Saab 39 Gripen

JAS 39 Gripen

Tüüp	hävitaja
Tootja	Saab
Esmalend	9. detsember 1988
Võeti kasutusele	9. juuni 1996
Hetkeseis	teenistuses
Põhikasutajad	Rootsi
Muud kasutajad	LAV  Ungari  Tšehhi
Toodanguarv	213 (2008. a. lõpp)
Meeskond	1–2
Pikkus	14,1 m
Tiivaulatus	8,4 m
Tühimass	6620 kg
Maksimaalne stardimass	14 000 kg
Mootor	1 × Volvo Aero RM12 (GE404)
Lennulagi	üle 15 km

Saab JAS 39 Gripen ('greif') on mitmeotstarbeline (JAS) Rootsi sõjalennuk, mille prototüübi esmalend toimus 1988. aastal. Rootsi lennuvägi (Flygvapnet) sai esimesed Gripenid 1993. aastal.

Lennukit ehitatakse Rootsis Saabi lennukiehitusettevõttes Linköpingis. Mõned lennuki jaoks vajalikud komponendid valmistatakse ka teistes Euroopa riikides, Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Gripen on tänapäevane Rootsi universaalne hävituslennuk.

Konstruktsioon

Jas-39 on skeemilt tiiva keskasetuse ja esiserva 45° noolsusega deltatiib kanard-pendelkõrgustüüriga partlennuk. Plaanvaates on mõlemal tiivapoolel aerodünaamilise lahendusena n-ö saehammas. Kaks mootori õhukanalit, kummalgi kere küljel üks.

Otstarve

Lennuk on konstrueeritud nii, et see oleks töökindel ja seda oleks ka karmides talvetingimustes lihtne kiiresti hooldada, tänu millele saab hoolduseks osaliselt kasutada ajateenijaid.

Gripeni modifikatsioonid

• JAS 39A

Ühekohaline hävituslennuk, mis võeti kasutusele 1996. aastal. 31 neist peaks ümber ehitatama C-versiooniks.

• JAS 39B

A-versiooni kahekohaline lennuk.

• JAS 39C

NATO standarditele vastav ühekohaline hävitaja. Sellel lennukil on uuem avioonika ja võimalus kasutada kõiki uusimaid rakette (nt IRIS-T). Lisaks on see lennuk varustatud õhus tankimise seadmetega.

• JAS 39D

C-versiooni kahekohaline lennuk.

• Gripen NG

2010. aastaks plaanitud lennuk, millel on uuem avioonika, suurem kasulik koorem, uuema arenduse mootor (F414G), suurem lennukaugus ja muidki uuendusi.

• JAS 39E

SAAB tutvustas JAS 39E lennukit 2016. aastal.

Tehnilised näitajad

• Meeskond: 1 või 2
• Pikkus: 14,1 m
• Tiivaulatus: 8,4 m
• Kõrgus: 4,5 m
• Tühimass: 6620 kg
• Suurim lennukaal: 14 000 kg
• Relvalast: 5300 kg
• Mootor: 1x Volvo Aero RM12 (GE404) tõukejõuga 54 kN / järelpõlemisel 80,5 kN
• Kiirus: Mach 2
• Tegevusraadius: >1200 km
• Lennulagi: üle 15 000 m

Relvastus ja muu varustus

• Üks statsionaarne 27 mm automaatkahur AKAN Mauser BK-27, laskemoonavaruga 120 mürsku
• Neljale tiivaalusele riputuspunktile saab paigaldada relvalasti: pommid, raketid (ka riputupunktidele tiiva otstes), konteinerid, lisakütusepaagid) kogukaaluga kuni 4200 kg

Kasutajad

Peale Rootsi lennuväe relvastuses oleva 208 Gripen-tüüpi hävituslennuki on Gripenid antud rendile ka Lõuna-Aafrika Vabariigi (28 lennukit), Ungari (14 lennukit), Tšehhi (14 lennukit) ja Tai õhujõududele. Gripenite ostulepingu on sõlminud ka Brasiilia ja Colombia. Gripeni piloote koolitatakse veel Suurbritannias.

2025. aasta oktoobris allkirjastasid Rootsi ja Ukraina eellepingu kuni 150 Gripen E mudeli hävituslennuki müügiks Ukrainale.

Gripeni hävituslennukid kasutusel järgmistes riikides (järjestatud lennukite arvu järgi):

•  Rootsi
•  LAV
•  Ungari
•  Tšehhi
•  Brasiilia
•  Tai

Viited

Välislingid

• Postimees:
  • Teema: Gripen
  • Teema: Jas Gripen
  • TV4: Saab müüs hävituslennukeid pististe abil. postimees.ee, 18. mai 2011
  • Rootsi sõjavägi tahab kümneid uusi hävitajaid. postimees.ee, 1. märts 2012
  • Meedia: Šveits saab Rootsi hävitajad odavamalt kui rootslased ise. postimees.ee, 10. detsember 2012
• Delfi Forte Sõjandus:
  • Miks ei antud Ukrainale Rootsi hävituslennukeid Gripen, mida osa eksperte peab paremaks kui F-16 ?. Delfi, 26.juuni 2024
  • Gripeniga jõuaks Ukrainasse ka rootslaste salarelv. Miks teeks see F-16 lennukitele silmad ette?. Delfi, 1.oktoober 2025
  • Rootslaste Gripen on lennuk, mis oleks nagu Ukrainale loodud. Kuid kas see jäi lootusetult hiljaks?. Delfi, 28.oktoober 2025