Mihkel Kampmaa

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos "Eesti kirjandusloo peajooned" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.

Elukäik

Kampmann sündis Sauga Ranna külas Pärnu kihelkonnas, käis Audru kihelkonnakoolis, Pärnu Kreiskoolis ja Valga Cimze seminaris, mille õppekursuse ta 1888. aastal lõpetas. Aastatel 1889–1893 oli ta köster ja kihelkonnakooliõpetaja Väike-Maarjas; 1894–1897 ajalehe "Sakala" toimetaja Viljandis; 1897–1903 Viljandi kirikukooli juhataja ja linnakoguduse köster; 1903–1907 seminari kooliõpetaja Valmieras ja seejärel Tartu Eesti tütarlaste gümnaasiumis.

Ta on avaldanud värsikogu "Kandle hääled" (Viljandi 1896) ja rohkesti populaarseid koolilugemikke, mida avaldati paljudes kordustrükkides. Kuulus Väike-Maarja parnassi.

20. oktoobril 1933 valiti ta Tartu Õpetajate Seltsi auliimeks.

Õpingud

• 1875–77 Kantsi külakool
• 1877–81 Audru kihelkonnakool
• 1881–84 Pärnu kreiskool
• 1884–88 Cimze seminar

Töökohad

• 1888–89 vallakooliõpetaja Tõstamaal
• 1889–93 köster Väike-Maarjas; 1890–92 ka samas kihelkonnakooli õpetaja
• 1894–96 Sakala toimetaja Viljandis
• 1896–1903 linnakoguduse köster Viljandis ja Aleksander Georg von Stryki eraalgkooli juhataja
• 1903–07 Volmari õpetajate seminari õpetaja
• 1907–19 Tartu ENKS tütarlaste gümnaasiumi õpetaja
• 1919–33 Tartu Õpetajate Seminari õpetaja; alates aastast 1933 pensionil.

Teosed

• "Kandle hääled" (luulekogu), Viljandi 1896, 104 lk
• "Eestlase iseloom ja laad", Tartu 1902, 116 lk
• "Eesti wanem ilukirjandus: üleminek waimuliku kirjanduse walitsusest Eesti algupärasele rahwuslikule ilukirjandusele", Tartu 1908, 152 lk
• "Eesti keele õpewiis. Uuema aja pädagogika walgusesse seadnud M. Kampmann", Tallinn 1918.
• "Eesti kirjanduseloo peajooned. 1. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1912, 332 lk; teine, täiendatud trükk: Tallinn 1920, 343 lk
• "Eesti kirjanduseloo peajooned. 2. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1913, 352 lk; teine, parandatud trükk: Tallinn 1921, 360 lk
• "Eesti kirjandusloo peajooned. 3. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1923, 252 lk
• "Eesti kirjandusloo peajooned. 4. jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann", Tallinn 1936, 302 lk

Õpikud

• Aabits kodule ja koolile, Tallinn 1919
• Kooli lugemiseraamat I–III
• Eesti lugemik I–V

Artiklid

• Kirjandusloo käsitlus keskkoolis., Kasvatus 1923, nr. 1

Isiklikku

Tema isa oli kalur ja erusoldat Madis Kampmann (1833–68), ema Anu Maidlas (1832– 1905). Isa suri, kui Mihkel oli kaheaastane; poisi kasuisaks sai isa vend Juhan Kampmann (1830–1909).

Mihkel Kampmann abiellus aastal 1892 Porkuni mõisavalitseja 18-aastase tütre Marie Henriette Sonnega (1874–1931), sündis seitse last.

Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Kirjandus ja välislingid

• Mihkel Kampmaa andmebaasis ISIK

Välislingid

• Mihkel Kampmaa Eesti biograafilises andmebaasis ISIK