Vihakuritegu

Vihakuritegu hõlmab kriminaalõiguses tavalist süütegu (näiteks rünnak, mõrv), millele lisandub eelarvamus ohvri (üksikisiku või isikute rühma) suhtes tema füüsilise välimuse või tajutava sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Selliste gruppide näideteks võivad olla rass, etniline päritolu, puue, keel, rahvus, füüsiline välimus, poliitilised vaated, poliitiline kuuluvus, vanus, usk, sugu, sooidentiteet või seksuaalne sättumus, mis on peaaegu eranditult nendega piiratud.

Vihakuritegusid tuleks eristada vihavägivallast ehk vihaaktidest, mis ei pruugi olla kriminaalsed. Vihaaktid võivad hõlmata füüsilist rünnakut, tapmist, vara kahjustamist, kiusamist, ahistamist, verbaalset väärkohtlemist (sh vaenusõnu) või solvanguid, ärakasutamise kuritegusid või solvavat grafitit või kirju (vihaposti).

Näiteks, Ameerika Ühendriikide kriminaalõiguses defineerib Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) vihakuritegu kui traditsioonilist süütegu nagu mõrv, süütamine või vandalism, millele on lisatud eelarvamuse element. Viha iseenesest ei ole vihakuritegu, kuid kuriteo toimepanemine, mis on ajendatud eelarvamustest ühe või mitme ülalnimetatud sotsiaalse grupi või nendest tuletatud gruppide suhtes, on vihakuritegu. Vihakuriteo seadus on seadus, mille eesmärk on ära hoida eelarvamustest ajendatud vägivalda. Vihakuriteo seadused on erinevad vihakõne vastastest seadustest: vihakuritegude seadused karmistavad karistusi, mis on seotud teiste seaduste alusel juba kuritegeliku käitumisega, samas kui vihakõne seadused kriminaliseerivad teatud liiki kõne. Vihakõne on Ameerika Ühendriikides karistuse karmistamise tegur, mis erineb kõne kriminaliseerivatest seadustest.

Ajalugu

Termin "vihakuritegu" muutus Ameerika Ühendriikides üldlevinuks 1980. aastatel, kuid seda kasutatakse sageli ka sündmuste kohta, mis toimusid enne seda ajastut. Alates kristlaste tagakiusamisest Rooma poolt kuni juutide tapmiseni natside poolt panid vihakuritegusid toime nii üksikisikud kui ka valitsused juba ammu enne selle termini kasutuselevõttu. Vihakuritegude määratlemisel on oluline kindlaks teha, et need on toime pandud ajalooliselt rõhutud gruppide liikmete vastu.

Viimase kahe sajandi jooksul tüüpilised näited vihakuritegudest USA-s on olnud afroameeriklaste lintšimine enamjaolt lõunas, eurooplaste lintšimine idas ja hiinlaste ning mehhiklaste lintšimine läänes; ristide põletamine mustanahalistest aktivistide hirmutamiseks või mustanahaliste perede väljaajamiseks valdavalt valgenahaliste elanikega piirkondadest nii rekonstrueerimise ajal kui ka pärast seda; rünnakud lesbi-, gei-, bi- ja transseksuaalide vastu; haakristide maalimine juutide sünagoogidele; ja ksenofoobsed reaktsioonid mitmesugustele vähemusrahvustele.

Verbi "lintšima" kasutus on seotud 18. sajandi Virginia kveekeri Charles Lynchi tegevusega. Lynch ja teised omakaitsejõuohvitserid ja rahukohtunikud kogusid kokku Briti lojalistide toetajad, kellele korraldati mitteametlikus kohtus kiirkohtuprotsess; karistused hõlmasid piitsutamist, vara konfiskeerimist, sunnitud truudusvannet ja sõjaväeteenistusse võtmist. Esialgu viitas see termin kurjategijate kohtuvälisele organiseeritud kuid ebaseaduslikule karistamisele. Hiljemalt hakati sellega kirjeldama hukkamisi, mis toimusid väljaspool "tavalist õigusemõistmist". See on tihedalt seotud valge rassi poolt afroameeriklaste allasurumisega lõunas ja perioodidega, kui politsei võim oli nõrk või üldse puudus, nagu näiteks teatud piirialadel Metsikus Läänes.

Koroonapandeemia tõttu on Hiina päritolu inimeste vastu suunatud vägivald tunduvalt suurenenud viiruse levitamise süüdistamise tõttu. 2020. aasta mais avaldas Poolas asuv ühing "Never Again" aruande pealkirjaga "The Virus of Hate: The Brown Book of Epidemic", milles dokumenteeriti arvukalt rassismi, ksenofoobiat ja diskriminatsiooni, mis leidsid aset koroonapandeemia järel, samuti juhtumeid, kus paremäärmuslased levitasid pandeemia kohta vihakõnet ja vandenõuteooriaid. USA-s tõi vihalaine tagasi vanad ja kahjulikud stereotüübid. "Yellow Peril" ("Kollase ohu") idee, uskumus, et aasialased on oht lääne ühiskonnale, ilmus uudistes ja sotsiaalmeedias uuesti ning tugevdas pikaajalisi hirme ja kahtluseid. Samal ajal raskendas "Model Minority" müüt inimestel näha Aasia päritolu ameeriklaste tegelikke raskusi ning kujutas neid vaiksetena ja edukatena ning tihti välistas neid aruteludest rassilise ebaõigluse teemal. Selle tulemusena kogesid Aasia päritolu ameeriklased üle riigi vihakuritegude järsku tõusu, alates verbaalsest ahistamisest kuni sülitamisteni ja füüsiliste rünnakuteni avalikes kohtades. Eriti võeti sihikule eakad inimesed, kelle suunas mitmed šokeerivad rünnakud on video peale jäänud. Ettevõtteid vandaliseeriti ja mitmeid inimesi ahistati maski kandmise või emakeele rääkimise eest. Need ei olnud puhtalt juhuslikud juhtumid, vaid sügavalt juurdunud rassismi sümptomid, mis tulid taas esile hirmu, ebakindluse ja väärinfo ajastul.

Psühholoogilised mõjud

Vihakuriteod võivad omada märkimisväärseid ja mitmekesiseid psühholoogilisi tagajärgi, mitte ainult otseselt ohvritele vaid ka nendele, kes on osa samast grupist. Pealegi, vihakuriteo all kannatanud kogevad ohvritunnet, mis ulatub kaugemale esialgsest kuriteost ja tekitab suurema haavatavustunde tulevase ohvritunde suhtes. Mitmel viisil võib vihakuritegude ohvriks langemine tuletada meelde ohvrite marginaliseeritud staatust ühiskonnas ning immigrantide ja pagulaste puhul võib samuti kaasa tuua selle vägivalla uuesti läbielamise, mis sundis neid teises riigis pelgupaika otsima. 1999. aastal läbi viidud USA uuring lesbide ja geide vihakuriteo ohvrite kohta näitas, et nad kogesid suuremat psühholoogilist stressi, sealhulgas depressiooni ja ärevuse sümptomeid, kui need lesbid ja geid, kes olid langenud mittehomofoobsete eelarvamustest tingitud kuritegude ohvriteks.

Vihakuriteo ohvrites võib välja areneda depressioon ja psühholoogiline trauma. Nad kannatavad tüüpiliste trauma sümptomite all: keskendusvõime puudumine, hirm, tahtmatult juhtumile mõtlemine ja haavatavuse ja ebaturvalisuse tunne. Need sümptomid võivad olla piisavalt tõsised, et kvalifitseeruda posttraumaatiliseks stressihäireks (PTSH-ks). Inimesed, kes on langenud vihakuritegude ohvriteks väldivad kohti, kus nad tunnevad end ebaturvaliselt, mis võib omakorda vähendada kogukondade tegevust, kui suhted politseiga on pingestatud grupi kestvate hirmude ja ebakindluse tunde tõttu. Ameerika Ühendriikides on vihakuriteod vähendanud mõjutatud gruppide, eriti just mustanahaliste, mittehispaania päritolu ohvrite haridustaset.

Euroopa ja Ameerika uuringute ülevaade näitab, et terroristide pommirünnakud põhjustavad islamofoobia ja vihakuritegude süvenemist, kuid rahulikumatel aegadel need taas taanduvad, siiski suhteliselt kõrgel tasemel. Laialt levinud islamofoobsed eelarvamused näivad kaudselt kaasa aitavat moslemivastastele vihakuritegudele; terrorirünnakud ja tugevnenud islamofoobsed eelarvamused pakuvad võimalusi äärmusrühmadele ja võrgustikele.

Seadused

Vihakuritegusid käsitlevad mitme kategooria seadused:

  1. seadused, mis määravad konkreetsed eelarvamustest tingitud teod eraldi kuritegudena;
  2. kriminaalkaristuste karmistamise seadused;
  3. seadused, mis tekitavad eraldi tsiviilõigusliku hagi aluse vihakuritegude korral; ja
  4. seadused, mis kohustavad haldusasutusi koguma vihakuritegude statistikat.

Euroopa ja Aasia

Euroopa Nõukogu

Alates 2006. aastast küberkuritegevuse konventsiooni lisaprotokolli jõustumisega on enamik konventsioonile allakirjutanuid, enamasti Euroopa Nõukogu liikmed, kohustatud karistama internetis levitatavat rassistlikku ja ksenofoobset vihakõnet kuriteona.

Andorra

Diskrimineerivad teod, mis sisaldavad isiku väärikuse ahistamist või rikkumist tema päritolu, kodakondsuse, rassi, usu või soo alusel (karistusseadustiku artikkel 313). Kohtud on kohtuotsuste tegemisel viidanud eelarvamuste põhinevatele motiividele, kuid kriminaalseadustikus puudub sõnaselge karistuse raskendamise säte. Valitsus ei jälgi vihakuritegude statistikat, kuigi need on suhteliselt haruldased.

Armeenia

Armeenias kehtib karistuse raskendamise säte etnilise päritolu, rassilise või usulise motiiviga kuritegude korral (karistusseadustiku artikkel 63).

Austria

Austrias kehtib karistuse raskendamise säte kuriteo kordamise, eriti julma käitumise, teiste abitu olukorra ärakasutamise, kuriteos juhtivas rollis osalemise või kuriteo toimepanemise rassistliku, knsenofoobse või eriti taunitava motiivi korral (karistusseadustiku artikkel 33 punkt 5). Austria on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga kuid mitte selle lisaprotokolliga.

Aserbaidžaan

Aserbaidžaanis kehtib karistuse raskendamise säte rassilisest, rahvuslikust või usulisest vihast ajendatud kuritegude jaoks (karistusseadustiku artikkel 61). Rassilise, usulise, rahvusliku või etnilise päritolu sallimatusest ajendatud mõrva toimepanek ja raske kehavigastuse tekitamine on eraldi kuriteod (artikkel 111). Aserbaidžaan on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga kuid mitte selle lisaprotokolliga.

Valgevene

Valgevenes kehtib karistuse raskendamise säte rassilisest, rahvuslikust või usulisest vihast ja ebakõlast ajendatud kuritegude jaoks.

Belgia

Belgia 25. veebruari 2003. aasta seadusakt ("diskrimineerimise vastu võitlemise ja 15. veebruari 1993. aasta seadusakti muutmise kohta, millega asutatakse võrdsete võimaluste ja rassismi vastu võitlemise keskus (Centre for Equal Opportunities and the Fight against Racism)") kehtestab karistuse raskendamist kuritegude korral, mis sisaldavad diskrimineerimist soo, oletatava rassi, nahavärvi, päritolu, rahvusliku või etnilise päritolu, seksuaalse sättumuse, perekonnaseisu, sünni, varanduse, vanuse, usuliste või filosoofiliste veendumuste, praeguse või tulevase tervisliku seisundi ja puude või füüsiliste omaduste alusel. Seadus "näeb ette ka tsiviilõiguslikku hüvitist diskrimineerimise korral". See seadusakt koos 20. jaanuari 2003. aasta seadusaktiga ("rassismi vastase õigusaktide tugevdamise kohta") nõuab keskuselt rassismi ja diskrimineerivate kuritegude statistiliste andmete kogumist ja avaldamist. Belgia on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga kuid mitte selle lisaprotokolliga.

Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina karistusseadusik (jõustus 2003. aastal) "sisaldab sätteid, mis keelavad ametiisikutel diskrimineerimist muu hulgas rassi, nahavärvi, rahvusliku või etnilise päritolu, usu ja keele alusel ning keelavad suhtlemise korral ametiisikutel piirata kodanike keeleõigusi ametiasutustega (artikkel 145/1 ja 145/2)".

Bulgaaria

Bulgaaria kriminaalõigus keelab kindlaid kuritegusid, mis on rassismist, ksenofoobiast ja seksuaalsest sättumusest ajendatud (alates 2023. aastast) kuid Euroopa Komisjoni 1999. aasta aruandes rassismi ja sallimatuse vastu leiti, et need sätted "ei ole Bulgaaria kohtutes kunagi süüdimõistmise aluseks olnud”.

Horvaatia

Horvaatia karistusseadustik defineerib vihakuritegu artiklis 89 selgesõnaliselt kui "mis tahes kuritegu, mis on toime pandud viha tõttu kellegi rassi, nahavärvi, soo, seksuaalse sättumuse, keele, usu, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse tausta, varade, sünnipära, hariduse, sotsiaalse seisundi, vanuse, tervisliku seisuni või muude omaduste tõttu". 1. jaanuaril 2013. aastal võeti kasutusele uus karistusseadustik, mis tunnistas vihakuritegudeks "rassi, nahavärvi, usu, rahvusliku või etnilise tausta, seksuaalse sättumuse või soolide identiteedi" alusel toime pandud kuriteod.

Tšehhi

Tšehhi õigusaktide põhiseaduslik alus on põhiõiguste ja põhivabaduste hartas sätestatud võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtted. Sealt edasi saab välja tuua kahte peamist kaitseliini vihkamisest ajendatud olukordade vastu: üks on seotud kriminaalõigusega ja teine tsiviilõigusega. Kehtiv Tšehhi kriminaalõigus mõjutab nii süüdi mõistmist (mõjutavad otsust, kas süüdistatav tunnistada süüdi või mitte) kui ka karistuse määramist (mõjutavad määratud karistuse raskust). Sellel on kolm tasandit:

  • asjaolu, mis määrab, kas tegu on kuritegu – vihamotiiv kuulub kuriteo põhikoosseisuelementide hulka. Kui vihamotiiv ei ole tõestatud, siis ei ole võimalik vihakuriteo eest süüdi mõista.
  • asjaolu, mis määrab karmima karistuse määramise – vihamotiiv kuulub teatud tüüpi kuritegude (mõrv, kehavigastus) kvalifitseeritud koosseisuelementide hulka.
  • üldine raskendav asjaolu – kohus on kohustatud arvestama vihamotiivi üldise raskendava asjaoluna ja määrab karistuse suuruse.

Kehtiv kriminaalõigus ei näe ette eraldi karistusi tegude eest, mis on suunatud teise isiku vastu tema seksuaalse sättumuse, vanuse või tervise seisundi tõttu. Ainult kuriteo "vaenu õhutamine inimrühmade vastu või nende õiguste ja vabaduste piiramine" koosseisus ja üldistes raskendavates asjaoludes on nimetatud rünnakud nn erineva inimrühma vastu. Selline inimrühm võib muidugi olla määratletud ka seksuaalse sättumuse, vanuse või tervisliku seisundi alusel. Seega on tekkinud teatav ebavõrdsus ühelt poolt nende inimrühmade vahel, kes on ohvriks oma nahavärvi, usu, rahvuse, etnilise päritolu või poliitiliste veendumuste tõttu ja kellele on määratletud suuremat kaitset, ning teiselt poolt nende rühmade vahel, kes on ohvriks oma seksuaalse sättumuse, vanuse või tervisliku seisundi tõttu ja kellele ei ole antud suuremat kaitset. See kaitsete vaheline lõhe, mis on tingitud ohvri seksuaalsest sättumusest, vanusest või tervislikust seisundist, ei ole võimalik tõlgendamisega edukalt ületada. Kriminaalõiguses ei ole tõlgendamine analoogia alusel lubatud, kuna karistatavad motiivid on ammendavalt loetletud.

Taani

Kuigi Taani õigusaktid ei sisalda eraldi vihakuriteo sätteid, siis "karistusseadustiku lõige 80 punkt 1 kohustab kohtuid arvesse võtma karistuse määramisel kuriteo tõsidust ja süüdlase motiivi ning pöörama tähelepanu kuritegude rassistlikele motiividele." Viimastel aastatel on kohtunikud seda sätet kasutanud rassistlike motiivide alusel karistuste karmistamiseks.

Alates 1992. aastast on Taani tsiviiljulgeolekuteenistus (PET) avaldanud statistikat ilmselt rassistliku motiiviga kuritegude kohta.

Eesti

Vastavalt 2001. aasta 6. juuni Eesti karistusseadustiku lõikele 151, mis jõustus 1. septembril 2002 koos muudatuste ja täiendustega ning muudeti 8. detsembri 2011. aasta seadusega, "tegevused, mis avalikult õhutavad viha, vägivalda või diskriminatsiooni rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usu, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, majandusliku või sotsiaalse staatuse alusel, kui selle tulemusel on ohus isiku elu, tervis või vara, on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga."

Soome

Soome kriminaalseadustik 515/2003 (jõustus 31. jaanuar 2003) sätestab, et "kuriteo toimepanemine isiku vastu tema rahvuse, rassilise, etnilise või samaväärse grupi tõttu" on karistuse määramisel raskendav asjaolu. Lisaks sellele, õhutamine etnilistel alustel on kriminaalne ning karistatav trahvi või kuni kaheaastase vangistusega. Süüdistuse esitaja ei pea tõestama, et etnilise grupi vastu on tegelik oht, vaid ainult seda, et neile on edastatud pahatahtlik sõnum. Veel raskem vihakuritegu on sõjaõhutamine, mis on karistatav ühe kuni kümne aasta pikkuse vanglakaristusega.

Prantsusmaa

2003. aastal võttis Prantsusmaa vastu karistuse raskendamise seadused vihakuritegude kohta, mis on ajendatud kannatanu tegelikust või oletatavast etnilisest päritolust, rahvusest, rassist, usust või seksuaalsest sättumusest. Karistused mõrva eest tõsteti 30 aastalt (mitte vihakuritegude korral) kuni eluaegse vangistuseni (vihakuritegude korral), püsiva invaliidsuseni viinud vägivaldsete rünnakute eest määratav karistus tõsteti 10 aastalt (mitte vihakuritegude korral) kuni 15 aasta peale (vihakuritegude korral).

Gruusia

"Gruusia seadustes puudub üldine säte, mis võimaldaks rassistlikku motiivi pidada tavaliste kuritegude menetlemisel raskendavaks asjaoluks. Teatud rassistliku motiiviga kuriteod on 1999. aasta Gruusia karistusseadustikus siiski määratletud spetsiifiliste kuritegudena, sealhulgas mõrv rassilise, usulise, rahvusliku või etnilise sallimatuse ajel (artikkel 109); raskete vigastuste tekitamine rassilise, usulise, rahvusliku või etnilise sallimatuse ajel (artikkel 117); ja piinamine rassilise, usulise, rahvusliku või etnilise sallimatuse ajel (artikkel 126). ECRI teatas, et teatavalt pole neil juhtumeid, kus seda seadust oleks jõustatud. Gruusias puudub süstemaatiline diskrimineerimise jälgimine või andmete kogumine."

Saksamaa

Saksa karistusseadustikus puuduvad vihakuritegusid käsitlevad õigusaktid, selle asemel kriminaliseeritakse vihakõne mitmete erinevate seaduste alusel. Saksa õigusraamistikus ei võeta õigusrikkumise tunnuste tuvastamisel motiive arvesse. Karistuse määramise menetluses võib kohtunik siiski kehtestada karistuse määramise teatavad põhimõtted. Saksa karistusseadustiku paragrahvis 46 on sätestatud, et karistuse määramisel võib arvesse võtta "toimepanija motiive ja eesmärke; teos peegeldatud meeleseisundit ja selle toimepanemisega seotud tahtlikkust"; selle seaduse kohaselt on varasemates kohtuasjades karistuse määramisel arvesse võetud viha ja eelarvamusi.

Vihakuritegusid ei ole Saksa politsei spetsiaalselt registreerinud, kuid neid on eraldi uuritud: hiljuti avaldatud EU "Rassismi raport" leiab, et rassiliselt motiveeritud rünnakud on Saksamaal sagedased ja 2006. aastal tuvastati 18 142 juhtumit, millest 17 597 olid motiveeritud parempoolsete ideoloogiatega, mõlemad umbes 14% aastase kasvuga. Võrreldes elanikkonna suurusega on see kaheksa korda kõrgem vihakuritegude määr kui samal perioodil oli registreeritud Ameerika Ühendriikides. Teadlikkus vihakuritegudest Saksamaal on endiselt madal.

Kreeka

Seaduse artikkel 927/1979 "Paragrahv 1.1 karistab avaliku kirjaliku või suulise väljenduse kaudu diskrimineerimise, vihkamise või vägivalla õhutamist üksikisikute või rühmade vastu nende rassilise, rahvusliku või usulise päritolu tõttu; paragrahv 1.2 keelab rassilise diskrimineerimise eesmärgil propagandat ja tegevust korraldavate organisatsioonide asutamise ja nendes osalemise; paragrahv 2 karistab solvavaid väljendusi; paragrahv 3 karistab tegevust, mille käigus keeldutakse oma ametikohustuste täitmisel kauba müümisest või teenuse osutamisest rassilistel põhjustel." Prokurörid võivad süüdistuse esitada isegi siis, kui ohver ei esita kaebust. Siiski ei ole 2003. aastast selle seaduse alusel ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust tehtud.

Ungari

Ungari karistusseadustiku artikli 174/B alusel on ohvri tegeliku või oletatava rahvuse, etnilise päritolu, usulise või teatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel toime pandud vägivaldsed teod, julmus ja ähvardustega sundimine karistatav. Artikkel lisati seadusesse 1996. aastal. Ungari on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga kuid mitte selle lisaprotokolliga.

Island

Islandi karistusseadustiku paragrahvis 233a on sätestatud: "Igaüks, kes naeruvääristab, laimab, solvab, ähvardab või muul viisil avalikult ahistab isikut või grupp isikuid nende rahvuse, rassi, usulise või seksuaalse sättumuse alusel, määratakse rahatrahv või kuni kahe aasta pikkune vanglakaristus." Island on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga kuid mitte selle lisaprotokolliga.

India

Indias ei ole konkreetseid seadusi, mis üldiselt reguleerivad vihakuritegusid, välja arvatud vihakõne, mida käsitletakse India karistusseadustikus.

Iirimaa

31. detsembril 2024 jõustus Iirimaal laiaulatuslik ja detailne vihakuritegusid käsitlev õigusakt.

1989. aasta vihkamise õhutamise keelustamise seadus kehtestas kuriteo, mis hõlmab vihkamise õhutamist inimrühma vastu nende rassi, nahavärvi, rahvuse, usu, etnilise või rahvusliku päritolu, rändurite kogukonna (põlisrahvaste vähemusrühm) kuulumise või seksuaalse sättumuse tõttu.

Kogunedes ÜRO keskuses Genfis, 2019. aastal soovitas ÜRO raportöör rassilise diskriminatsiooni elimineerimise komitee Iiri esindajatele võtta vastu uus vihakuriteo õigusakt, et võidelda 1989. aasta seaduse all toimepandud kuritegude, eriti internetis leviva vihakõne, madala süüdistuste esitamise määra ja Garda Síochána politseiameti rassiliselt motiveeritud kuritegude vähese väljaõppe vastu. Raportööri seisukohad esitati ajal, mil Iirimaal sagenes immigrantidevastane retoorika ja rassistlikud rünnakud, ning need põhinesid Iirimaa inimõiguste ja võrdõiguslikkuse komisjoni ning mitmete teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud soovitustel. Reforme toetab Iirimaa rassismivastane võrgustik (Irish Network Against Racism).

Kriminaalõiguse (vägivalla või vihkamise õhutamise ja vihakuriteo) seaduseelnõu, tuntud kui "vihakuritegude seaduseelnõu", mis keelab kaitstud tunnuste alusel vihkamise või vihakuritegude õhutamise, on 2023. aasta juuni seisuga Iirimaa ülemkojas Seanadis kolmandas etapis ning Irish Times teatab, et see jõustub tõenäoliselt 2023. aasta lõpus.

Itaalia

Itaalia kriminaalseaduse nr 205/1993 paragrahvis 3 sisaldub karistuse raskendamise säte kõikide rassilistest, etnilistest, rahvuslikest või usulistes eelarvamustest ajendatud kuritegude korral. Itaalia on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga kuid mitte selle lisaprotokolliga.

Kasahstan

Kasahstanis on põhiseaduses sätted, mis keelavad rassilise või etnilise ülemvõimu propaganda levitamist.

Kõrgõzstan

Kõrgõzstanis "keelab riigi põhiseadus igasugust diskriminatsiooni inimese päritolu, soo, rassi, rahvuse, keele, usu, poliitiliste ja usuliste veendumuste või mõne muu isikliku või sotsiaalse tunnuse või asjaolu alusel, ning keeld rassilise diskriminatsiooni vastu on sätestatud ka muudes õigusaktides, nagu tsiviil-, karistus- ja tööseadustikus."

Karistusseadustiku artikkel 299 määratleb rahvusliku, rassilise või usulise vaenu õhutamist kui konkreetset kuritegu. Seda artiklit on kasutatud keelustatud organisatsiooni Ḩizb at-Taḩrīr kahtlustatavate liikmete poliitilistel kohtuprotsessidel.

Madalmaad

2025. aasta märtsis hääletas Madalmaade senat seaduseelnõu poolt, mille kohaselt diskrimineeriva ajendiga kuritegude eest määratavaid karitusi võib karmistada 1/3 võrra. Parlamendi alamkoda on juba seaduseelnõu vastu võtnud ning õigusakt jõustub peagi.

Poola

Poola põhiseaduse artikkel 13 keelab organisatsioonid, "kelle programmid või tegevus õhutavad rassilist või rahvuslikku vihkamist".

Venemaa

Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse artikkel 29 keelab mässu õhutamist sotsiaalse, rassilise, etnilise ja usulise vihkamise ja nende ülemuslikkuse propageerimise eesmärgil. Karistusseadustiku artikkel 282 sisaldab kaitset vaenu õhutamise (sh soolise vaenu) vastu läbi erinevate sidevahendite, kehtestades kriminaalkaristusi, sh rahatrahvid ja vangistus. Kuigi Venemaa on Euroopa Nõukogu endine liige, ei ole ta ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga.

Sloveenia

2023. aastal võttis Sloveenia oma karistusseadustikus kasutusele karistuse raskendamise sätte. Kui ohvri rahvus, rass, usk või etniline päritolu, sugu, nahavärv, päritolu, vara, haridus, sotsiaalne staatus, poliitilised või muud veendumused, puue, seksuaalne sättumus või mõned muud isiklikud asjaolud olid kuriteo toimepanemise ajendiks siis võetakse neid karistuse määramisel arvesse.

Hispaania

Hispaania karistusseadustiku artikkel 22 punkt 4 sisaldab karistuse raskendamise sätet nende kuritegude jaoks, mis on ajendatud ohvri ideoloogia, uskumuse, usu, päritolu, rassi, rahvuslikkuse, soo, seksuaalse sättumuse, haiguse või puude eelarvamustest.

Kuigi Hispaania on Euroopa Nõukogu liige, siis ei ole ta ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga.

Rootsi

Rootsi karistusseadustiku artikkel 29 sisaldab karistuse raskendamise sätet nende kuritegude jaoks, mis on ajendatud ohvri rassi, nahavärvi, rahvuslikkuse, etnilise päritolu, seksuaalse sättumuse, usu või "muude sarnaste asjaolude" eelarvamustest.

Ukraina

Ukraina põhiseadus garanteerib vihakuriteo vastu kaitset:

  • Artikkel 10: "Ukrainas on tagatud vene ja teiste Ukraina etniliste vähemuste keelte vaba areng, kasutus ja kaitse."
  • Artikkel 11: "Riik edendab kõigi Ukraina põlisrahvaste ja etniliste vähemuste etnilise, kultuurilise, keelelise ja usulise identiteedi arengut."
  • Artikkel 24: "Ei tohi olla mingeid privileege ega piiranguid rassi, nahavärvi, poliitiliste, usuliste või muude veendumuste, soo, etnilise või sotsiaalse päritolu, varalise seisundi, elukoha, keele või muudel alustel."

Kriminaalkoodeksi kohaselt on vihast tingitud kuriteod vihakuriteod, mille eest on kriminaalõiguse paljudes artiklites ette nähtud karmim karistus. Vihakuritegude karistamise kohta on olemas ka eraldi artiklid.

Suurbritannia

Inglismaa ja Walesis teeb 2020. aasta karistusseadus rassilise või usulise vaenulikkusse või puude, seksuaalse sättumuse või transsoolise indentiteediga seotud vaenulikkuse üldiselt kuritegude karistuse määramisel raskendavaks asjaoluks.

1998. aasta kuritegevuse ja korrarikkumiste seadus määratleb eraldi need süüteod, millega kaasnevad raskemad karistused, nagu rassiliselt või usuliselt ajendatud rünnakud, ahistamine ja avaliku korra rikkumine.

Põhja-Iirimaal kehtib riigikorras 1987 (SI 1987/463 (NI 7)) sama eesmärk. "Rassiline rühm" on isikute rühm, mis on määratletud rassi, nahavärvi, rahvuse (sh kodakondsuse) või etnilise või rahvusliku päritolu alusel. "Usuline rühm" on isikute rühm, mis on määratletud usuliste veendumuste või nende puudumise alusel.

"Vihakuritegu" õigusaktid on eraldatud "vihakõne" õigusaktidest.

Inglismaa ja Walesi kuritegevuse uuring (CSEW) teatas 2013. aastal, et aastas pandi toime keskmiselt 278 000 vihakuritegu, millest ainult 40 protsenti teatati ohvrite küsitluse kohaselt; politsei andmetel tuvastati aastas vaid umbes 43 000 vihakuritegu. Teatati, et politsei registreeris 57-protsendilist kasvu vihakuritegude kaebuste arvus nelja päeva jooksul pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmesuse referendumit; kuid riikliku politseijuhi nõukogu ütles pressiteates, et "seda ei tohiks tõlgendada vihakuritegude 57-protsendilise suurenemisena riigis".

2013. aastal hakkas Suur-Manchesteri politsei registreerima gootide, punkarite ja teiste alternatiivkultuuri rühmade vastu suunatud rünnakuid vihakuritegudena.

21. augustil 2017. aastal avaldatud riigiprokuratuuri (Crown Prosecution Service) juhendis märgiti, et vihakuritegusid peaks kohtlema sama tõsidusega kui isiklikult toimepandud kuritegusid.

2020. aasta septembris tegi õiguskomisjon ettepaneku lisada sugu või sooline identiteet kaitstud tunnuste loetellu.

Suurbritannia on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga, kuid mitte selle lisaprotokolliga.

Šotimaa

Šotimaa üldise õiguse kohaselt võivad kohtud süüdimõistetud isiku karistamisel arvesse võtta mis tahes raskendavat asjaolu. On õigusaktid, mis käsitlevad rassilise vihkamise õhutamist, rassiliselt süvenenud ahistamist ning usuliste veendumuste, puude, seksuaalse sättumuse ja transseksuaalse identiteediga seotud kuritegudega. 2004. aastal uuris Šoti täitevorgani töörühm vihakuritegude küsimust ja sotsiaalsetest eelarvamustest ajendatud kuritegevuse vastu võitlemise viise. Selle peamisi soovitusi ei rakendatud, kuid oma 2007. aasta Šoti parlamendivalimiste valimisprogrammis lisasid mitu erakonda, sealhulgas Šoti Rahvuspartei, mis moodustab nüüd Šoti valitsuse, kohustuse vastu võtta selle valdkonna õigusakte. Šotimaa parlamendiliige Patrick Harvie esitas 19. mail 2008 Šotimaa valitsuse toetusel koostatud seaduseelnõu "Kuriteod (eelarvamuste süvendamine) (Šotimaa)" ning parlament võttis selle ühehäälselt vastu 3. juunil.

Vihakuritegude ja avaliku korra (Šotimaa) seadus 2021 jõustus 1. aprillil 2024.

Euraasia riigid, kus puuduvad vihakuriteo seadused

Albaanial, Küprosel, San Marinol ja Türgil puuduvad vihakuriteo seadused. Kuid kõik peale Türgi on ühinenud küberkuritegevuse konventsiooniga ja selle lisaprotokolliga.

Põhja-Ameerika

Kanada

"Kanadas leiab vihakuriteo õigusliku määratluse kriminaalkoodeksi paragrahvides 318 ja 319".

1996. aastal muutis föderaalvalitsus kriminaalkoodeksis karistuse määramise paragrahvi, täpsemalt paragrahvi 718.2. Paragrahvis sätestatakse (seoses vihakuritegudega):

Karistuse määrav kohus võtab arvesse ka järgmisi põhimõtteid:

a) karistust suurendada või vähendada raskendavate või kergendavate asjaolude tõttu, mis on seotud kuriteo või kurjategijaga, ning ilma eelneva üldistust piiramata;

i) tõendeid, et kuritegu oli motiveeritud eelarvamusest, eelarvamustest või vihast, mis põhineb rassil, rahvuslikul või etnilisel päritolul, keelel, nahavärvil, usul, sool, vanusel, vaimsel või füüsilisel puudel, seksuaalsel sättumusel või muul sarnasel teguril, ... loetakse raskendavateks asjaoludeks.

2004. aasta seisuga olid vihakuritegude sihtmärgiks olnud suurimaks etniliseks rühmaks juudid, neile järgnesid mustanahalised, moslemid, Lõuna-Aasia päritolu inimesed ja homoseksuaalid (Silver jt, 2004). Hiljuti moodustasid juutide vastu suunatud vihakuriteod 67% kõigist 2022. aastal registreeritud usuvastastest vihakuritegudest.

Koroonapandeemia ajal oli Kanadas rassilisest, usulisest ja seksuaalsest sättumusest ajendatud vihakuritegude järsk tõus. Kanada statistikaamet avaldas, et aastatel 2019–2021 suurened vihakuritegude arv 72% võrra.

Mehhiko

Mehhiko peaprokurör Alejandro Gertz Manero soovitas 2020. aasta augustis, et kõiki naistega seotud mõrvu tuleks uurida naisetapuna. Keskmiselt 11 naist tapetakse iga päev.

LGBTQ kogukonda kuuluvate isikute mõrvad ei ole Mehhikos seaduslikult liigendatud vihakuritegudeks, kuigi Luis Guzman organisatsioonist Cohesión de Diversidades para la Sustentabilidad (Codise) märgib, Mehhikos, eriti Veracruzi, Chihuahua ja Michoacáni osariigis, on palju homofoobiat. 2014. aasta ja 2020. aasta mai vahel on registreeritud 209 sellist mõrva.

Ameerika Ühendriigid

Vihakuritegudel on Ameerika Ühendriikides pikk ajalugu. Esimesed vihakuriteo seadused jõustusid pärast Ameerika Ühendriikide kodusõda ja algas 1871. aasta tsiviilõiguste seadusega, et võidelda rassiliselt motiveeritud kuritegude tõusu vastu, mis panid toime Ku Klux Klan Rekonstrueerimise ajastul. Pärast rekonstrueerimise ajastut algas Jim Crow seaduste ajastu. Need olid seadused, mis loodi ja kehtestati afroameeriklaste segregeerimise ja õiguse äravõtmise eesmärgil. Neid seadused kehtestati, et säilitada rassiline hierarhia ja sellega karistada afroameeriklasi, kes süsteemile vastu hakkasid või seda vaidlustasid. Jim Crow seaduste jõustumine sisaldas tihtipeale vägivalda ja hirmutamist, sealhulgas ka lintšimist, pommitamisi ja põhjuseta vahistamisi. Selle vastuseks osalesid afroameeriklased erinevates vastupanud vormides, nagu avalikes protestides ja istumisstreikides. Vihakuriteo õigusaktide tänapäevane ajastu algas 1968. aastast föderaalseaduse 18 U.S.C.A. § 249 vastuvõtmisega, mis oli osa tsiviilõiguste seadusest, mis muutis ebaseaduslikuks "vägivalla või vägivalla ähvardamisega vigastada, hirmutada või häirida kedagi, kes on seotud kuue kindlaksmääratud kaitstud tegevusega, tema rassi, nahavärvi, usu või rahvusliku päritolu tõttu." "Selliste kuritegude menetlemine peab olema kinnitatud Ameerika Ühendriikide peaprokuröri poolt."

Esimene riiklik vihakuritegude seadus, California osariigi seaduse paragrahv 190.2, võeti vastu 1978. aastal ning nägi ette karistuse karmistamist juhtudel, kui mõrvad olid tingitud eelarvamustest nelja "kaitstud staatuse" kategooria suhtes: rass, religioon, nahavärv ja rahvus. Washington lisas 1981. aasta seadusesse ka päritolu. 1982. aastal lisas Alaska usutunnistuse ja soo, hiljem ka puude, seksuaalse sättumuse ja etnilise päritolu. 1990. aastatel hakkasid mõned osariikide seadused lisama ka vanust, perekonnaseisu ning sõjaväkke ja tsiviilõiguste organisatsiooni liikmesust.

1999. aasta riiklikus kuritegude uuringus on märgitud, et "vihakuritegu on kriminaalkuritegu. Ameerika Ühendriikides on föderaalne süüdistuse esitamine võimalik vihakuritegude eest, mis on toime pandud inimese rassi, religiooni või rahvuse alusel, kui isik tegeleb föderaalselt kaitstud tegevusega". 2009. aastal, pärast enam kui kümnendiku kestnud laiaulatuslikku avalikku kampaaniat, jõustas president Barack Obama Matthew Shepardi ja James Byrd Jr. vihakuritegude ennetamise seaduse. Seadusega lisati föderaalse vihakuriteo määratlusse päris või tajutud sugu, sooline indentiteet, seksuaalne sättumus ja puue ning loobuti eeldusest, et ohver peab osalema föderaalselt kaitstud tegevuses. Shepardi vanemate ja tsiviilõiguste rühma koalitsiooni juhtimisel, eesotsas ADL (Laimuvastane liiga), kestis Matthew Shepardi seaduse kehtestamise kampaania 13 aastat, peamiselt selletõttu, et oldi vastu termini "seksuaalne sättumus" lisamisele, mis on üheks vihakuriteo kuriteona mõistmise alusteks.

ADL koostas 1980. aastatel vihakuritegude seaduse mudeli, mis on eeskujuks seadusele, mille on enamik osariigid vastu võtnud. 2020. aasta sügiseks on 46 osariiki 50-st ja Washington D.C. vastu võtnud seadused, mis kriminaliseerivad mitmeid vihakuritegusid. 31 osariigis ja Columbia ringkonnas on lisaks kriminaalkaristustele sarnaste tegude eest kehtestatud ka tsiviilõiguslikud karistused. 27 osariiki ja Columbia ringkond on vastu võtnud seadused, mis kohustavad osariiki koguma vihakuritegude statistikat. 2020. aasta mais andis afroameeriklasest jooksja Ahmaud Arbery mõrv jõudu pingutustele kehtestada vihakuriteo seadusi Georgia osariigis, mis oli üks vähestest osariikidest, kus seda seadust veel polnud. Enamjaolt Hate-Free Georgia koalitsiooni, Georgia osariigi ADLi organiseeritud 35 mittetulundusühingu rühma juhtimisel võeti seadus vastu 2020. aasta juunis pärast 16 aastat kestnud arutelu.

2011. aasta vihakuriteo statistika näitas, et 46,9% vihakuritegudest olid motiveeritud rassist ja 20,8% seksuaalsest sättumusest. 2017. aastal avaldas FBI uued andmed, mis näitavad, et 2016. ja 2017. aasta vahel kasvas vihakuritegude arv 17%.

2018. aastal näitas vihakuritegude statistika aruanne, et 59,5% kuritegudest olid motiveeritud rassivihast ja 16,9% seksuaalsest sättumusest.

Lõuna-Ameerika

Brasiilia

Brasiilias keskenduvad vihakuriteo seadused rassismile, rassilisele vägivallale ja teistele erilistele eelarvamuslikele kuritegudele, näiteks surmaeskadronide toime pandud mõrvad ja genotsiid rahvuse, etnilise päritolu, rassi või religiooni alusel. Surmaeskadronide toime pandud mõrvad ja genotsiid on seaduslikult liigendatud "jõledateks kuritegudeks" (portugali keeles "crimes hediondos").

Rassismist ja rassilisest vägivallast ajendatud kuriteod on küll sarnased, kuid neid karistatakse erinevalt. Karistusseadustiku artikli 140 lõikes 3 sätestatakse karmimat karistust, mille pikkus on minimaalselt üks aasta ja maksimaalselt kolm aastat, "rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, usutunnistuse, päritolu või eaka või puudega isiku staatusega seotud teguritest” tingitud vägivalla eest. Teisalt hõlmab seadus 7716/1989 "kuritegusid, mis tulenevad diskriminatsiooni või eelarvamustest rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, usutunnistuse või rahvuse alusel."

Lisaks määratleb Brasiilia põhiseadus "vabariigi põhieesmärgiks" (artikkel 3, lõige IV) "kõigi heaolu edendamist, ilma päritolu, rassi, soo, nahavärvi, vanuse ja muu diskrimineerimisvormi eelarvamusteta."

Tšiili

2012. aastal muudeti diskrimineerimisvastaste seadustega kriminaalseadustikku, kuhu lisati uus kriminaalvastutust raskendav asjaolu: “Ohvri ideoloogia, poliitiliste arvamuste, usutunnistuse või veendumuste, rahvuse, rassi, etnilise või sotsiaalse rühma, soo, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, vanuse, kuuluvuse, välimuse või haiguse või puude alusel toime pandud kuritegu või selles osalemine.

Lähis-Ida

Vihakuritegu, mille on vastu võtnud Iisraeli parlament Knesset, on defineeritud kui kuritegu rassi, usu, soo ja seksuaalse sättumuse alusel.

Okeaania

Austraalia võttis 2025. aasta veebruaris föderaalvalitsuse tasandil vastu põhjaliku ja laiaulatusliku vihakuritegusid käsitleva õigusakti.

Vihakuritegude seaduste toetus ja vastuseis

Toetus

Vihakuritegude karmimate karistuste õigustamine keskendub asjaolule, et vihakuriteod tekitavad suuremat kahju nii indiviididele kui ka ühiskonnale. 2014. aastal ilmunud raamatus väidab autor Marian Duggan, et inimese identiteedi tuuma ründamise korral on alandamine ja dehumaniseerimine eriti tõsine ning lisaks tagajärjeks võivad olla emotsionaalsed ja füsioloogilised. Ühiskond võib tervikuna kannatada inimrühma võimu kaotamise tõttu. Lisaks väidetakse, et vihakuriteo toime panemisel suureneb kättemaksukuritegude tõenäosus. Selle argumendi toetuseks tuuakse esile Los Angeleses, Californias toimunud rahutused, mis järgnesid mustanahalise taksojuhi Rodney Kingi peksmisele grupi valgenahaliste politseinike poolt. Sama rahutuse käigus valgenahalise veoautojuhi Reginald Denny peksmine mustanahaliste mässuliste poolt on samuti näide, mis toetab seda argumenti.

Wisconsin v. Mitchell kohtuasjas leidis Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ühehäälselt, et karistuse raskendamise vihakuriteo seadused ei ole vastuolus sõnavabaduse õigustega, kuna need ei karista isikut sõnavabaduse kasutamise eest, vaid pigem võimaldavad kohtutel arvestada motiivi kurjategija karistuse mõistmisel nende tegude eest, mis USA põhiseaduse esimene muudatus ei kaitse. Chaplinsky v. New Hampshire kohtuasjus määratles kohus "võitlussõnad" kui "sõnad, mis oma väljendamisega tekitavad kahju või võivad õhutada vahetut rahu rikkumist."

David Brax vaidleb, et vihakuriteo seaduste kriitikud eksivad, kui nad väidavad, et vihakuritegudega karistatakse mõtteid või motiive; ta kinnitab, et nad ei tee seda, kuid selle asemel karistavad inimesi, kes on need põhjused valinud kuriteo toimepanemiseks. Sarnaselt kirjutab ka Andrew Seidel: "Vihakuritegu või eelarvamuslikud hirmutamiskuriteod ei ole mõttekuriteod. Enamus kuriteod nõuavad kahte asja: tegu ja kavatsus. Kui sa lihtsalt vihkad kedagi inimese rassi, seksuaalsuse või usutunnistuse alusel, siis ei ole see mõte karistatav. Ainult mõte koos ebaseadusliku teoga on kriminaalne."

Ameerika Ühendriikide Ülemkohus leidis ühehäälselt, et St. Pauli eelarvamustel põhinevate kuritegude määrus kujutab endast vaatepunkti põhist diskriminatsiooni, mis on vastuolus sõnavabaduse õigustega, sest see kriminaliseerib valikuliselt eelarvamustel põhinevaid või sümboolseid väljendusi ebasoovitavate teemade puhul, samas lubades selliseid väljendusi teiste teemade jaoks. Mitmed kriitikud väidavad lisaks, et see on vastuolus veelgi põhilisema õigusega ehk mõttevabadusega. See väide on, et vihakuriteo seadused muudavad kindlad ideed ja veendumused, sealhulgas usulised, ebeaseaduslikuks ehk teisisõnu mõttekuritegudeks. Heidi Hurd väidab, et vihakuriteod kriminaliseerivad kindlaid kalduvusi kuigi ei näita, miks on kuriteo korral viha moraalselt halvem kalduvus kui kadedusest, ahnusest, sadismist või kättemaksust tingitud kuriteod või miks on viha ja eelarvamused võrreldes teiste motiividega eriliselt karistatavad. Hurd väidab, et see, kas üks kalduvus on teisest halvem, sõltub konkreetsest juhtumist, mistõttu on raske väita, et mõned motiivid on kategooriliselt halvemad kui teised.

Oma raamatus "Hate Crimes: Criminal Law and Identity Politics" kritiseerivad James B. Jacobs ja Kimberly Potter vihakuritegude seadust, kuna see süvendab rühmadevahelisi konflikte. Nad väidavad, et kuritegude toimepanemise määratlemine ühe rühma poolt teise vastu, mitte üksikisikute poolt ühiskonna vastu ning kuritegude nimetamine "vihakuritegudeks" põhjustab rühmade vastastikust tagakiusamise tunnet, mis võib omakorda tekitada vastureaktsiooni ja seega ka kuritegevust tegelikult suurendada. Jacobs ja Potter väitsid ka, et vihakuritegude õigusaktid võivad lõppkokkuvõttes hõlmata vaid mõningate rühmade, mitte kõigi rühmade ohvriks langemist, mis on iseenesest diskrimineeriv ning et katsed seda olukorda parandada, hõlmates vihakuritegude kaitsega kõik identifitseeritavad rühmad, muudavad vihakuriteod üldise kriminaalõigusega samaväärseks. Nimetatud autorid leiavad ka, et argumendid, mis püüavad kujutada vihakuritegusid tavalistest kuritegudest halvemateks, kuna need levitavad ühiskonnas hirmu, on ebapiisavad, kuna ka tavalised kuriteod võivad hirmu levitada, kuid ainult vihakuriteod tõstetakse esile. Tõepoolest on väidetud, et ohvrid reageerivad vihakuritegudele erinevalt, seega ei ole tingimata tõsi, et vihakuritegusid peetakse teistest kuritegudest kahjulikumaks.

Mõned on väitnud, et vihakuriteo seadused kahjustavad seaduse mainet ja lõhestavad ühiskonda, kuna rühmad soovivad oma kriitikuid vaigistada. Ameerika kohtupsühholoog Karen Franklin ütles, et termin "vihakuritegu" on mõnevõrra eksitav, kuna see eeldab vihkamise motiivi, mis paljudel juhtudel puudub; tema arvates ei pruugi vihakuritegude toimepanijaid karistavad seadused olla parim vahend nende ennetamiseks, kuna tulevast karistust ähvardades ei hoita tavaliselt selliseid kuritegusid ära. Mõned vasakpoolsed poliitikud on olnud kriitilised vihakuritegude seadustest, kuna need laiendavad kriminaalõigussüsteemi ja käsitlevad vähemusrühmade vastu suunatud vägivalda karistusmeetmetega. Briana Alongi väidab, et vihakuritegude õigusaktid on ebajärjekindlad, üleliigsed ja suvaliselt kehtestatud, samuti on see osaliselt motiveeritud poliitilisest oportunismist ja meedia eelarvamusest, mitte täiesti õiguslikest põhimõtetest.

Viited

  1. 1 2 Skoczylis, Joshua; Andrews, Sam (jaanuar 2022). "Strain theory, resilience, and far-right extremism: The impact of gender, life experiences, and the internet". Critical Studies on Terrorism. Taylor & Francis. 15 (1: Critical Approaches to Extreme Right Wing Terrorism and Counter-Terrorism): 143–168. DOI:10.1080/17539153.2022.2031137. ISSN 1753-9161.
  2. ↑ "Hate crime | The Crown Prosecution Service". www.cps.gov.uk. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  3. ↑ Schweppe, Jennifer (1. jaanuar 2021). Tong, Kar-wai (toim). "What is a hate crime?". Cogent Social Sciences (inglise). 7 (1). DOI:10.1080/23311886.2021.1902643. ISSN 2331-1886.
  4. ↑ Stotzer, R. (juuni 2007). "Comparison of Hate Crime Rates Across Protected and Unprotected Groups" (PDF). Williams Institute. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. oktoober 2013. Vaadatud 17. märtsil 2012. "A hate crime or bias motivated crime occurs when the perpetrator of the crime intentionally selects the victim because of their membership in a certain group."
  5. ↑ "Methodology". FBI (Ameerika inglise). Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  6. 1 2 3 Streissguth, Tom (2003). Hate Crimes (Library in a Book), p. 3. ISBN 0-8160-4879-7.
  7. ↑ Gavrielides, Theo (1. detsember 2012). "Contextualizing Restorative Justice for Hate Crime". Journal of Interpersonal Violence (inglise). 27 (18): 3624–3643. DOI:10.1177/0886260512447575. ISSN 0886-2605. PMID 22645026.
  8. ↑ "Home Office | Hate crime". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. november 2005.
  9. ↑ "What We Investitgate-Hate Crimes". FBI.
  10. ↑ Meyer, Doug (2014). "Resisting Hate Crime Discourse: Queer and Intersectional Challenges to Neoliberal Hate Crime Laws". Critical Criminology. 22 (1): 113–125. DOI:10.1007/s10612-013-9228-x. S2CID 143546829.
  11. ↑ "Hate Crimes". FBI. Vaadatud 26. mail 2015.
  12. ↑ Boeckmann, Robert J.; Turpin-Petrosino, Carolyn (2002). "Understanding the Harm of Hate Crime". Journal of Social Issues. 58 (2): 207–225. DOI:10.1111/1540-4560.00257.
  13. ↑ Craig, Kellina M.; Waldo, Craig R. (1996). ""So, what's a hate crime anyway?" Young adults' perceptions of hate crimes, victims, and perpetrators". Law and Human Behavior. 20 (2): 113–129. DOI:10.1007/BF01499350.
  14. ↑ "A Policymaker's Guide to Hate Crimes" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2019. Vaadatud 14. novembril 2011.
  15. ↑ "They beat, cough and spit. Racist incidents are on the rise during the epidemic". wyborcza.pl. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  16. ↑ "Covid 'hate crimes' against Asian Americans on rise". www.bbc.com (Briti inglise). 21. mai 2021. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  17. ↑ "France's Asian community fights back against racist attacks during pandemic". France 24 (inglise). 4. aprill 2021. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  18. ↑ "The Virus of Hate: Brown Book of the Epidemic" (PDF). NEVER AGAIN Association.
  19. 1 2 Iganski & Lagou, 2015
  20. ↑ Herek, Gregory M.; Gillis, J. Roy; Cogan, Jeanine C. (1999). "Psychological Sequelae of Hate-Crime Victimization Among Lesbian, Gay, and Bisexual Adults". Journal of Consulting and Clinical Psychology. 67 (6): 945–51. DOI:10.1037/0022-006X.67.6.945. PMID 10596515.
  21. ↑ Cox, William T. L.; Abramson, Lyn Y.; Devine, Patricia G.; Hollon, Steven D. (2012). "Stereotypes, Prejudice, and Depression: The Integrated Perspective". Perspectives on Psychological Science. 7 (5): 427–49. DOI:10.1177/1745691612455204. PMID 26168502. S2CID 1512121.
  22. ↑ "Hate Crimes | ASU Center for Problem-Oriented Policing". popcenter.asu.edu. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  23. ↑ Petach, Luke; Rumbaugh, Dustin (2024). "Hate Crime and Human Capital". Review of Black Political Economy. 52 (2): 216–235. DOI:10.1177/00346446241230696.
  24. 1 2 3 Borell, Klas (2015). "When Is the Time to Hate? A Research Review on the Impact of Dramatic Events on Islamophobia and Islamophobic Hate Crimes in Europe". Islam and Christian–Muslim Relations. 26 (4): 409–21. DOI:10.1080/09596410.2015.1067063. S2CID 146687317.
  25. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 McClintock, Michael (2005). Everyday Fears: A Survey of Violent Hate Crimes in Europe and North America.
  26. ↑ "Full list - Treaty Office - www.coe.int". Treaty Office.
  27. ↑ Unternehmensberatung, ADVOKAT. "§ 33 StGB (Strafgesetzbuch), Besondere Erschwerungsgründe - JUSLINE Österreich". www.jusline.at (saksa). Vaadatud 9. detsembril 2025.
  28. ↑ "«Уголовный кодекс Республики Беларусь» – тематические подборки НПА на Pravo.by". pravo.by (vene). Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  29. ↑ "Criminal Code of Bosnia and Herzegovina". Office of the High Representative. Jaanuar 2003.
  30. ↑ ECRI, "Second Report on Bulgaria", adopted on 18 June 1999, and made public on 21 March 2000.
  31. ↑ "Zakon o izmjenama i dopunama Kaznenog zakona". narodne-novine.nn.hr. 28. juuni 2006. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  32. ↑ "Centar za LGBT ravnopravnost » Vlada prihvatila prijedloge Centra za LGBT ravnopravnost". www.ravnopravnost.hr. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2012. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  33. ↑ "Zpráva o násilí z nenávisti v České republice za rok 2011" (PDF). www.in-ius.cz. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2014. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  34. ↑ ECRI "Second Report on Denmark", vastu võetud 16. juunil 2000 ja avaldatud 3. aprillil 2001, punkt 9.
  35. ↑ Chahrokh, Klug, ja Bilger, Migrants, Minorities, and Legislation.
  36. ↑ "Criminal Code of Estonia of 6 June 2001, entered into force on 1 September 2002, with amendments and supplements and latest amendment by the Law of 8 December 2011, published in RT I, 29.12.2011, 1 and entered into force on 1 January 2012 (excerpts)". www.legislationline.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2017. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  37. ↑ EUMC, "Racism and xenophobia in the E.U.," Lk. 51.
  38. ↑ "Loi n° 2003-88 du 3 février 2003 visant à aggraver les peines punissant les infractions à caractère raciste, antisémite ou xénophobe".
  39. ↑ Translation provided by Inter Nationes. HTML edition by Lawrence Schäfer, © Gerhard Dannemann 1999. "Criminal Code (Strafgesetzbuch - StGB) - Extracts relevant to the statutory protection of young persons from harmful aspects of the media". www.iuscomp.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. aprill 2001. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  40. ↑ "EU Xenophobia Report: Racism On the Rise in Germany". Der Spiegel (inglise). 28. august 2007. ISSN 2195-1349. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  41. ↑ "2006 Hate Crime in the U.S." FBI (Ameerika inglise). Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  42. ↑ "SPIEGEL ONLINE Interview with Racism Expert: 'Awareness of Ethnic Discrimination Is Low in Germany'". Der Spiegel (inglise). 29. august 2007. ISSN 2195-1349. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  43. ↑ ECRI "Second Report on Greece", vastu võetud 10. detsember 1999 ja avaldatud 27. juuni 2000.
  44. ↑ "Executive Summary on Race Equality Directive, State of Play in Greece" (PDF). europa.eu.int. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. mai 2005. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  45. ↑ "Treaty Bodies Database – Document – Concluding Observations/Comments". www.unhchr.ch. Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  46. ↑ "19/1940: Almenn hegningarlög". Alþingi (islandi). Vaadatud 8. jaanuaril 2026.
  47. ↑ "New hate crime legislation comes into force". gov.ie (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2026.
  48. ↑ Prohibition of Incitement to Hatred Act, 1989 (nr 19, 1989). Jõustus 29. november 1989. Oireachtase seadus. Allikas: Iirimaa seaduste kogumik
  49. ↑ Pollak, Sorcha. "UN official urges Ireland to introduce hate crime legislation". The Irish Times (inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  50. ↑ Oireachtas, Houses of the (1. november 2022). "Criminal Justice (Hate Offences) Act 2024 – No. 41 of 2024 – Houses of the Oireachtas". www.oireachtas.ie (inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  51. ↑ Keena, Colm. "Why are Elon Musk and Donald Trump jnr so concerned by Ireland's new hate crime legislation?". The Irish Times (inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  52. ↑ "CERD, Consideration of Reports Submitted by States Parties under Article 9 of the Convention; Concluding Observations". wwjaiw.unhchr.ch. Vaadatud 8. jaanuaril 2026.
  53. ↑ "Human Rights in the OSCE Region: Europe, Central Asia and North America, Report 2004 (Events of 2003)". www.ihfhr.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2011. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  54. ↑ "The Constitution of the Republic of Poland".
  55. ↑ "The Criminal code Of The Russian Federation (in English)" (PDF). Wipo.int.
  56. ↑ "Vsebina Uradnega lista". Vsebina Uradnega lista | Uradni list. Vaadatud 14. märtsil 2023.
  57. ↑ "Swedish Penal Code" (PDF). www.sweden.gov.se. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2012. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  58. ↑ "Конституція України". Офіційний вебпортал парламенту України (ukraina). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  59. ↑ "Sentencing Act 2020 section 66". legislation.gov.uk.
  60. ↑ "The Public Order (Northern Ireland) Order 1987". www.legislation.gov.uk (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2025. Vaadatud 13. detsembril 2025.
  61. ↑ Arnett, George (17 December 2013). "Hate crime in England and Wales: how prevalent is it?". The Guardian. London. Retrieved 29 June 2016.
  62. ↑ Cameron condemns xenophobic and racist abuse after Brexit vote, The Guardian 27 June 2016, accessed 29 June 2016
  63. ↑ "Hate crime is unacceptable in any circumstances say police". National Police Chiefs' Council (NPCC) (Briti inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  64. ↑ "Manchester police to record attacks on goths, emos and punks as hate crimes". The Guardian. London. 3 April 2013.
  65. ↑ "Hate crimes: Online abuse 'as serious as face-to-face'". BBC News (Briti inglise). 20. august 2017. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  66. ↑ "Reforms to hate crime laws to make them fairer, and to protect women for the first time | Law Commission". www.lawcom.gov.uk (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2020. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  67. ↑ "Misogyny: Women 'should be protected' under hate crime laws". BBC News (Briti inglise). 23. september 2020. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  68. ↑ "Chapter 3: Current hate crime legislation in Scotland". www.gov.scot (inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  69. ↑ "How distinctive is Scotland's new approach to sentencing guidelines? – Sentencing Academy" (Ameerika inglise). Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  70. ↑ "Offences (Aggravation by Prejudice) (Scotland) Act 2009 (repealed)". www.legislation.gov.uk (inglise). Expert Participation. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2024. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.{{netiviide}}: CS1 hooldus: teised (link)
  71. ↑ "Hate Crime". www.scotland.gov.uk. (Briti inglise). 31. juuli 2003. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2009. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  72. ↑ "The Scottish Parliament: - Bills - Blank (Scotland) Bill (SP Bill xx)". www.scottish.parliament.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. august 2011. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  73. ↑ "MSPs approve new hate crime laws" (Briti inglise). 3. juuni 2009. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  74. ↑ "Police Scotland urged to drop Scottish LGBT+ sex shop as official reporting centre for hate crime complaints". The Scotsman (inglise). 14. märts 2024. Vaadatud 12. jaanuaril 2026.
  75. ↑ O'Grady, William (2011). Crime In Canadian Context: debates and controversies. Oxford University Press. Lk 161. ISBN 978-0-19-543378-4.
  76. ↑ O'Grady, William (2011). Crime in Canadian context: debates and controversies (2nd ed trükk). Don Mills, Ont: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-543378-4.
  77. ↑ O'Grady, William (2011). Crime In Canadian Context: debates and controversies. Oxford University Press. Lk 162. ISBN 978-0-19-543378-4.
  78. ↑ Government of Canada, Statistics Canada (2024-03-13). "The Daily — Police-reported hate crime, 2022". www150.statcan.gc.ca. Retrieved 2024-12-10.
  79. ↑ Jain S (August 5, 2022). "Hate crimes surge in Canada during pandemic". Reuters. Retrieved 2 January 2023.
  80. ↑ "Canada sees surge in hate crimes during pandemic, new data shows". Al Jazeera. August 5, 2022. Retrieved 2 January 2023.
  81. ↑ Breña, Carmen Morán (14. august 2020). "Las feministas saludan la rectificación del fiscal Gertz sobre el tipo penal de feminicidio". El País México (hispaania). Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  82. ↑ Mota, J. I. (13. august 2020). "El asesinato de un joven homosexual en Jalisco enciende de nuevo las alarmas sobre los delitos de odio en México". El País México (hispaania). Vaadatud 7. jaanuaril 2026.
  83. ↑ "Hate Crime Statistics, 2015" (PDF). ucr.fbi.gov. Sügis 2016.
  84. ↑ 18 U.S.C.S. § 245(b) (Public Law 117-39, kinnitatud August 31, 2021).
  85. ↑ Streissguth (2003), Lk. 20.
  86. ↑ Streissguth (2003), Lk. 20–21.
  87. ↑ "Michael Lieberman '81". Duke Law News Releases.
  88. ↑ "Attorney General Loretta E. Lynch Hosts the 63rd Annual Attorney General Awards Honoring Department Employees and Others For Their Service". www.justice.gov. Vaadatud 8. jaanuaril 2026.
  89. ↑ News, A. B. C. "1 year after Blaze Bernstein's killing, parents look to turn alleged hate crime into 'movement of hope'". ABC News (inglise). Vaadatud 8. jaanuaril 2026.
  90. ↑ Bronski, Michael; Pellegrini, Ann; Amico, Michael (2. oktoober 2013). "Hate Crime Laws Don't Prevent Violence Against LGBT People" (Ameerika inglise). ISSN 0027-8378. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  91. ↑ "Hate Crimes". www.adl.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2025. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  92. ↑ "State Hate Crime Laws" (PDF). www.adl.org. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2007. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  93. ↑ "Georgia passes hate crimes legislation". The Forward (inglise). 25. juuni 2020. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  94. ↑ Hauck, Grace. "Georgia governor signs hate crime law in wake of Ahmaud Arbery shooting". USA TODAY (Ameerika inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  95. ↑ "Georgia governor signs hate-crimes measure into law". ajc (inglise). Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  96. ↑ "L8072". www.planalto.gov.br. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  97. ↑ "L2889". www.planalto.gov.br. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  98. ↑ Seadus 8072/1990 (eespool nimetatud link), artikkel 1, I ja ainus lõige.
  99. ↑ "Racismo ou injúria racial?". www.boletimjuridico.com.br. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  100. ↑ "DEL2848compilado". www.planalto.gov.br. Vaadatud 9. jaanuaril 2026.
  101. ↑ "L7716". www.planalto.gov.br. Vaadatud 10. jaanuaril 2026.
  102. ↑ "Constitui o-Compilado". www.planalto.gov.br. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2007. Vaadatud 10. jaanuaril 2026.
  103. 1 2 Nacional, Biblioteca del Congreso. "Biblioteca del Congreso Nacional | Ley Chile". www.bcn.cl/leychile (hispaania). Vaadatud 10. jaanuaril 2026.
  104. ↑ "Criminal Code Amendment (Hate Crimes) Bill 2025". www.aph.gov.au (Austraalia inglise). Vaadatud 10. jaanuaril 2026.
  105. 1 2 Duggan, Marian; Heap, Vicky (2014), "Prioritized Political Focus: ASB and Hate Crime", Administrating Victimization (inglise), London: Palgrave Macmillan UK, lk 59–90, ISBN 978-1-349-48857-5, vaadatud 12. jaanuaril 2026
  106. ↑ "A Policymaker's Guide to Hate Crimes" (PDF). www.ncjrs.gov. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2019. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  107. ↑ "Wisconsin v. Mitchell". Enotes.com.[alaline kõdulink]
  108. ↑ Sumner, L. W. (jaanuar 2005), Frey, R. G.; Heath Wellman, Christopher (toim-d), "Hate Crimes, Literature, and Speech", A Companion to Applied Ethics (inglise) (1 trükk), Wiley, lk 142–153, ISBN 978-1-55786-594-6, vaadatud 11. jaanuaril 2026
  109. ↑ Brax, David (september 2016). "Motives, Reasons, and Responsibility in Hate/Bias Crime Legislation". Criminal Justice Ethics. 35 (3): 230–248. DOI:10.1080/0731129x.2016.1243826. ISSN 0731-129X.
  110. ↑ Seidel, Andrew (2019). The Founding Myth. United States of America: Sterling Publishing Co., Inc. Lk 338.
  111. ↑ "R.A.V. v. City of St. Paul", Wikipedia (inglise), 30. september 2025, vaadatud 11. jaanuaril 2026
  112. ↑ Sources:
  113. ↑ "The Philosophy of Hate Crime Anthology" (PDF). www.uclan.ac.uk. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 10. mai 2016. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  114. ↑ Iganski, Paul; Lagou, Spiridoula (8. september 2014). "Hate Crimes Hurt Some More Than Others". Journal of Interpersonal Violence. 30 (10): 1696–1718. DOI:10.1177/0886260514548584. ISSN 0886-2605.
  115. ↑ Mellgren, Caroline; Andersson, Mika; Ivert, Anna-Karin (1. veebruar 2021). "For Whom Does Hate Crime Hurt More? A Comparison of Consequences of Victimization Across Motives and Crime Types". Journal of Interpersonal Violence (inglise). 36 (3–4): NP1512–1536NP. DOI:10.1177/0886260517746131. ISSN 0886-2605.
  116. ↑ Troy, Daniel E. (4. august 1999). "Federal Hate Crimes Legislation". www.aei.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2011. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  117. ↑ "Interviews - Karen Franklin | Assault On Gay America | FRONTLINE | PBS". www.pbs.org. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.
  118. ↑ Publishing, Here (10. juuni 1997). The Advocate (inglise). Here Publishing.
  119. ↑ Meyer, Doug (1. märts 2014). "Resisting Hate Crime Discourse: Queer and Intersectional Challenges to Neoliberal Hate Crime Laws". Critical Criminology (inglise). 22 (1): 113–125. DOI:10.1007/s10612-013-9228-x. ISSN 1572-9877.
  120. ↑ Alongi, Briana. "The Negative Ramifications of Hate Crime Legislation: It's Time to Reevaluate Whether Hate Crime Laws are Beneficial to Society". digitalcommons.pace.edu. Vaadatud 11. jaanuaril 2026.