Ilmar Tammelo

Ilmar Tammelo. Autograaf, 1975

Ilmar Tammelo (kuni 21. veebruarini 1935 Ilmar Eichelmann, 25. veebruar 1917 Narva – 7. veebruar 1982 Sydney) oli eesti õigusteadlane ja filosoof.

Ta õppis aastatel 1930–1934 Tartu Poeglaste Gümnaasiumis ja lõpetas 1937. aastal Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli.

Ta lõpetas 1941. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude ja kaitses 1943. aastal Tartu Ülikoolis ka magistritöö õiguse üldteooria ja õigusteaduse metodoloogia alal. Alates kevadsemestrist 1939 oli ta korporatsiooni Rotalia liige.

Saksamaal

Ta läks 1943. aastal Saksamaale. Ta õppis aastatel 1943–1944 Freiburgi ja Heidelbergi Ülikoolis ning sai 1944. aastal Marburgi Ülikoolis doktorikraadi. Ta oli aastatel 1947–1950 Heidelbergi Ülikooli eradotsent õigusfilosoofia ja õiguse teooria alal.

Austraalias

1948. aastal siirdus Austraaliasse. Ta õppis aastatel 1950–1951 Melbourne'i Ülikoolis ja omandas magistri kraadi poliitilise filosoofia alal. 1952–1973 töötas Sydney Ülikooli õigusteaduskonnas, alguses assistendina, siis vanemassistendina ning seejärel vanemlektorina rahvusvahelise õiguse ja õiguse üldteooria alal.

1957. aastal viibis Harvardi ülikoolis külalisteadlasena, aastatel 1957/1958 akadeemilisel aastal Oxfordi ülikoolis Nuffieldi Foundationi stipendiaadina ja 1962/1963 New Yorgi Columbia Ülikooli juures külalisteadlasena.

Ta oli aastatel 1967–1968 Saarbrückeni Ülikooli, 1968 Brüsseli Vaba Ülikooli ja 1969 Tokio Keio Ülikooli külalisprofessor.

Austrias

Ta elas 1973. aastast Austriasse ning oli aastatel 1973–1982 Salzburgi Ülikooli professor.

Liikmesus

Looming

Tema tööd on õigus- ja riigiteooria, õigusfilosoofia ning rahvusvahelise õiguse alalt.

Tammelo pakkus demokraatia asemele valitsemisvormi, mida ta nimetas eukraatiaks. Selle põhimõte oleks, et mõistuse võim peab seisma kõrgemal rahva võimust.

Ta oli ka esperantist.

Tunnustus

Isiklikku

Tema vanema venna Richard Tammelo (1912–1996) poeg oli füüsik Risto Tammelo.

Esimene abikaasa (1951–1965) oli meditsiinikooli õpetaja Hilda Uibopuu.

Teine abikaasa (1965–1982) oli Tammelo endine üliõpilane, advokaat Lyndall Lorna Cureton (suri 2008).

Viited

  1. 1 2 3 4 Vilder, Eugen (1964). "Meie teadlasi: intervjuu dr. Tammeloga". Vaba Eesti (3 (63)): 58.
  2. ↑ Ilmar Tammelo. Democratia, quo vadis? Teataja 1978, 27. mai, nr 11
  3. ↑ Postimees, 4. detsember 2010. Lk 22

Kirjandus

Välislingid