| Kaigutsi | |
|---|---|
|
Kaigutsi küla | |
|
Pindala: 8,3 km² (2020) | |
|
Elanikke: 38 (31.12.2021) | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 2533 | |
| Koordinaadid: 58° 50′ N, 22° 41′ E | |
![]() |
Kaigutsi on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas. Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus küla Käina valda.
Kaigutsi piirneb põhjas Nõmmerga, läänes Männamaa, lõunas Ühtri ja Kleemu ning idas Selja ja Kolga külaga. Küla lõunapiiril asub Rebasselja peakraav.
Kohanime varasemad kirjapanekud on 1591. aastast Kaickotz, 1782. aastast Kaiguts, 1798. aastast Kaigust ning 1921. ja 1931. aastast Kaikaotsa.
Lauri Kettunen lähtus nime seletamisel ilmsest rahvaetümoloogiast, seostades seda sõnadega kaigas ja ots. Kaigu talu nime põhjal rekonstrueeris ta nimekuju *Kaiguotsa, kuid jättis nime esiosa tähenduse seletamata. Nime esiosa võib olla seotud isikunimega.
Kaigutsi kuulus koos Selja külaga ajalooliselt Käina kirikumõisale. Küla on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1591. aastal.
18. sajandil rajati Kaigutsisse üks piirkonna esimesi lugemiskoole. Enne Rebasselja külakooli hoone valmimist 1865. aastal toimus õppetöö Kaigutsi Kiisa Hansu talus.
1835. aastal oli külas 17 talu. Perekonnanimede panemisel said elanikud nimed Aksli, Bag, Elbag, Hanspu, Kans, Kaswatik, Keskel, Kiesel, Kisa, Kisson, Kitsik, Kiwwis, Laasberg, Leo, Loiken, Loikson, Maivel ehk Maiwel, Mall, Matsel, Minnem, Mäehans, Mäelts, Nudil, Parbo, Perdlaas, Pähn, Pääro, Raudsepp, Wak ehk Vakk, Weld, Witsik ja Wääsoo.
Aprillis 1949 asutati Kaigutsi kolhoos, millega liitus 45 majapidamist 139 elanikuga. Kolhoosil oli 762 hektarit maad, sealhulgas 96 hektarit põllumaad. 1950. aastal ühendati Kaigutsi kolhoos Männamaal tegutsenud Männiku kolhoosiga ning moodustati kolhoos Kaigutsi Pioneer. 1952. aastal liideti see Ühenduse kolhoosiga.
24. veebruaril 2004 asutati Kaigutsi Külaselts.
| Aasta | Elanike arv |
|---|---|
| 1959 | 98 |
| 1970 | 100 |
| 1979 | 68 |
| 1989 | 55 |
| 2000 | 53 |
| 2011 | 41 |
| 2019 | 50 |
| 2021 | 38 |
Küla läbib Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste tee. Küla idaosa piirneb Kaupsi teega. Kaigutsis asuvad Kaigutsi ja Kaigutsi II bussipeatus.

1860. aastal oli Kaigutsis 12 pukktuulikut. Neist on säilinud Miku tuulik, Mäevälja tuulik ja Peetri tuulik. Kõik kolm tuulikut on tunnistatud ehitismälestiseks.
Kaigutsis elas tuntud hiiu naljamees Miku-Kaarel ehk Kaarel Tisler-Ulpus (1862–1938). Tema mälestuseks püstitati 2008. aastal Kaigutsi bussipeatuse juurde Maire Põldma valmistatud puuskulptuur.
Küla vanimate talukohtade hulka kuulub 18. sajandist pärinev Nuudi talu. Kaigutsi turbaaugud on registreeritud pärandkultuuriobjektina.