Koiir
Koiir ehk kookoskiud on taimne kiud, mida saadakse kookospähkli väliskestast. Koiiri kasutatakse näiteks põrandamattide, uksemattide, harjade ja madratsite valmistamisel, samuti aianduses potisegudes ja mullaparandusainetena.
Kookoskiud on kiuline materjal, mis paikneb kookospähkli kõva sisekesta ja väliskesta vahel. Küpsetest kookospähklitest saadud pruuni kookoskiudu kasutatakse näiteks mööbli polsterduses, kottide valmistamisel ja aianduses; toorestest kookospähklitest saadud valget kookoskiudu kasutatakse aga peenemate harjade, nööride, köite ja kalavõrkude tegemiseks. Kookoskiud ujub vees ja seda saab kasutada vees vähese kaaluga ja vastupidava materjalina.
Ajaloost
Nimetus pärineb malajalami keele sõnast കയർ (kayar), mis tähendab nööri või köit, kuna traditsiooniliselt on kookoskiust valmistatud köisi ja nööre. Austroneesia rahvad, kes kookospalmid esimesena kodustasid, kasutasid kookoskiudu laialdaselt köite ja punutiste valmistamiseks. Nad kasutasid neid nii majade ehitamisel kui ka Vaiksel ja India ookeanil seilates plangutatud paatide osade omavahel ühendamiseks. Polüneeslased kasvatasid spetsiaalset kookospalmi sorti, mille viljad sisaldavad tunduvalt rohkem kiudu kui toiduks kasvatatavad sordid.
Hiljem kasutasid kookoskiust köisi ka India ja Araabia meresõitjad, kes seilasid Malaisias, Hiina vetes ja Pärsia lahel. 11. sajandi araabia autorid on kirjeldanud kookoskiu laialdast kasutamist laevaköite ja taglase valmistamisel.
Suurbritannias tegutses kookoskiutööstus juba enne 19. sajandi teist poolt. 1840. aastal asutati Inglismaal Ludgate Hillis vaibatootmisettevõte Treloar and Sons, kus valmistati kookoskiust mitmesuguseid tekstiile põrandakateteks.
Struktuur ja omadused
Kookoskiud asuvad kookospähkli kõva sisemise kesta ja välimise kihi vahel. Üksikud kiurakud on kitsad ja õõnsad ning neil on paksud tselluloosist seinad. Valmimata olekus on need heledad, kuid hiljem muutuvad kõvaks ja kollakaks, kuna nende seintele ladestub ligniinikiht. Iga kiurakk on umbes 1 mm pikk ja läbimõõduga 10–20 μm. Kiud on tavaliselt 10–30 sentimeetrit pikad.
Kookoskiudu on kahte tüüpi: pruun ja valge. Täisküpsetest kookospähklitest saadav pruun kiud on jäme, tugev ja väga vastupidav hõõrdumisele. Seda kasutatakse tavaliselt mattide, harjade ja kotiriide valmistamisel. Küpsed pruunid kookoskiud sisaldavad rohkem ligniini ja vähem tselluloosi kui näiteks lina- või puuvillakiud; seetõttu on need tugevamad, kuid vähem painduvad. Valged kookoskiud, mida saadakse enne kookospähklite täielikku valmimist, on valget või helekollakaspruuni värvi, siledamad ja peenemad, kuid samas ka nõrgemad. Tavaliselt kedratakse neist lõnga, mida kasutatakse mattide või köite valmistamiseks.
Kookoskiud on suhteliselt veekindel ja üks väheseid looduslikke kiude, mis on vastupidav merevee kahjustavale toimele. Pruuni kookoskiu töötlemiseks kasutatakse magevett, valge kookoskiu tootmiseks aga nii merevett kui ka magevett.
Sarnased materjalid
Kookoskiudu võidakse segi ajada coir pith 'iga, mis on kookoskiu töötlemisel tekkiv peeneteraline, käsnjas materjal, keemiliselt küll sarnane kookoskiuga, kuid palju lühemate kiududega. Seda võidakse omaette või koos kookoskiuga kasutada turba asendajana (coco peat).