
Leida Kudisiim (neiupõlve- ja kirjanikunimi Leida Rebane; 19. märts 1923 Kosu, Kolga vald – 11. detsember 2021 Valga) oli eesti õpetaja ja kirjanik.
Leida Kudisiim sündis Harjumaal endises Kolga, praeguses Kuusalu vallas Kosu külas Raja talus seitsmelapselise pere noorima lapse ja ainsa tütrena. Ta õppis Hirvli Algkoolis, aastail 1940–1942 Ambla Kodumajanduskoolis ja 1942–1944 Tallinna Kunsttööstuskoolis.
Töötas aastatel 1947–1954 Harju- ja Raplamaal 7-klassilistes koolides eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning õppis töö kõrvalt Tallinna Õpetajate Instituudis (1947–1951) ja Tartu Pedagoogilises Koolis (1957–1959).
Ta abiellus 1949. aastal. Kolis koos perega 1954. aastal Valka, kus töötas aastaid algklasside õpetajana.
Leida Kudisiim on kunstnik Inge Kudisiimu ja ajakirjanik Silja Lättemäe ema. Abikaasa Endel Kudisiim (1921–2007) töötas mõnda aega ajalooõpetajana ning oli hiljem pensionipõlveni jurist.
Leida Kudisiim on avaldanud artikleid (peamiselt kristliku kasvatuse alalt), jutustusi, luuletusi, lühiromaanid "Ajauks" ja "Põgenemine" (ilmunud järjejuttudena ajalehes Valgamaalane) ning 2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaani "Üle väljamäe".
"Üle väljamäe" on autobiograafiliste sugemetega romaan maarahva elust 1930. aastate keskpaigast 1984. aastani, vaade eestlaste elusaatusele läbi keeruliste aegade. Autor keskendub paarisajal leheküljel mitmele elusaatusele ja muudab oma tegelased lugejale kummaliselt lähedaseks, just nagu oleksid nad mingid vanad sugulased või tuttavad suust suhu räägitud perekonnalugudest. See on vanas heas eepilises vaimus kirjutatud tekst, mis kinnitub jõuliselt eesti pikema proosa realismipõhisesse traditsiooni.