasid Šveitsi võimud Juan Carlose tegevuse uurimise, 2022. aastal tegi sama ka Hispaania. 2023. aastal lõpetas tema uurimise ka Suurbritannia, kes uuris Corinna Zu Sayn-Wittgenstein süüdistusi, et kuningas ahistab teda. Pärast temavastase uurimise lõppemist on Juan Carlos külastanud korduvalt Hispaaniat. Ta on väljendanud soovi Hispaaniasse elama naasta ja andis 2025. aastal välja autobiograafilise raamatu "Reconciliación: Memorias", mis oli pikka aega Hispaanias üks populaarsemaid raamatuid.

Perekond

Juan Carlos I ja kuninganna Sofia, 2004
Juan Carlos koos oma isa ja venna Alfonsoga (1950)

Juan Carlose lapsepõlveperes oli neli last. Lisaks temale oli tema peres kaks õde (María del Pilar de Borbón ja Margarita de Borbón) ja noorem vend Alfonso. Juan Carlos sai oma nime isa (Juan), vanaisa (Alfonso) ja emapoolse vanaisa (Carlos Maria de Bourbon) järgi.

1956. aasta märtsis hukkus Juan Carlose noorem vend Alfonso relvaõnnetuses perekonna kodus Portugalis Estorilis Villa Giraldas. Ametliku seisukoha järgi juhtus see relva puhastamise ajal, kuid Juan Carlos tunnistas oma raamatus "Reconciliación: Memorias", et vennad mängisid püssiga ja mänguhoos olevat Juan Carlos relva oma venna pähe suunanud ja päästikule vajutanud, teadmata, et relv on laetud, ja oma venna kogemata maha lasknud.

Tema isale Juan de Borbónile tegi haiget poja otsus võtta vastu Franco pakkumine tema pärijaks saada, kuigi ta mõistis, et see on ainus võimalus kuningatrooni taastada. Pärast Franco pärijaks kuulutamist olid isa-poja suhted külmad, kuigi poja troonile pääsedes andis Juan de Borbón oma toetajatele juhised poega toetada. Suhted paranesid pärast demokraatia taastamist. 1982. aastal kolis isa perekond Madridi ja 1985. aastal teatas ta, et Juan Carlos on toonud Hispaaniasse sellise monarhia, mille eest ta oli võidelnud.

Juan Carlos I on 1962. aastast abielus kreeka-taani kuningaperest pärit Sofíaga, kes oli Kreeka kuninga Pávlos I vanim tütar. Eksiili minekust saati elab paar eraldi, sest Sofia jäi Hispaaniasse. Neil on kolm last:

Juan Carlosel on olnud mitmeid armuafääre ja truudusetuses kahtlustusi.

Ta räägib vabalt hispaania, inglise, prantsuse, itaalia ja portugali keelt ning veidi kreeka keelt. Tema esimene emakeel oli prantsuse keel.

Sugupuu

Juan Carlos I esivanemad
Hispaania kuningas
Juan Carlos I
(sündinud 1938)		 Barcelona krahv Juan
(1913–1993)		 Hispaania kuningas Alfonso XIII
(1886–1941)		 Hispaania kuningas Alfonso XII (1857–1885)
Austria ertshertsoginna Maria Christina (1858–1929)
Battenbergi printsess Victoria Eugenie
(1887–1969)		 Battenbergi prints Heinrich Moritz (1858–1896)
Suurbritannia printsess Beatrice (1857–1944)
Mõlema Sitsiilia printsess María Mercedes Mõlema Sitsiilia prints Carlos
(1870–1949)		 Mõlema Sitsiilia prints Alfonso (1841–1934)
Mõlema Sitsiilia prints Antonietta (1851–1938)
Orléansi printsess Louise
(1882–1958)		 Pariisi krahv Philippe (1838–1894)
Orléansi ja Hispaania printsess Marie Isabelle (1848–1919)

Tiitlid

Põhiseaduse järgi oli Juan Carlose ametlik tiitel "Hispaania kuningas" ja tema poole tuli pöörduda kasutades väljendit "Teie Majesteet" ("Su Majestad"). Ta säilitas mõlemad tiitlid ka pärast troonist loobumist, kuigi ajakirjanduses on sellest saati teda sageli kutsutud ka emeriitkuningaks.

Juan Carlos I vapp

Sellele lisaks tunnustab põhiseadus monarhi õigust kasutada krooni traditsioonilisi tiitleid. Juan Carlos I pikk tiitel oli järgnev:

Kui Franco määras Juan Carlose troonipärijaks, sai tema tiitliks varem kasutamata Hispaania prints (Príncipe de España).

Tunnustus

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Alfonso XIII". Britannica. Vaadatud 25. septembril 2026.
  2. ↑ "Carlism". Britannica. Vaadatud 25. septembril 2026.
  3. 1 2 TREMLETT, GILES (1. aprill 1993). "Juan de Borbon, father of Spanish king, dies". United Press International.
  4. ↑ Soomets, R. (3. august 1969). "MONARH FRANCO ARMUST". Noorte Hääl. Nr 179. Lk 3.
  5. 1 2 "PERFILES: Juan Carlos I". AMC Channels. Vaadatud 28. septembril 2026.
  6. 1 2 3 4 5 6 Rahumaa, Eimar (2. oktoober 2020). "Hispaania erand: kuningas Juan Carlos". Nelli Teataja. Lk 7.
  7. 1 2 "Juan de Borbon, 79, Who Ceded Spanish Throne". New York Times. 2. aprill 1993. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013.
  8. 1 2 Serrano, Anabel (5. jaanuar 2018). "80 años en la vida de Juan Carlos I". El País.
  9. ↑ "El palacio de San Sebastián en el que vivió Juan Carlos I: se construyó en el siglo XIX y tiene un peculiar falso túnel". El Confidencial. 25. veebruar 2026.
  10. 1 2 "Juan Carlos I". Britannica Kids. Vaadatud 26. septembril 2026.
  11. 1 2 3 4 5 "King Juan Carlos I Fast Facts". CNN. 16. detsember 2025. Vaadatud 27. septembril 2026.
  12. ↑ "Kes on kes: Hispaania kuningas Juan Carlos I". Aja Pulss. 15. september 1986. Lk 15.
  13. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Saenz-Cambra, Concepcion (2024). "Juan Carlos I". EBSCO Information Services. Vaadatud 26. septembril 2026.
  14. 1 2 3 4 "Juan Carlos". Britannica. Vaadatud 27. septembril 2026.
  15. ↑ "Hispaania kuningapaar Eestis". Eesti Elu. Nr 18. 8. mai 2009. Lk 3.
  16. ↑ Heckle, Harold (15. aprill 2012). "Spanish king criticized for going elephant hunting in Africa as nation reels in economic pain". Global News.
  17. 1 2 Pressly, Linda (19. august 2020). "The king, his lover - and the elephant in the palace". BBC.
  18. ↑ Ortiz, Fiona; De Miguel, Rodrigo (7. jaanuar 2014). "Spain's Princess Cristina charged with tax fraud, money-laundering". Reuters.
  19. 1 2 Junquera, Natalia (4. august 2020). "The downfall of Spain's Juan Carlos I". El País.
  20. ↑ King Juan Carlos of Spain abdicating. BBC World News. 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-02
  21. ↑ "Spain king: Juan Carlos signs his abdication". BBC. 18. juuni 2014.
  22. 1 2 3 4 Tremlett, Giles (19. märts 2026). "Disgraced Juan Carlos wants to return from exile a hero. But Spain's murky history still dogs him". The Guardian.
  23. ↑ "Spain's former king to go into self-imposed exile amid corruption allegations". Los Angeles Times. Associated Press. 4. august 2020. Vaadatud 4. augustil 2020.
  24. ↑ Minder, Raphael (3. august 2020). "Juan Carlos, Spain's Former King, Quits Country Amid Multiple Investigations". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2020. Vaadatud 4. augustil 2020.
  25. ↑ Hunter, Simon (2. oktoober 2023). "Disgraced former monarch Juan Carlos I leaves Spain after making fourth visit to Galician municipality Sanxenxo". The Olive Press.
  26. ↑ Preston, Paul (2026). "The Memoirs of Juan Carlos I of Spain. From People's King to Fallen Hero". Bulletin of Spanish Studies: 1–13. DOI:10.1080/14753820.2026.2662821.
  27. ↑ Wilson, Joseph; Naishadham, Suman (4. detsember 2025). "Former king speaks for first time about accidentally killing his brother 70 years ago". The Independent.
  28. ↑ Burack, Emily (27. juuli 2026). "Former King Juan Carlos Makes a Secret Visit to Mallorca". Town & Country.
  29. ↑ "Spain Princess Cristina loses title amid fraud inquiry". BBC News Online. 12. juuni 2015. Vaadatud 12. juunil 2015.
  30. ↑ Hiidma, Simm (4. märts 1998). "Juan Carlos I". Pärnu Postimees. Nr 41. Lk 6.
  31. ↑ Vaquero, José Manuel (14. juuni 1980). "Franco le dijo a don Juan Carlos: "Esto tiene que cambiarlo usted; yo no puedo"". El País.
  32. ↑ "King Juan Carlos I's speech in La Ferté-Vidame". Reuters. 20. september 2026. [alaline kõdulink]
  33. ↑ "Preguntas frecuentes: ¿Qué títulos, tratamientos y honores ostenta la Familia Real?". Casa de Su Majestad el Rey. Vaadatud 28. septembril 2026.
  34. ↑ "Juan Carlos I to keep honorary title of king for life, Spanish government says". Ara. 12. jaanuar 2021.
  35. ↑ Merino, Álvaro (14. aprill 2020). "Los títulos del rey de España". El Orden Mundial.
  36. ↑ "Is it true that King Juan Carlos of Spain is also king of Jerusalem? If so, how did the title come about, and what powers does it confer?". The Guardian. Vaadatud 28. septembril 2026.
  37. ↑ "Seine Majestät König Juan Carlos I. von Spanien". Karl Suure auhind. Vaadatud 28. septembril 2026.
  38. ↑ "Thomas Jefferson Medal for Distinguished Achievement in the Arts, Humanities, and Social Sciences". Ameerika Filosoofiaselts. Vaadatud 28. septembril 2026.
  39. ↑ "Teenetemärkide kavalerid: Juan Carlos I". Vabariigi Presidendi Kantselei. Vaadatud 28. septembril 2026.
Eelnev
Alfonso XIII		 Hispaania kuningas
1975–2014		 Järgnev
Felipe VI
Eelnev
Juan de Borbón		 Jeruusalemma kuningas
(troonipretendent)
1977–2014		 Järgnev
Felipe VI