| Sakla | |
|---|---|
|
| |
|
Pindala: 2,3 km² (2020) | |
|
Elanikke: 30 (31.12.2021) | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 7349 | |
| Koordinaadid: 58° 57′ N, 22° 50′ E | |
![]() |
Sakla on küla Hiiumaa valla idaosas Kärdla ja Suuremõisa vahel. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Naaberkülad on põhjas Lõpe, läänes Ala, lõunas Loja, idas Partsi ja kirdes Palade.

Kohanime on esmamainitud Rootsi riigi maaraamatus 1564. aastal kui Sakalä ja 1576. aastal kui Sackala. Paul Ariste ja Lauri Kettunen on kohanime lähtekohaks pidanud sõna "sakk" ('korjanduskott'), "sakuraha" ('trahv'). Kettunen on pakkunud ka isikunime Sakko. Leo Tiik on arvanud kohanime pärinevat kas Sakala maakonnast või Saaremaa Saklast.
Sakla lõunaosa läbib Ala kraav.
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 32 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 25 | 1959 |
| 15 | 1970 |
| 43 | 2000 |
| 32 | 2011 |
| 35 | 2020 |
| 30 | 2021 |
Sakla ajaloolised talud 1939
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Aadu | Singi |
| 2 | Aru-Leemeti | Pail |
| 3 | Joosepi | Lõppe |
| 4 | Kuusiku | Mast |
| 5 | Nigula | Pähel |
| 6 | Otto | Tüür |
| 7 | Torutoa | Liit, Sülluste |
Küla on ajalooliselt kuulunud Hiiu-Suuremõisa mõisa alla ja 1564 elas seal talunik Anders i Sakalä, 1576 aga Sackala Matz. Küla ajaloolised asumid kulgevad mööda mäeseljandikku Loja–Vilivalla tee ääres. Mõned talukohad on pärit veel Rootsi ajast. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis oli külas 8 talu, mille peremehed olid Kristna Matzi Niggolas, Kristna Matzi Peter, Suitzo Jack, Otti Mick, Marti Siemo, Otti Matz, Prooso Jüri ja Knuti Tönnis. 1835. aastal oli külas 11 talu, elanikud said perekonnanimeks nimed Ala, Armas, Aru (Arro), Kaivapalu (Kaiwapõllu), Kõrkas, Laid, Lõvi (Löwwy), Mast, Märjamaa, Pannal, Pähhel, Ristmägi (Ristmäggi), Sild, Singi, Spriit (Sprit), Süsi, Taba, Tareste (Tarreste), Tänava (Tännawa), Uba (Ubba) ja Umbaaed (Umbaaid).
Sakla kuulus aastatel 1977–1997 Palade koosseisu. 1978. aastal alustati arhitekt Kulli projekti järgi Kullipesa elamurajooni arendamist.
Küla piirneb kirdes Heltermaa–Kärdla–Luidja maanteega, põhjast läbivad Palade–Tubala tee ja Ala tee. Küla idaosa läbib Sakla–Loja–Vilivalla tee ja lääneosa Loja tee.
Külas asub Palade kalmistu ja ajakirjanik Juhan Kokla mälestustahvel. Lee talukohal paikneb ohvrikivi. Nigula talu rehielamut on kasutatud seltsitegevuseks, talus säilinud ka veskikoht. Lembitu talukoha rajas aednik Lembit Kuulmata.