
Mate on matepuu kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on levinud Lõuna-Ameerikas, peamiselt Argentinas, Uruguays, Paraguays, Boliivias ning Brasiilia ja Tšiili lõunaosades.
Sõna mate (hääldatakse ma-tee) tuleb ketšuakeelsest sõnast mati, mis tähendab pudelkõrvitsat (Lagenaria siceraria), mille seest jõid matepiirkonnas elavad guaranii indiaanlased matejooki. Selle järgi hakkasid Hispaania vallutajad seda jooki mateks nimetama.
Guaraniid ise kutsusid matet caiguá'ks. Joogi nimi tuli guaraniikeelsetest sõnadest káa ('ürt' või 'taim'), y ('vesi') ja gua ('pärit') ehk caiguá't võib tõlkida kui 'taimevesi' või 'taimeleotis'. Caiguá tähendas ka lihtsalt matejoogiga täidetud pudelkõrvitsat.
Matet valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest. Matepuu ehk Paraguai iileks (Ilex paraguensis) on igihalja iileksite perekonda kuuluv puu, mis kasvab vaid Lõuna-Ameerikas 10. ja 30. lõunalaiuse vahel. Samasse puude perekonda kuulub teravalehine iileks, millest valmistatakse Inglismaal jõulupärgasid.
Matepuu kasvab Paraná ja Paraguay jõgikonnas ehk Brasiilia lõunaosas Santa Catalina ja Rio Grande do Suli osariigis, Paraguays Itapua piirkonnas ning Argentinas Misionesis ja Corrientesi kirdeosas. Puu vajab kasvamiseks rauarikast mulda, lähistroopilist kliimat ning vähemalt 1500 mm sademeid aastas. Matepuu viljad on kobarais kasvavad kõva väliskihiga erepunased marjad, mis peavad idanemiseks läbima tuukani (Ramphastidae) happelise seedekulgla.

Euroopas tegid mate tuntuks jesuiidi misjonärid. Hispaania maadeavastaja Juan Díaz de Solís (1470–1516), kes avastas 1516. aastal Rio de la Plata jõe ja andis sellele nime, kirjutas guaranii indiaanlastest, kes jõid lehtedest valmistatud jooki, mis aitas väsimuse vastu. Guaraniid ei kasvatanud matet ise, vaid korjasid metsast, kus kasvas matepuid külluslikult. Guaraniide piirkonnas elavad jesuiidid hakkasid matepuid kasvatama istandustes, et suurendada misjoni sissetulekuid ning et kohalik elanikkond ei peaks matet metsast korjama. Esimesed teadaolevad mateistandused Paraguays on 1670. aastatest.
Matest sai oluline Hispaania kuningakoja sissetulekuallikas. Kuna matepuu kasvas inimese sekkumiseta, käsitles Hispaania seadus seda maavarana ning mate korjajaid nimetati kaevuriteks (mineros).
1767. aasta 27. veebruaril pagendati jesuiidid Hispaania kuninga dekreediga ning nende õigused ja vara läksid Hispaania kroonile. Kuna jesuiidid lahkusid koos mate kasvatamise oskustega, vähenes mate harimine ja istandused jäeti maha. Saaki hakati uuesti korjama metsikult kasvavatelt matepuudelt. Pool sajandit pärast jesuiitide pagendamist hakkas mate kasvatamist ja kasutamist teaduslikult uurima Prantsuse naturalist Aimé Bonpland (1773–1858).
Paraguay oli 19. sajandi alguses suurim matetootja. Sajandi lõpuks sai suurimaks tootjaks Brasiilia, kuid 20. sajandi algul keskenduti rohkem kohviubade kasvatamisele, mistõttu sai 1930. aastatel juhtivaks matetootjaks Argentina.
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses loodi Argentinas esimesed suuremad mate töötlemise keskused. 1910. aastatel asusid immigrandid elama Argentina Misionesi provintsi ning valitsus andis Euroopast tulnutele maad tingimusel, et nad hakkavad seal ka matet kasvatama. Sisserännanutest olid tuntumad mate kasvatajad rootslased, kes andsid oma istandustes tööd Ukraina ja Poola immigrantidele. 1936. aastal keelati uute mateistanduste rajamine ja määrati tootmiskvoodid. 1989. aastal lõpetas riik matetoodangu kontrolli, mistõttu hakkas saak kasvama ning 1995. aastal puhkes ületootmise järel esimene kriis: matesaagi ülejäägi tõttu hakkasid hinnad langema ning sama trend jätkub tänapäevani.

Matet võib juua nii kuumalt kui ka külmalt, nii kohe pärast vee pealevalamist kui ka hiljem. Hea joogi valmistamiseks ja joomiseks on vaja kalebassi (pudelkõrvitsast valmistatud metalläärega nõud) ja bombilla't (spetsiaalset metallkõrt). Ühest kalebassitäiest lehepurust piisab umbes viieks teejoogiks.
Kõigepealt täidetakse kolmandik kuni pool kalebassist matepuruga, seejärel kallatakse peale külm vesi ja oodatakse, kuni vesi imendub. Siis valatakse segule keedetud vesi, mille temperatuur on langenud 60–80 kraadini. Segul lastakse enne joomist 2–5 minutit tõmmata.
Matet võib teha ka ainult külmast veest, kuid sel juhul peab laskma joogil kauem seista. Kui juua matet külmalt, võib sinna lisada jääd ning sidruni- või apelsinimahla – selline tee kustutab janu ja aitab väsimuse vastu, seega sobib see hästi pärast füüsilist või vaimset pingutust.
Mate joomisel on tähtis ka joomise kiirus. Kiiresti juues mõjub see ergutavalt, kuid päeva jooksul väikeste sõõmudega joomine on rahustav.
Legendi järgi said guaranii indiaanlased matepuud jumalatelt tänutähena ligimesearmastuse ja sõpruse eest. Guaraniid närisid mate lehti pikkadel retkedel, sest sellel oli energiat andev ja näljatunnet peletav toime. Samuti oli mate neile rituaal, ajaviide ja rahvusliku identiteedi sümbol. Matet kasutati valuutana teiste rahvastega (inkade, charruade ja maputšedega) kaubeldes.
Põhja-paraguaylased suitsutavad matepuu lehti ning joovad tsitrusega maitsestatud matet härjasarvest, mida kutsutakse guamba'ks. Argentina Pampadest pärit gautšo kauboid jõid matet puidust tassidest.
Lõunabrasiillased tarbisid matejooki võimalikult värske ja rohelisena. Rikkad jõid matet hõbetassidest, vaesed kuivatatud pudelkõrvitsast, mida kutsutakse kalebassiks. Sellest juuakse matet ka tänapäeval.
Matet imporditakse aina rohkem Põhja-Ameerikast, Euroopast ja Aasiast, kuid suurimad importijad on Liibanon ja Süüria.
Mate sisaldab kolme ksantiini: teobromiini, teofülliini ja mateiini. Teobromiin on tujutõstev aine, mida leidub ka šokolaadis ja kakaos. Mateiin on keemiliselt sama koostisega kui kofeiin. Pikka aega väideti ekslikult, et mateiin on kofeiini stereoisomeer, kuid tegelikult on mateiin ja teiin kofeiini sünonüümid. Kohvist erinevat toimet võivad põhjustada muud mates sisalduvad ained. Väidetakse, et kohv stimuleerib närvisüsteemi ja mateiin ainevahetust, seega on mate termogeense ehk rasvapõletava toimega.
Põhja-Ameerika teadlased arvavad, et mate stressimaandav toime tuleb vitamiinide, mineraalide, aminohapete ja antioksüdantide sisaldusest:[viide?] jook sisaldab rauda, mineraale, B1-, B2-, C- ja E-vitamiini, samuti magneesiumi ja kaltsiumi.
Matejook vähendab isu, olenevalt valmistusviisist kas ergutab või rahustab närve. Pikaajaline tarbimine parandab südame ja seedeelundite tegevust, laiendab veresoonkonda, parandab mälu ja tugevdab närvisüsteemi. Erinevalt teistest stimulantidest, millel on ainult kesknärvisüsteemi stimuleeriv toime, lõõgastab matejook lihaseid, sh silelihaseid. Mate võib kergendada astma sümptomeid.