




Tartan ehk šotiruuduline kangas on ajalooliselt Šotimaalt pärinev villane ruudumustriga kangas. Ruudud moodustuvad nii koe- kui ka lõimesuunalistest eri laiuses värvilistest sissekootud triipudest ja kordub korrapäraselt. Tartan on kootud jämedatest lõngadest suure tihedusega, toimse sidusega ja pealispinnalt karvastatud.
Eesti keeles on tartan kasutuses laensõnana või on vahetevahel tõlgitud ruudumustriks. Muster sarnaneb Eesti suurräti stiilile.
Teadaolevalt vanim tartan (Glen Affric) pärineb 16. sajandist. See leiti Šotimaal turbarabast ning koosnes kollasest foonist ja rohelistest ning punastest triipudest.
Šoti rahvuslikuks sümboliks muutus see 1745. aastal, mil Inglise parlament selle kandmise ära keelas.
Tartanimustritel on heraldiline tähendus, igal klannil on oma muster. 19. sajandi algul polnud tartani mustrid siiski veel seotud mitte niivõrd klannidega, kuivõrd üksikute piirkondadega, sest tartani värvid panid kokku kohalikud kangakudujad ja need valiti vastavalt koha peal saada olnud värvitaimedele.
Põhja-Euraasias on tartani muster levinud Soome, Läti, Eesti ja Saami aladel, John Francis Campbell (1862) kirjeldas laplaste rahvapärast tekstiili käsitsi kootud tartanina.
2005. aastal kinkis Eestile oma tartani Šotimaa ettevõtja lain Lawson. See on kantud Šotimaa rahvuslikku tartaniregistrisse. Selle värvides on ühendatud Eesti lipu sinimustvalge värvikombinatsioon ja Šotimaa puna-kuldse lõvi punane ja kollane. Eesti rahvustartani kangas valmib Šotimaal.