Paul Otto Hermann Pinna (3. oktoober (vkj 21. september) 1884 Tallinn – 29. märts 1949 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht.
Teda on nimetatud "alguste alguseks", "muusade lemmikuks", "eesti kutselise teatri isaks".[viide?]
Paul Otto Hermann Pinna (3. oktoober (vkj 21. september) 1884 Tallinn – 29. märts 1949 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht.
Teda on nimetatud "alguste alguseks", "muusade lemmikuks", "eesti kutselise teatri isaks".[viide?]
Pinna sündis Tallinna linnaametnike peres. Ta õppis Tallinna linnakoolis ja lõpetas 1916. aastal eksternina Tallinna Reaalkooli. Oli 1899–1906 Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses kantseleiametnik ning mängis Estonia asjaarmastajate näitetrupis ja 1906 ka Tallinna saksa teatris.
Pinna alustas lavategevust 1899. aastal Estonia Seltsis, oli üks kutselise Estonia teatri alusepanijaist 1906. aastal, lavastades ja näideldes seal 1914. aastani, kui siirdus ta lahkhelide tõttu Venemaale, kus töötas samuti teatritruppidega. Aastatel 1910–1911 andis koos Theodor Altermanniga välja teatriajakirja Näitelava. Täiendas end 1908. aastal Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursustel, hiljem käis õppereisidel Peterburis, Pariisis ja Brüsselis.
Esimese maailmasõja puhkemisel naasis Eestisse ning leidis eest olukorra, kus Estonia teater oli muudetud hospidaliks ning osa meesnäitlejatest olid mobiliseeritud sõjaväkke. Teenis 1915–1920 sõjaväeametnikuna (kapten) Tallinnas, mängis ühtlasi Estonias ning oli 1918–1921 Draamateatri komandant, näitleja ja lavastaja ning 1921–1922 direktor.
1923. aastal pani ta aluse Rahvateatrile, kus osalesid asjaarmastajatest näitlejad. See polnud eriti populaarne, minnes 1927. aastal pankrotti. Karl Jungholzi kutsel jätkas ta teatritegevust Estonias. Pinna oli aastatel 1934, 1936–1940 Eesti Näitlejate Liidu esimees.
Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tööpataljoni, hiljem määrati Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Pärast sõja lõppu töötas ta elu lõpuni Estonias.
Paul Pinna on maetud Metsakalmistule. Pinna ärasaatmine Estonia kontserdisaalis ja matus toimus 1. aprillil 1949 koos 28. märtsil 1949 lahkunud Agu Lüüdiku matusega.
Esinenud kuuldemängudes, kabarees, estraadikavades ja filmides ("Dollarid" (1929) – ärimees Mets "Elu tsitadellis" (1947) – tööline, 1947, Lenfilm). Tuntumaid teatrirolle on Oscar Wilde "Salome", A. H. Tammsaare "Juudit", Nikolai Gogol "Revident", linnapea, Eduard Vilde "Pisuhänd", Vestmann.
Tõlkinud üle 20 näidendi ja 30 opereti, kirjutanud näidendeid („Kui pungad puhkevad”, 1912; „Vana lugu – alati uus”, 1914), kupleesid („Nalja pöörises”, 1920) ja libretosid („Jaaniöö”). Ilmunud on tema mälestused: „Minu eluteater ja teatrielu. Mälestused I. 1884–1913”, 1934; „Mälestused I”, 1947; „Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944”, koostaja H. Einas, 1995.
Oli aastatel 1908–1937 abielus Netty Pinnaga, 1938. aastast Milly Altermanniga. Tal oli lapsi mõlemast abielust. Temat tütar oli näitleja Signe Pinna.
Lasnamäel on Paul Pinna tänav. Tallinnas tegutses aastatel 1949–1989 Paul Pinna nimeline Rahvateater.
