Uwe Soodla (ka Uve-Hillar 25. juuli 1930 – 23. veebruar 2007) oli eesti soojusenergeetika õppejõud, mehaanikainsener ja autoettevõtja.
Ta õppis Tallinnas Pelgulinna algkoolis ja seejärel autotranspordi ekspluatatsiooni eriala Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis. Ta kaitses juunis 1949 diplomitöö "Mootorratta MIA mootori ümberkonstrueerimine kompressoriga mootoriks" ja lõpetas tehnikumi tehnik-mehaanikuna.
Ta õppis Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) mehaanikateaduskonnas soojusenergeetiliste seadmete erialal ja lõpetas 1954. aastal instituudi cum laude insener-soojusenergeetikuna. Tehnikakandidaadi väitekirja sisepõlemismootorite alal kaitses ta 13. mail 1967 Omskis.
Soodla huvitus juba lapsena mootoritehnika- ja energiaülekandeseadmetest. Noorena unistas ta sõjalenduri ametist. Oma esimese mootorispordi kogemuse sai ta 1947. aastal, kui toimus esimene sõjajärgne mootorrataste ringrajavõistlus Pirital, kus ta oli ajamõõtja.
Ta valmistas koos Jüri Randla seeniori ja Mart Kalaga 125 cm3 võidusõidumootorratta Estonia, millega Randla võitis mitu sõitu. Soodla ja Randla koostöö kestis kuni 1970. aastani, mil Jüri Randla seenior tuli NSV Liidu meistriks ja loobus võistlusspordist.
Ta oli ka mootorrattasportlase Veljo Selja tehniline konsultant.
Soodla õpetas automehaanikat ja soojustehnikat ning juhendas kursuse- ja diplomiprojekte.
Uwe abiellus 30. aprillil 1965 Helja Armega (28. august 1937 – 21. veebruar 2007). Uwe ja Helja Soodla maakodu Anija vallas autasustati 23. juunil 2004 peaminister Juhan Partsi tänukirjaga "Kaunis Eesti kodu".