| Vilivalla | |
|---|---|
|
| |
|
Pindala: 6,2 km² (2020) | |
|
Elanikke: 19 (31.12.2021) | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 9338 | |
| Koordinaadid: 58° 55′ N, 22° 50′ E | |
![]() |
Vilivalla on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdlast 13 kilomeetrit lõunas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Vilivalla piirneb põhjas Leerimetsa ja Loja külaga ning idas Nõmba, edelas Tammela, lõunas Undama, kagus Suuremõisa ja idas Hellamaa külaga.
Leo Tiik arvas, et kohanimi kujunes kui Harjumaalt Vilivallast pärit üksjalg asus 16. sajandil elama Hiiumaale. Kohanime on mainitud 1564 kujul Villewall ja 1576 Willewalle.
Küla lääneosas asub Vilivalla hoiuala, kus kaitstakse Natura-liikide elupaiku väljaspool kaitsealasid. Küla lääneosas on Vilivalla jõgi.
Vilivallas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 12 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 37 | 1959 |
| 25 | 1970 |
| 58 | 1979 |
| 54 | 1989 |
| 19 | 2000 |
| 12 | 2011 |
| 19 | 2021 |
Vilivalla ajaloolised talud 1939. aastal
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Kalda | Lukk |
| 2 | Kõrve | Piht |
| 3 | Lauri | Laur |
| 4 | Lepakopli | Piht |
| 5 | Lepiku | Kaev |
| 6 | Malve | Kallasto |
| 7 | Matse | Vannas |
| 8 | Mäe | Armas |
| 9 | Niidi | Piht |
| 10 | Põlluotsa | Kaddak |
| 11 | Roasto | Saar |
| 12 | Vahi | Marimaa |
Vilivalla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 1564. aastal elas mõisa alal üksjalg Hans Villewall. Läänemaa 1725.–1726. aasta adramaarevisjoni andmetel elasid külas vabadikud Lauri Nigolas, Lauri Siemo ja Hanso Andres. 1783. aastal asutas Hiiu-Suuremõisa mõisnik oma mõisa jaoks Vilivalla karjamõisa ja ajas seoses karjamõisa rajamisega oma kodudest välja Vilivalla vabadikud, kellest osa läks Saaremaale ja Vilsandi saarele. Vilivalla karjamõisa territooriumist moodustati pärast 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse vastuvõtmist mõisavald, mille alusel langesid mõisate piirid kokku valdade piiridega. 1889. aastal liideti Vilivalla vald ja veel seitse mõisavalda Suuremõisa vallaga.
Karjamõisa likvideerimisel rajati esimese maailmasõja järel Vilivalla asundus, mis 1977. aastast on külaks.
Külas asub Vilivalla tuulik. 20. sajandil oli Vilivallas baptistide kabel, saeveski ja algkool. V. I. Lenini nimeline kolhoos ehitas külla sigala ja ETKVL kaupluse. Alates 9. juulist 2008 käib Vilivallas Selveri rändkauplus.
Kui 1988. aasta sügisel alustati Pühalepa külanõukogus talude taastamist, taastati ka külanõukogu esimene talu Vilivalla külas.

Vilivalla küla läbis Nõukogude ajast kuni veebruarini 2004 maakonna bussiliin. Nõukogude ajal liikus Vilivalla suunal kolhoosibuss. Alates 20. jaanuarist 2004 käis igal tööpäeval maakondlik liinibuss (liin nr 659) väljumisega kell 6.15 Õngult Kärdlasse, läbides Tohvri, Käina ja Vilivalla; peatus planeeriti sama aasta suvekuudeks. Alates 23. veebruarist 2004 regulaarne bussiliiklus Vilivallat enam ei hõlma.
Vilivallat läbib lõunast kirdesse Tammela–Hellamaa tee, mis kohati on ka küla piiriks. Teega lõikub Nõmba–Vilivalla tee kruusatee, mida 2005. aastal uuendati ja üle kruusatati. 2006. aastal remonditi küla lääneosas olevat Sakla–Loja–Vilivalla tee kruusateed.