See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2026) |


Tyvek (ˈtaɪ.vɛk/) on sünteetiliste kiirkedratud suure tihedusega polüetüleenkiudude (HDPE) kaubamärk, mis kuulub rahvusvahelisele USA keemiaettevõttele DuPont, mis avastas ja turustas Tyveki 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses. Tyvekit kasutatakse peamiselt ehituses, pakenduses ning märgistamis- ja sildilahendustes.
Tyveki omadusteks on raskesti rebitav, kuid kergesti lõigatav tekstiil, mis on vedelike suhtes veekindel, võimaldades samal ajal veeauru läbitungimist. Tänu nendele omadustele on see laialdaselt kasutusel väga erinevates valdkondades. Tyvekit kasutatakse sageli nii majapidamiskile, isikukaitsevahendi kui ka sünteetilise materjalina, hoonete kaitsmiseks ehituse ajal.
Tyvek on kedratud olefiinkiududest valmistatud lausriie. Selle avastas 1955. aastal DuPonti tekstiiliettevõtte teadlane eksperimentaallaboris, kes märkas torust väljuvat teatud tüüpi valget kohevat massi. See materjal oli polüetüleeni vorm, millele DuPont taotles patenti aasta jooksul pärast avastamist. Pärast tehnoloogia täiustamist järgmise paari aasta jooksul avastas DuPont 1959. aastal, et kui kohevust suurel kiirusel kedrata, saadakse vastupidav kangas, mida saab teraga lõigata. Kuigi toodet Tyvekit kasutati alates 1959. aastast, ei registreerinud DuPont selle kaubamärki enne 1965. aastat, tehes selle kaubanduslikuks otstarbeks kättesaadavaks 1967. aasta aprillis. 1970. aastaks oli Tyvek jõudnud nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil ehitustööstuse peavoolu. Tyveki tooteid kasutati sageli majade ehitamisel tänu oma veekindlusele, lastes samal ajal läbi auru. 1972. aastal andis DuPont välja Tyveki pakendid steriilsetele instrumentidele, mida hakkasid kasutama kirurgid ja arstid meditsiinivaldkonnas.
DuPont toodab praegu Tyvekit Spruance'i tehases Richmondis Virginia osariigis ja Sandweiler-Conternis Luksemburgis. 2018. aastal teatas ettevõte plaanist laiendada Sandweiler-Conterni tehase Tyveki tootmisvõimsust.
Tyveki liimimiseks nii iseenda kui ka mitmesuguste aluspindadega soovitab DuPont enamiku sünteetiliste liimide asemel tärklist, dekstriini, kaseiini ja loomset päritolu liime, rõhutades veepõhiste ja kiiresti kuivavate liimide tõhususele. DuPont väidab ka, et järgmised liimid on väga tõhusad:
Kuumtihendamist saab kasutada Tyveki sulatamiseks ja selle iseendaga kokkusulatamiseks, kuid selline liimimisviis kipub muidu tasapinnalisele materjalile kortse tekitama. Dielektriline ühendus võib teatud tingimustel olla efektiivne, nagu ka ultrahelikeevitus.
Kuigi Tyvek meenutab pealiskaudselt paberit (näiteks saab sellele kirjutada ja trükkida), on see plastik ja seda ei saa koos paberiga taaskasutada. Mõned Tyveki tooted on tähistatud plastiliigi tunnusega nr 2 (HDPE) ning neid saab mõnes omavalitsuses koguda koos plastpudelitega tavapärase pakendikogumise käigus. DuPont viib Ameerika Ühendriikides läbi programmi, kus saab taaskasutada ühekordselt kasutatavaid rõivaid, kombinesoone, laborikitleid, meditsiinipakendeid ja muid mitteohtlikke Tyveki ühekordselt kasutatavaid rõivaid ning pakub ka ümbrike tagasisaatmisel põhinevat ringlussevõtuprogrammi.
Kuna kilekottide ringlussevõtt on Ameerika Ühendriikides muutunud üha levinumaks, on Ameerika Keemianõukogu soovitanud, et kilede ringlussevõtukohad peaksid olema võimelised Tyvekit vastu võtma.
DuPonti kodulehe andmetel on Tyveki kiud 0,5–10 μm ( (võrreldes 75 μm (0,0030 (inimese juuksekarva puhul). Suunamata kiud (pleksifilamendid) kedratakse esmalt ja seejärel seotakse kuumuse ja rõhu abil ilma sideaineteta.
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tyvek |