 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
.jpg)
Feliks Undusk (sündinud 23. detsembril 1948 Kärdlas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.
Ta oli Eesti Kongressi saadik ja VIII Riigikogu koosseisu liige; Nõmme Linnaosa Halduskogu esimees (1996–1999) ja Tallinna Linnavolikogu liige (1989–1999). Ta on kuulunud Eesti Reformierakonda ja Eesti Keskerakonda (1999–2008).
Undusk on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis ja lõpetanud 1971. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ökonomisti kvalifikatsiooniga.
Läbinud keskkooliõpilasena Eesti Televisioonis režiikursused, alustas Feliks Undusk ajakirjanikutööd 1967. aastal Eesti Raadio "Päevakaja" toimetuse mittekoosseisulise reporterina. Pärast kõrgkooli lõpetamist sai ta Eesti Raadiosse juba nimelise riikliku suunamise. Aastail 1971–1979 oli ta "Päevakaja" koosseisuline reporter ning 1979–1980 Eesti Raadio noorte- ja lastesaadete peatoimetaja asetäitja.
Alates 1980. aastast töötas ta Eesti Televisioonis. Ta tegi selliseid publitsistikasaateid nagu "Majandustoimetus" ja "Konnasilm". Tuntuimaks saatesarjaks kujunes tarbijakaitseteemaline "Argiasjust pühapäeval" (1982–1989). Ta oli ühiskonnaelusaadete ja uudistesaate "Aktuaalne kaamera" peatoimetaja. Laulva revolutsiooni ajal juhtis ta koos Hagi Šeini ja Rein Järlikuga ETV saatesarja "Mõtleme veel", kus 13. aprillil 1988 kuulutati välja Rahvarinde loomine. Undusk kuulus Rahvarinde 1. ja 2. volikogu koosseisu.
16. veebruaril 1991 osales Feliks Undusk Eesti Televisiooni huumorisaate "Ivar Vigla sou" avasaatelõigus, kus teatati peatsest rahavahetusest. Libauudis rääkis, et Soome sajamargased kaotavad kehtivuse. Paljud televaatajad võtsid seda teravmeelset nalja surmtõsiselt ning asusid veel samal õhtul oma raha kulutama ja vahetama. Sama aasta jaanuaris olid niimoodi kehtetuks kuulutatud Nõukogude Liidu 50- ja 100-rublased rahatähed.
Aastatel 1993–1995 töötas Undusk majandusministeeriumi toiduainetööstuse haldusgrupi juhina, 2000–2003 Tallinna Transpordiameti taksokomisjoni esimehena, 2003–2005 Autoettevõtjate Liidus taksosektsiooni eestseisuse esimehena ja 2006–2009 ARK-i eksamiosakonna ametikoolituse talituse juhatajana.
Aastatel 2010–2021 oli ta telekanali TV3 "Seitsmeste uudiste" reporter.
2025. aastal ilmus temalt Eesti Televisiooni 70. aastapäevaks kogumik "Unduski usutlused" (Maagiline Ruum OÜ, 2025), mis sisaldab tuntud tele- ja raadioinimeste intervjuude vormis portreelugusid.
1996. aastal tegi Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Undusk koos Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni esimehe Andres Korgiga kaitsepolitseile avalduse, et algatataks kriminaalasi Tallinna linnapea Jaak Tamme ja endise abilinnapea Ivar Lindpere vastu. Kork ja Undusk süüdistasid Tamme ja Lindperet korruptsioonis Tallinna linnale kuulunud korterite erastamisel.
17. augustist 1999 kuni 1. jaanuarini 2008 kuulus ta Keskerakonda.
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Tallinnas erakonna Isamaa nimekirjas.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 38 häält ning ei osutunud valituks.
Tema isa Johannes Undusk (1918–1979) oli aastail 1961–1971 Tallinna Linna RSN Täitevkomitee esimees (nõukogudeaegne linnapea), onupojad Jaan Undusk ja Rein Undusk on kirjandusteadlased.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)