 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
| Sünniaeg | 22. jaanuar 1898 |
|---|---|
| Sünnikoht | Tallinn |
| Surmaaeg | 21. aprill 1938 |
| Erakond | VSDTP/VK(b)P/ÜK(b)P |
| Amet |
VSDT(b)P Tallinna komitee esimees (1917) Eestimaa SRK juhatuse liige Revolutsioonilise Tribunali esimees EKP Venemaa büroo sekretär |
Engelbert Strauch (vene keeles Энгельберт Мадисович Штраух; 9. jaanuar (vkj)/ 22. jaanuar 1898 Tallinn – 21. aprill 1938 Kommunarka, Moskva oblast, Vene NFSV) oli Eesti ja Nõukogude Venemaa poliitik.
Ta sündis töölise peres, alates 1911. aastast oli ta metallitööline Tallinna sadamas, kus astus 1912. aastal VSDTP liikmeks.
Veebruarirevolutsiooni ajal valiti ta 9. märtsil 1917 VSDT(b)P Tallinna komitee esimeheks, ta oli ka VSDTP Sõjasadama komitee esimees ja Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu liige.
Strauch oli Oktoobrirevolutsiooni ajal 1917. aastal Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee presiidiumi liige ja Revolutsioonilise Tribunali esimees ning toitlustuskomissar. 1918. aasta veebruaris korraldas ta Balti laevastiku evakueerimise.
Pikemalt artiklis Balti laevastiku Jääretk Aastatel 1918–1921 oli ta Omski kubermangu Toitlustuskolleegiumi esimees, Omski toitlustuskomissar ja Tomski toitlustuskomissari asetäitja. Ta korraldas Omskis ÜK(b)P Eesti sektsiooni.
1920 korraldas ta Kolõvanis toimunud bolševikevastase ülestõusu mahasurumise.
Aastatel 1921–1922 oli ta Petrogradis asuva Eestimaa Kommunistliku Partei Venemaa büroo sekretär ja EKP Keskkomitee liige.
Alates 1922. aastast töötas ta Vene SFNV ja NSV Liidu Toitlustuse Rahvakomissariaadis, 1927–1934 ÜK(b)P Keskkontrollkomisjonis ja Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu aparaadis ning oli Riikliku Kirjastusühistuste Raamatukaubastute juhataja kohusetäitja.
Strauch oli ÜK(b)P XV, XVI ja XVII kongressi saadik ning 1921. aastal Kominterni III kongressi saadik.
Strauch vahistati 22. novembril 1937 ja mõisteti süüdi 21. aprillil 1938 NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusega. Teda süüdistati "spionaažis ja osalemises kontrrevolutsioonilises organisatsioonis".
Ta lasti maha 21. aprillil 1938. aastal Moskva oblastis NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi kohtuotsuste täideviimise paigas Kommunarkas. Ta rehabiliteeriti postuumselt 1. septembril 1956.