Stalbe vald

Stalbe vald
läti Stalbes pagasts
Vapp
Pindala: 159,91 km²
Elanikke: 956 (1.01.2026) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,0 in/km²
Keskus: Stalbe
Brasla jõgi

Stalbe vald (läti keeles Stalbes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Raiskumsi ja Straupe vallaga, Valmiera piirkonna Dikļi, Vaidava ja Kocēni vallaga ning Limbaži piirkonna Umurga ja Limbaži vallaga.

Valla pindala on 160 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1186 inimest. Valla keskus on Stalbe küla.

Ajalugu

Aastal 1935 oli Stalbe valla pindala 45,9 km² ja seal oli 636 elanikku. 1945. aastal moodustati vallas Stalbe külanõukogu, mis aga aastal 1947 likvideeriti. Aastal 1949 vald likvideeriti ja selle asemele moodustati taas Stalbe külanõukogu. Aastal 1954 liideti Stalbe külanõukoguga likvideeritav Rozula külanõukogu. Aastal 1958 likvideeriti Stalbe külanõukogu taas, selle alad liideti aga Kūdumsi ja Mazstraupe külanõukoguga. Aastal 1973 taastati külanõukogu selle varasemal territooriumil. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Pārgauja piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Īvanti muinaskalmed, Rozbeķi vasallilinnuse varemed ja Pullese muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Īvanti keskaegne kalmistu. Regionaalse kaitse all on Dimda keskaegne kalmistu, Muskari-Žagari keskaegne kalmistu, Līņi keskaegne kalmistu, Jaunsīmanēni keskaegne kalmistu ja Cīruļi keskaegne kalmistu.

Loodus

Suurimad jõed on Brasla jõgi ja Briede. Vallas on ka paar pisikest järve, neist suurim on valla kaguserval asuv Ungurs pindalaga 3,936 km².

Looduskaitse all on Īvanti pärn ja Valge remmelgas, enamik vallas asuvaid looduskaitsealuseid põlispuid on aga nimetud. Valla lõunaosa asub Gauja rahvuspargis.

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 1056 lätlast, 43 venelast, 11 valgevenelast, 8 ukrainlast, 8 poolakat ja 4 leedulast.

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv
Daibeciems26 (2025)
Jurģimazciems
Klētniekimazciems23 (2007)
Rozulaciems102 (2025)
Stalbeciems354 (2025)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.

Viited

  1. ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 19.06.2026.
  2. ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 10.08 2023
  6. ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 3. novembril 2018.
  8. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid