Tomatikaste (hispaania keeles: salsa de tomate; itaalia keeles: salsa di pomodoro; prantsuse keeles: sauce tomate) võib viidata paljudele erinevatele kastmetele, mille põhikomponent on tomat. Mõnes riigis tähendab see mõiste roa osana serveeritavat kastet, teistes aga maitseainet. Tomatitel on täidlane maitse, suur veesisaldus ja pehme viljaliha, mis laguneb kergesti ning mille koostis on hautamisel kastme paksenemiseks täpselt sobiv, ilma et vaja läheks paksendajaid, nagu jahukastet (roux`i) või maisijahu (masa`t). Kõik need omadused teevad tomatitest ideaalse tooraine lihtsate ja maitsvate kastmete valmistamiseks. Tomatikaste on tavaliselt vedelama konsistentsiga kui tomatipasta ja tomatipüree, kuid mõlemat võidakse kasutada tomatikastme koostisosana.
Tomatikastmeid kasutatakse sageli liha- ja köögiviljaroogades, näiteks hautistes, kuid kõige paremini teatakse neid Itaalia pasta- ja pitsapõhjadena või Mehhiko salsade koostises.
Arvatakse, et Kesk- ja Lõuna-Ameerika rahvad kasutasid tomatikastmeid ja nendega sarnaseid füüsalikastmeid (tomatillokastmeid) paljude roogade põhjana juba antiikajal. Suur osa Mehhiko Kolumbuse-eelsest kulinaarsest ajaloost ja muust kultuuriliselt olulisest teabest hävitati aga eurooplaste, peamiselt hispaanlaste vallutuste käigus. Hispaania Kuningriigist pärit frantsiskaani munk Bernardino de Sahagún oli teadaolevalt esimene eurooplane, kes kirjutas tomatikastmest pärast seda, kui oli näinud seda müügil Tenochtitláni (tänapäeva Mexico) turgudel.
Esimene Itaalia tomatikastme retsept avaldati nime all "Hispaania tomatikaste" itaalia koka Antonio Latini kaheköitelises teoses "Lo Scalco alla Moderna" ("Moodne majapidaja"), mis ilmus aastatel 1692 ja 1694. Samal ajal hakati tomatikastet kasutama ka Lõuna-Prantsuse köögis, eriti Provence'is ja Baskimaal. Provanslased, kes suundusid Pariisi, et osaleda 14. juulil 1790 toimunud riiklikul föderatsioonipäeval, nõudsid tomateid kõikjal, kuhu nad läksid. Tomatikastme kasutamist koos pastaga mainiti esmakordselt 1790. aastal Rooma koka Francesco Leonardi itaaliakeelses kokaraamatus "L'Apicio moderno".
Esimene kirjalik konservtomatite retsept pärineb Lõuna-Prantsusmaalt Vaucluse'ist; see esineb ühes 1795. aastal eraisiku poolt kirjutatud dokumendis.
Itaalias on palju pastakastmeid, mille põhikoostisosaks on toored kuumutamata tomatid.
Prantsusmaal on kuumutamata tomatikaste Alpes-Maritimesi departemangus tuntud nime all saoussoun. Sauce vierge (neitsikaste) on veel üks kuumutamata tomatitest, basiilikust, sidrunimahlast ja oliiviõlist valmistatav Prantsuse kaste, mille lõi ja muutis 1976. aastal oma nouvelle cuisin`i (uue köögi) liikumise raames populaarseks peakokk Michel Guérard. Kastmel on sarnasusi Mehhiko pico de gallo`ga, mis loodi sellest mitu sajandit varem, mistõttu on mõned toidukriitikud märganud kahe värske tomatiroa sarnasust, sealjuures märgib portaal Greedy Gourmet, et kaste meenutab Mehhiko pico de gallo`t.
Tomatikaste oli Mesoameerika köögis iidne maitseaine. Esimene inimene, kes kirjutas millestki tomatikastmetaolisest, oli Hispaania frantsiskaani munk Bernardino de Sahagún; hiljem Uus-Hispaaniasse asunud vaimulik pani kirja märkmed valmiskastme kohta, mida pakuti müügiks Tenochtitláni (tänapäeva Mexico) turgudel. Ta kirjutas (tõlgituna hispaania keelest), Mehhiko tomatikastet valmistati traditsiooniliselt molcajete`s (Mehhiko uhmer), kus tomatid püreestati. Tomatikastmes valmistatud roogasid nimetatakse entomatada`deks. Samuti kasutatakse tomatikastet vürtsikate kastmete ja mole-kastmete põhjana.

Itaalia köögis mainitakse tomatikastet esimest korda Antonio Latini kokaraamatus "Lo scalco alla moderna " (Napoli, 1692). Latini töötas Napoli hispaanlasest asevalitseja peamajapidajana ja üks tema tomatiretseptidest oli mõeldud "hispaania stiilis" kastmele (Itaalia keeles alla spagnola). Esimene teadaolev tomatikastme kasutamine koos pastaga pärineb 1790. aastal ilmunud Itaalia kokaraamatust „L'Apicio moderno”, mille autoriks on Rooma peakokk Francesco Leonardi.
Tomati-küüslaugukastet valmistatakse tomatitest kui põhikoostisosast ja seda kasutatakse paljudes erinevates köökides ja roogades. Itaalia köögis tähistab alla pizzaiola tomati-küüslaugukastet, mida kasutatakse pitsal, pastal ja liharoogadel.
Tomatikaste on üks viiest klassikalise Prantsuse köögi põhikastmest, mille pani kirja 20. sajandi alguses Auguste Escoffier. Selle koostises on soolatud seakülg, sibul, loorberilehed, tüümian, tomatipüree või värsked tomatid, jahukaste, küüslauk, sool, suhkur ja pipar.
Tomatikastet võib serveerida ka toorelt, sel juhul on selle nimetus saoussoun (riivitud toores tomat sibula, oliiviõli ja ürtidega) või sauce vierge (tükeldatud toores tomat oliiviõli, sidruni, küüslaugu ja basiilikuga).
Tomatikaste on populaarne tööstuslikult toodetav lauakaste, mis sarnaneb tomatiketšupiga ja mida lisatakse tavaliselt sellistele toitudele nagu lihapirukad, vorstid ning paneeritud kala ja friikartulid (fish and chips). Inglastelt ja eurooplastelt üle võetud eelistuste tõttu kaldub tomatikaste olema pigem hapukam, samal ajal kui ameeriklased eelistavad magusamaid maitseid, seetõttu on Ameerika ketšup magusam ja paksem. Heinzi andmetel sisaldab ketšup rohkem tomateid, näiteks Austraalia turu Heinz Tomato Ketchup`i etiketile on märgitud, et see sisaldab 162 g tomateid 100 ml kohta, mis võrdub 77% tomatikontsentraadiga, samas kui teiste tomatikastmebrändide tomatisisaldus (pastas või pürees) jääb vahemikku 75–85%.
Pastaga serveeritavaid tomatikastmeid nimetatakse tavaliselt pastakastmeks ja kurnatud kuumutamata tomatipüreed kutsutakse passata`ks.
Inglise keele sõnaraamat "Collins English Dictionary" märgib, et briti inglise keeles on see sõna tomatiketšupi sünonüüm.


Kanadas ja USA-s müüakse tomatikastet tavaliselt purgis või konserveeritud kujul, selle koostis on minimaalne ja reeglina seda ilma lisandita ei kasutata. Sarnase koostisega on tomatipüree ja tomatipasta, kuid pastal on paksem konsistents. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kehtestas juba 1939. aastal tomatipüree ja -pasta tomati sisalduse standardid ning ajalooliselt ei tohtinud need sisaldada muid maitseaineid peale soola; viimastel aastakümnetel on aga tavaliseks muutunud ka basiiliku või muude traditsiooniliste Itaalia ürtidega variandid. Tomatikastme koostis ja omadused ei ole standardiseeritud.
Tomato gravy on algselt Itaalia-Ameerika termin tomatikastme kohta, mida keedetakse koos lihaga, sealjuures on gravy ameerikapärane kuju sõnast ragù. Paksendatud tomatikastet seostati alates 19. sajandist Itaalia-Ameerika kodudes pühapäevase õhtusöögiga ja seda kutsuti ka pühapäevaseks kastmeks (Sunday gravy). Kuigi roog koosnes algselt pigem lihast kui tomatitest, kujunes paksendatud kastmest peagi tomatikaste, milles lihatükke sageli polnudki, kuid mis sisaldas loomset rasva.
Mõnel India karril on tomatipõhine kaste, eriti just paljudel taimetoitudel.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tomatikaste |