Mercedes-Benz 190 SL

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mercedes-Benz 190 SL
Mercedes-Benz 190 SL
Tootja	Mercedes-Benz
Tootmine	1955–1963 (Kokku 25 881 tk)
Kokkupanek	Stuttgart-Unterturkheim, Baden-Wurttembergi liidumaa
Järeltulija	230 SL (W113)
Kere tüüp	2-ukseline rotster / eemaldatava katusega kupee
Paigutus	Eesmootor-tagavedu
Mootor	1.9 L (1897 cm³) M121 R4
Ülekanne	4-käiguline manuaal
Teljevahe	2400 mm
Pikkus	4290 mm
Tühimass	1160–1210 kg

Mercedes-Benz 190 SL, tehasekoodiga W121 B II, on kaheistmeline rotster, mida Mercedes-Benz tootis aastatel 1955–1963.

Arendus ja disain

Mercedese võidusõiduauto 300 SL (W194) edu põhjal veenis firma USA maaletooja Max Hoffman ettevõtet looma sellest tänavaversiooni, kuid samas ta mõistis, et see auto tuleb kulukas. Seetõttu veenis ta Daimler-Benzi disainima ja tootma sellest odavamat ja väiksemat sportlikku autot, mis oleks kättesaadav ka laiemale ostjaskonnale.

Projekteerimine algas septembris 1953. Firmasisene käsk oli hoida tootmiskulusid madalana ja kasutada ära olemasolevaid võimalusi, seega disainiti auto uue pontoon-tüüpi kandevkerega 180 (W120) sedaani põhjal. Selle jaoks W120 platvormi tugevdati ja jäigastati kesktunnelit, samas teljevahet lühendati 2,65 meetrilt 2,4 meetrile. Hoffman soovis, et auto oleks võimalikult sarnane suuremale 300 SL-ile.

Kui 300 SL oli samanimelise võidusõiduauto baasil põhinev tõeline sportauto, siis 190 SL kavandati rohkem sportliku *grand tourer*'ina, millega saab läbida pikki vahemaid kiirelt ja mugavalt.

Esimesed kaks 190 SL prototüüpi saadeti 1954. aasta alguses New Yorki, kus neid esitleti koos 300 SL-iga veebruaris toimunud autonäitusel. Nii 190 SL kui ka 300 SL said sooja vastuvõtu osaliseks, mispeale palus Hoffman hakata 190 SL-i Saksamaal masstootma, lubades osta 200 autot kuus.

Mudelivalik

Euroopas esitleti 190 SL-i märtsis 1955 Genfi autonäitusel, tootmine algas mais. 190 SL-i jaoks oli disainitud uus 1897 cm³ R4-mootor M121 (121.921) ühe ülanukkvõlli ja kahe karburaatoriga, võimsusega 77 kW (105 hj).

Esimesena tuli müüki riidest katusega rotster (121.042), hinnaga 16 500 DEM / 3998 dollarit. Frankfurdi autonäitusel esitleti ka nn. kupeed (121.040), mis tegelikult oli rotster, kuid riidest katuse asemel oli nüüd eemaldatava alumiiniumsulamist kõvakatusega, hinnaks 17 650 DEM / 4295 dollarit.

Rotsterist sai tellida ka kergema variandi, mis oli sarnane esimesele New Yorgis esitletud prototüübile, olles alumiiniumist uste, pleksiklaasist tuuleklaasi ja ilma külgakendeta; seda toodeti 17 eksemplari.

Jõudlus ja edasiarendus (W127)

190 SL-i suutlikkus jättis mõneti soovida – tippkiiruseks oli umbes 170 km/h ja 0–100 km/h kiirendas auto 14,5 sekundiga. Samal ajal oli Mercedese kodulinnas Stuttgardis Zuffenhauseni linnaosas tegutsev Porsche välja tulnud oma 356 uue variandi 356A mudeliga 1600S. Selle 55 kW (75 hj) mootor oli 190 SL-ist nõrgem, kuid kaal (850 kg) oli ligi 300 kg (rotster Speedster lausa 400 kg) kergem, mistõttu suutis see pakkuda 190 SL-iga võrdväärset võimekust paartuhat marka odavamalt, olles ka palju sportlikum.

Võidusõiduinsener Rudolf Uhlenhaut tegi seepeale ettepaneku paigaldada 190 SL-le W186 300 kolmeliitrine R6-mootor, mis oli juba märkimisväärselt võimsam, kuid ka selle tootmiskulud oleksid olnud liiga kallid. Seejärel otsustati kasutada kuuesilindrise 220 (W180) sedaani kasutatavat 2,2-liitrist M180 reaskuuest mootorit, millele pandi kütuse sissepritse, saades võimsuseks 88 kW (120 hj). See paigaldatigi kahele prototüübile, mis said tehasekoodiks W127. Prototüüpe testiti juunis 1956 Nürburgringi Nordschleifel, kus nad olid tavalisest 190 SL-ist 25 sekundit kiiremad ajaga 11 minutit ja 29 sekundit.

Auto otsustatigi tootmisse anda mudelinime 220SL all, esitlus oli plaanitud Frankfurdi autonäitusele septembris 1957. Kuid sellest tuli loobuda, kuna kuuesilindrise kütuse sissepritsega mootori tootmisvahendid polnuks tähtajaks valminud. Kuna 190 SL müüs endiselt hästi, siis W127 arendus jätkus, kuid madalama prioriteediga. Lõpuks otsustati W127-st loobuda ja disainida W111 kasutatava tehnoloogiaga täiesti uus auto (W113).

Pärand

Viimased 190 SL-id toodeti veebruaris 1963, selle vahetas välja uus W113. Kuigi 190 SL oli rohkem grand tourer kui sportauto, oli ta oma klassi kohta siiski suhteliselt edukas – kokku toodeti 8 aastaga 25 881 autot, kõik Stuttgardis Untertürkheimi linnaosas, millest enamus müüdi USA turul.

Saksamaal on 190 SL-i hüüdnimeks saanud Nitribitt-Mercedes sellega sõitnud prostituudi Rosemarie Nitribitti järgi, kes omas musta 190 SL-i punaste nahkistmetega.

Viited