Rangu
| Rangu | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 22,6 km² (2020)  | |
|
Elanikke: 88 (31.12.2021)
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 6800 | |
| Koordinaadid: 58° 55′ N, 24° 24′ E | |
  | |
 |
Rangu on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.
Küla läbib Märjamaa–Koluvere tee.
Nimi
Asulat, mis kujunes Märjamaa kirikumõisast loodes asunud Vana-Märjamaa mõisa valdustele, kutsuti 1902. aasta seisuga Märjamaa külaks. Märjamaa küla asus valdavalt Sipa tee (tänapäeval suuresti asendatud Märjamaa–Koluvere teega) ääres; muuhulgas asus seal ka hoone, milles töötas aastatel 1870–1918 Märjamaa vallakool.
.png)
Pärast 1919. aasta maareformi jagati Vana-Märjamaa mõisa maad asundustaludeks, mida riik asunikele rentis-müüs. Selle käigus kujunes Vana-Märjamaa mõisasüdame ümber uus asula, mida hakati kutsuma Märjamaa asunduseks. 1939. aasta vallareformi käigus nimetati seni asunduse nime kandnud Eesti asulad ümber küladeks, muutmaks neid eestipärasemaks. 13. jaanuaril 1939 kuulutati ajalehes Lääne Elu, et Märjamaa asundus nimetati ümber Märjamaa külaks. Kui veel aastakümneid pärast seda ilmunud trükistest võib leida endiselt asunduse nimena Märjamaad, tõenäoliselt vältimaks segiajamist jätkuvalt eraldiseisva asulana eksisteerinud Märjamaa külaga. Näiteks on 1963. aasta Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu valimisringkondade nimistus loetletud Orgita valimisringkonda kuulunud asulate hulgas eraldi Märjamaa küla ja Märjamaa asundus.
1977. aastal nimetati Märjamaa asundus ümber Rangu külaks, millega liideti ka Märjamaa küla.
Küla nimi pärineb Vana-Märjamaa mõisa Rangu metsavahikordonilt, mida on märgitud kaartidele aastatel 1899 (üheverstane kaart), 1902 (kaheverstane kaart) ning 1915 (kolmeverstane kaart) venekeelse kirjapildiga Дв. Рангу.
Rangu nime päritolu pole kindlalt teada. Arvatakse, et nimi võib pärineda perekonnanimest (näiteks nimest Rank, mis Vana-Märjamaa mõisas esines teadaolevalt 1858. aastal) või talupoja lisanimest (näiteks on 1725. aastast teada Kullamaa kihelkonna Kohatu mõisa talupoeg Rango Mart). Lähtekohaks võisid olla ka sõnad rank (st rüngas, kivipank) või rangud (st kärbised).
Ajalugu
Küla piiridesse jääb arheoloogiamälestiseks arvatud muistne linnamägi, mida tuntakse Kantsimäe ja Ussimäe nimede all. Arvatav linnusease on dateeritud ajavahemikku I aastatuhande teine pool kuni II aastatuhande algus.
Tänapäevase Rangu küla aladele jäid ajalooliselt Vana-Märjamaa rüütlimõis ning selle juurde kuulunud Annemõisa ja Katlepa karjamõisad. Rangu küla piirid ühtivad enam-vähem Vana-Märjamaa rüütlimõisa piiridega, kui välja arvata tänapäeval Märjamaa alevisse kuuluv maa-ala kagus.
Asustus
1972. aastal elas Märjamaa külas ja asunduses kokku 137 inimest.
Huviväärsused
Looduslikud huviväärsused
- Konnaveski oja
- Kurisu-Jaani allikas
- Maavahe soon
- Põlde talu põllutamm
- Rangu nõmm – looduslikult puhtatüübiline loomets, mis on tuntud botaaniku Teodor Lippmaa 1939. aastal läbi viidud väliuuringute poolest.
- Tammik Rangu–Orgita külatee ääres
- Virita talu heinamaamägi – kunagine puisniit, mis on niitmise lakkamise tõttu kujunenud metsaks. Sealsamas ka Virita talu heinaküüni ase.
Ajaloolised huviväärsused
- Annemõisa karjamõisa kunagine asukoht
- Katlepa karjamõisa ehk talu kunagine asukoht – varasem taluõu on võsastunud.
- Kantsimägi ehk Ussimägi – arvatav muistne linnamägi.
- Kirikuteed – kulgevad Rangu külast loodesse Sipa ja Männiku poole.
- Poola mägi – küngas Märjamaa–Koluvere maantee ääres, mille kohta rahvapärimus räägib, et sellest ei jaksanud sõjast väsinud poolakad enam üle ronida. Samuti olevat seal toimunud lahing eestlaste ning poola röövsalkade vahel, mille järel maetud hukkunud Poola väejuht koos oma kuldse mõõgaga Poola mäele.
- Rangu metsavahikordoni varemed – sealhulgas ahjuvare, kaev, karjaköögi ase, keldriauk ning paekivist piiriaed.
- Rangu nõmme paekarjäär
- Teodor Lippmaa mälestuskivi
- Vana-Märjamaa rüütlimõisa mõisasüda – peahoone varemed ning kõrvalhooned; mõisasüdamesse viib Märjamaa–Koluvere tee suunast puiestee.
Vaata ka
Viited
- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 13.01.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ R. (24. oktoober 1902). "Märjamaa alew". Uus Aeg. Lk 2. Vaadatud 15. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Mesila, Tõnu (6. aprill 2011). "Märjamaa vallakool". Märjamaa Nädalaleht. Lk 5. Vaadatud 15. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Vakk, Feliks (29. mai 2002). "Kodust võib kirjutada lõpmatuseni 2". Märjamaa Nädalaleht. Lk 3. Vaadatud 15. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Mesila, Tõnu (26.04.2012). "VANA FOTO: Vallareform muutis ka maakondade piire II". Maaleht. Vaadatud 15. septembril 2024.
- ↑ "Külade ristsed Märjamaal ja Velisel". Lääne Elu. 13. jaanuar 1939. Lk 8. Vaadatud 15. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ Veeris, M.; Soome, A. (2. veebruar 1963). "Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee OTSUS Nr. 6". Ühistöö. Lk 2. Vaadatud 15. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- 1 2 3 4 Kallasmaa, Marja. "Rangu". EKI - Eesti kohanimeraamat. Vaadatud 15. septembril 2024.
- ↑ "Ajaloolised kaardid". Maa-amet. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "12107 Linnus "Kantsimägi"". Kultuurimälestiste register. Vaadatud 15. septembril 2024.
- ↑ "Mõisa- ja külapiiride võrdlus". Maa-amet. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Märjamaa 2". Eesti Nõukogude Entüklopeedia 5. köide. Maap–Pair. 1973. Vaadatud 16. septembril 2024.
- ↑ "Maavahe soon (504:KON:014)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Põlde talu põllutamm (504:PUU:008)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ Mesila, Tõnu (31. märts 2010). "Rangu vaatlustorn". Märjamaa Nädalaleht. Lk 5. Vaadatud 16. septembril 2024 – cit. via DIGAR Eesti artiklid.
- ↑ "Tammik (504:SIM:002)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Virita talu heinamaamägi (504:HEK:001)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Virita talu heinaküüni ase (504:HEK:006)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Annemõisa karjamõis (504:MOA:044)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Katlepa talu asukoht (504:TAK:030)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Kirikutee (504:MET:012)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Kirikutee (504:MET:014)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Poola mägi". EKI – Kohanimekartoteek. Vaadatud 16. septembril 2024.
- ↑ "Poola mägi (504:MIL:003)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Rangu metsavahikordoni ahjuvare (504:REE:005)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Rangu metsavahikordoni kaev (504:KAE:004)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Rangu metsavahikordoni karjaköögi ase (504:LAU:003)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Rangu metsavahikordoni keldriauk (504:KEL:002)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Virita ja Rangu nõmme piiriaed (504:AED:007)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Rangu nõmme paekarjäär (504:PAM:007)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
- ↑ "Teodor Lippmaa mälestuskivi (504:MAL:013)". Keskkonnaagentuur – EELIS. Vaadatud 16.09.2024.
Välislingid
- Rangu EKI kohanimendmebaasis.
