Ahtme linnaosa

Ahtme linnaosa
Pindala: 10,5 km² (2018) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 15 599 (1.01.2023) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 1493 in/km²

Ahtme (kohakääne Ahtmesse) on Kohtla-Järve linnaosa. Ahtme piirneb Jõhvi lõunaküljega.

Varem asus seal Ahtme küla. Aastatel 1953–1960 ja 1991–1993 ekisteeris ka eraldiseisev Ahtme linn.

Ahtmes asus suur põlevkivikaevandus. Varem tegutses seal Kohtla-Järve Soojusele kuuluv Ahtme soojuselektrijaam.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ahtmel 17 252 inimest. Eestlasi oli neist 2128 (12,3%).

Ajalugu

Ahtmet esmamainiti 1712, kui nimetati Puru külas elavat talupoega Achtmeh Jörry. Arvatavasti oli Ahtme mõnda aega metsavahikoht. 1913 nimetati Ahtme ja Ahtme Einti talu Jõhvi kihelkonnas Jõhvi mõisa all, 1919 Ahme küla. Ahtme küla ilmus kaartidele 1920. aastatel.

Kaht Jõhvi mõisast eraldatud talu koos hõlmates hakati Eesti ajal nimetama Ahtme-Rausvere külaks Jõhvi–Illuka maantee ääres. 15. detsembril 1938 oli Ahtme külas 6 talu (Väljarahva, Pajuniidu, Ahtme-Einti, Ahtme, Kohtringi ja Noolmani) 28 elanikuga. Küla kuulus endisesse ja alates 1. aprillist 1939 uude Jõhvi valda Virumaal.

Teise Saksa okupatsiooni ajal alustati 1942. aastal Ahtme küla metsamaadel kaevanduse, põlevkivirikastustehase, elektrijaama ja tehaseasula rajamist. Väga palju kasutati Nõukogude sõjavangide tööjõudu, aga ka Madalmaade vabapalgalisi korstnaehitajaid jt.

Kohtla-Järve linnaosad. Ahtme on tähistatud numbriga 2.

Pärast sõda jätkas Ahtme tööstusasula arendamist juba Nõukogude võim. Nüüdki kasutati sõjavangide (sedakorda Saksamaa ja tema liitlaste) tööjõudu, selleks rajati 135. sõjavangilaager. Nii kaevanduse, asula kui ka tööstuste projektid tehti Leningradi projekteerimisettevõttes GIProŠaht.

Ahtme ja Puru küla maadele ehitati linnamaju alates 1946 . 1948. aastal sai Ahtme tehaseasula töölisalevi õigused. 1949. aastast kuulus alev Jõhvimaa alla, 1950. aastast Jõhvi rajooni alla. 1953. aastal sai töölisalev rajoonilise alluvusega linna õigused. Ahtme kõige vanemat osa nimetati pärast maailmasõda esialgu Tehniliseks Ahtmeks, hiljem Vana-Ahtmeks.

Ahtme küla alale rajatava asulaga samal ajal rajati Puru küla maadele uut asulat (praeguse Puru asumi kohal). 1960. aastatel kinnistus Ahtme küla kohale rajatud asula nimeks Vana-Ahtme ning Purusse rajatud ja hiljem ida poole laiendatud asula nimeks Uus-Ahtme.

Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaadi ehitus

1958. aastal hakati Ahtmes ehitama põlevkivituha-liivatoodete tehast, mis anti käiku 1. aprillil 1961. Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaat (AEMK) rajati Eesti ja Balti Elektrijaamas põlevkivi põletamise jäätmena saadava põlevkivituha ümbertöötamiseks ning sellest kerge armeeritud betooni ja poorbetooni valmistamiseks, millest ehitati põllumajandus- ja tootmishooneid. Ettevõte eksisteeris AEMKna 1992. aastani. 1. märtsist 1995 sai Ahtme Ehitusmaterjalide Kombinaadi põhifondide omanikuks aktsiaselts SILBET.

1960. aastal kaotati ära Ahtme linn ning linna vanem ja uuem asula läksid koos Jõhviga Kohtla-Järve linna koosseisu.

Ahtmega liideti ajavahemikus 1977–1980 endised külad Puru-Altserva Altserva tänava edelaotsas ja Ridaküla ehk Puru-Ridaküla samanimelise tänava kandis Ahtme põhjaosas.

Uuesti oli Ahtme iseseisev linn aastatel 1991–1993, pärast seda sai Ahtmest jälle Kohtla-Järve linnaosa.

Ahtme osadena on tuntud Iidla kirde pool Ahtme maanteed, Puru samanimelise küla naabruses edela pool Ahtme maanteed ning Pargitaguse ja Tammiku samanimeliste asulate kõrval.

Asumid

Park Tammiku mikrorajoonis

2007. aastal oli Ahtmes viis asumit: Ahtme, Iidla, Puru, Tammiku ja Vana-Ahtme.

2007. aastal planeeriti lisaks kaks asumit: Pargitaguse ja Tabori.

Nime päritolu

Ahtme nime päritolu pole teada. Vallo Reimaa on pidanud võimalikuks pärinemist sõnadest ahe : aht(m)e 'kuivatatud vili' või ahtralt 'saagivaeselt' või soome veejumala Ahti nimest. Kuid soome keele sõna ahde : ahteen tähendab mäerinnakut.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 11.12.2018.
  2. ↑ Statistikaamet. Vaadatud 21.08.2023.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Eesti kohanimeraamat, lk. 31
  4. ↑ "Statistikaameti andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 2. märtsil 2013.
  5. ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.3138.1.1098:38
  6. ↑ https://www.etera.ee/zoom/42930/view?page=40
  7. ↑ Viktor Nikolai. "Ahtme kaevandus". // 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis. Tehnoloogia ja inimesed. Eesti Mäeselts, TTÜ Mäeinstituut, Eesti Põlevkivi. Tallinn 2006. Lk 162
  8. ↑ Eesti haldusterritoriaalse jaotuse ja korralduse areng 1990. aastatest (I osa), vaadatud 22.02.2016
  9. ↑ OÜ Hendrikson&Ko (2007). "Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa üldplaneeringu seletuskiri" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. veebruar 2016. Vaadatud 20.07.2008.

Kirjandus

Välislingid