Kuno Raude

Kuno Raude (sündinud 13. aprillil 1941 Rakveres) on eesti arhitekt, poliitik ja ühiskonnategelane.

Elukäik

Kuno Raude sündis Liisa (s. Kelu) ja Paul-Ludvig Raude perekonda Rakveres. Aastatel 1941–1944 elas ta koos vanemate ja õega Virumaal Salla vallas Käru külas, kus isa töötas hinnatud mööblitislerina. Pärast isa mobiliseerimist 1944. aasta veebruaris Saksa sõjaväkke kolis ema lastega vanaisa Gustav Kello Viilu tallu Küti vallas Arukülas.[viide?]

1. septembril 1948 asus Kuno Raude õppima Aruküla 4. klassilises Algkoolis, kui õpingud katkesid, kui ta koos vanaema Marie Kelloga 25. märtsil 1949 Siberisse küüditati. Aastatel 1949–1957 elas ta koos vanaemaga Krasnojarski krais Verhne-Ussinski rajoonis Verhne-Ussinski alevis, kus jätkas õpinguid venekeelses Verhne-Ussinski Keskkoolis. 1952. aasta mais saadeti Verhne-Ussinskisse asumisele ka ema Liisa ja õde Aime. Vanaema Marie suri 14. veebruaril 1953 ja on maetud Verhne-Ussinski kalmistule.[viide?] Pärast kümneaastast vangistust 1954. aastal saadeti isa Komi ANSV Inta vangilaagist samuti Verhne-Ussinskisse asumisele. Pärast vabanemist 1957. aastal pöördus perekond Raude tagasi Eestisse. Rehabiliteeriti 31. märtsil 1989 Eesti NSV 7. detsembri 1988. aasta seaduse "Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940–1950-ndail aastail" alusel.[viide?]

1957. aasta sügisel asus Kuno Raude tööle Rakvere rajooni Tarbijate Kooperatiivide Liidu Tööstuskombinadis. Aastatel 1958–1960 õppis ta ETKVLi Kooperatiivkaubanduse Koolis Tallinnas. Seejärel töötas kondiitrina Paide Rajooni Tarbijate Kooperatiivi ÜTE süsteemis. 1961. aasta suvel tegi Kuno Raude sisseastumiseksamid Leningradi Arktilisse Merekooli (ЛАУ), kuid loobus õpingutest, sest välisviisa saamist takistanuks nn NKVD troika poolt Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58 1a alusel määratud "kohtulik karistus" isale. Aastatel 1961–1964 teenis Nõukogude armee esimeses tankidiviisis Kaliningradis, kus oli jaokomandör, auastmelt vanemseersant. Aastatel 1964–1966 töötas ETKVLi Rakvere Kaubandusliku Inventari Tehases luksepana ja aastatel 1966–1967 Rakvere Internaatkoolis majandusjuhatajana.[viide?]

Aastatel 1967–1972 õppis Kuno Raude Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri. Tema diplomitöö pälvis üleliidulisel konkursil NSV Liidu Arhitektide Liidu I järgu diplomi. Aastatel 1972–1978 töötas Raude Tallinna vanalinna regenereerimise grupi juhina ja Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Sellest ajast pärineb Tallinna vanalinna 25. kvartali regenereerimise projekt, mis oli ja on jäänud ainsaks omataoliseks tänapäevani.[viide?]

Aastatel 1978–1982 töötas ta üheaegselt õppejõuna Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri kateedris (arhitektuurne projekteerimine, arhitektuurne graafika, kujutav geomeetria, diplomitööde juhendamine, teaduslik töö „Ajalooliste linnade regenereerimise võrdlev analüüs“) ja arhitektina Harju rajooni RSN TK Ehituse ja Arhitektuuri Osakonnas.[viide?]

ERKIs töötamise kõrvalt korraldas Kuno Raude Pärnu linna peaarhitektina ja Pärnu Linna RSN TK Ehituse ja Arhitektuuri Osakonna juhatajana aastatel 1982–1986 Pärnu linnaehitusnõukogu, EAO tootmisgrupi, RAEK Inspektsiooni, linna geodeetiliste teenistuste ja riiklike vastuvõtukomisjonide tööd. Peaarhitekt korraldas ja vastutas generaalplaanide, detailplaneeringute ja hoonestamise projektide ellurakendamise, linna kui terviku ruumilise kujundamise, ehitusjärelevalve töö, linna täitevkomitee õigusaktide eelnõude koostamise, riiklike projekteerimisorganisatsioonide juhendamise, kodanike kaebuste lahendamise, täitevkomitee esimehe korralduste täitmise ja paljude muude küsimuste lahendamise eest.[viide?]

Aastatel 1986–1992 töötas ta ka Harju Rajooni RSN Täitevkomitee Arhitektuuri- ja Linnaehituse Valitsuse juhatajana, Harjumaa peaarhitektina.[viide?]

Aastatel 1996–1997 oli Kuno Raude Maa-ameti maakorralduse osakonna direktor, Nõmme halduskogu liige, aastatel 1996–1999 halduskogu omandi- ja maareformikomisjoni esimees. Aastatel 1997–2000 oli ta AS Balteco arhitekt-projektijuht, aastatel 1999–2001 AS E-Arsenal nõukogu liige. Aastatel 1999–2002 oli ta taas Nõmme halduskogu liige, halduskogu maakomisjoni esimees, halduskogu linnamajanduskomisjoni liige. Aastatel 1999–2000 oli ta AS Tallinna Vesi nõukogu liige. Aastatel 1999–2002 oli ta Tallinna linnavolikogu liige, alates 22. aprillist 1999 linnavolikogu linnamajanduskomisjoni liige.[viide?]

Aastatel 2003 –2007 oli Kuno Raude Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Tallinna Ühenduse juhatuse esimees, Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi juhatuse liige, aastatel 2004–2005 Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi juhatuse esimees. Aastatel 2004–2006 oli ta Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige. Alates 2003 Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna liige.[viide?]

Aastatel 2003–2008 oli Kuno Raude Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2003. aasta korraldusega nr 376-k moodustatud komisjoni „Asjatundjate komisjon poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks” liige ja selle sekretär. Ta oli muu hulgas okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse eelnõu algataja ja kaasautor.

Kuno Raude on ligemale 500 artikli ja kuue raamatu autor, samuti kolme raamatu kaasautor. Ta on seitsme ausamba ja 15 hauatähise autor, sh 2018. aastal Väike-Maarjasse püstitatud Georg Lurichi monumendi ja Siberisse 51 hukkunud eestlase auks püstitatud ausamba autor. Kuno Raude on ka eestlaste küüditamist Siberisse aastatel 1941, 1945, 1949 ja 1951 meenutava postmargi loomise idee autor.[viide?] Täiendab Krasnojarski krai Jermakovski rajooni Verhne-Ussinski alevimuuseumi arhivaale materjalidega 1949. aastal küüditatute kohta, muuseumile on üle antud muu hulgas ka roostevaba metallist valmistatud logo "Eesti Vabariik 100" (15. mai 2018) ja pühendusega sini-must-valge laualipp (19. november 2019). 2017 juulis kinkis Krasnojarski krai Jermakovski rajooni keskraamatukogule 12 köidet Eesti Represseeritute Registri Büroo algatusel välja antud nn musta raamatut. 2017 juulis saatis Krasnojarski krai Memoriaalile samade raamatute digiversioonid. Leidis 2018. aastal Nižne-Ussinski kalmistult VR II3 kavaleri Juhan Heinmaa haua. Selgeks sai tema täpne surmadaatum ja matmiskoht.

Liikmesus

Kuno Raude on olnud NSVL Arhitektide Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1983. aastast, linnaehituse nõukogu esimees, pidevplaneerimise koordinatsioonikomisjoni liige, projektide ekspertkomisjoni esimees, arhitektuurivõistluste žüriide esimees, ehitiste vastuvõtukomisjoni liige, Pärnu vanalinna regenereerimise staabi liige, kunstinõukogu liige, looduskaitse komisjoni liige.[viide?]

Ta on alates 1994. aastast Kaitseliidu liige.[viide?]

Alates 2003. aastast on Kuno Raude Eesti Genealoogide Seltsi Tallinna osakonna liige. Aastatel 2006–2007 oli ta Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja eesistuja.[viide?]

Riigikogu liige

Ajavahemikus 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995 oli Kuno Raude VII Riigikogu liige. Ta oli Riigikogu riigikaitsekomisjoni ning Kaitsepolitseiameti tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimise ajutise komisjoni liige, Riigikogu ajutise komisjoni liige, mis tegeles NSV Liidu ja teiste riikide julgeoleku- ning luureorganite tegevuse uurimisega Eestis, samuti Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 745-k moodustatud komisjoni (nn jäägrikomisjon) liige, siseministri käskkirjaga nr 3 moodustatud noore politseiametniku preemia komisjoni liige.[viide?]

Kuno Raude on 44 seaduse- ja Riigikogu otsuse eelnõu, 53 arupärimise, 61 ettepaneku ning ettekande autor. 1994. aastal algatas ta ehitusseaduse eelnõu, mis võeti vastu Keskkonnaministeeriumi esitatud kujul.[viide?]

Looming

Mälestussambad

Aastatel 1975–2017 kujundas, tellis ja paigaldas Kuno Raude viiele Eestimaa kalmistule kokku 15 hauatähist (Viru-Jaagupi kalmistule viis, Türi Saunametsa kalmistule kolm, Tallinna Siselinna kalmistule kaks, Tallinna Metsakalmistule neli, Hageri kalmistule üks).[viide?]

  • 1991–1992 – Rakvere Vabadussõja mälestussamba taastamine, pronksskulptuuri autor skulptor Lembit Palm, avatud 31. augustil 1992
  • 2000 – Kaitseväe ühendatud õppeasutuste esise platsi arhitektuurse lahenduse projekt
  • 2000 – vanavanaisa Johann Kello perekonna mälestuskivi Lääne-Virumaal Arukülas Muti talus, avatud 11. juunil 2000
  • 2001 – Tallinnasse kavandatud Vabaduse monumendi esimese vooru võistlustööd "Eskarp", "Ingeri bastion", "Jaani kirik", "Komandandi tee", "Tuntud ring".
  • 2003 – Pärnu Vanaparki püstitatud ausammas "II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnute", avatud 23. novembril 2003
  • 2004 – Sinimägedesse Grenaderimäele püstitatud ausammas „20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi võitlejatele”, avatud 31. juulil 2004
  • 2006 – Sinimägedesse Grenaderimäele püstitatud ausammas „5. Freiwilligen Sturmbrigade Wallonien võitlejatele”, avatud 29.juulil 2006
  • 2006 – Mehikoormasse püstitatud ausammas „20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi 45. rügemendi (Harald Riipalu) võitlejatele”, avatud 26. augustil 2006
  • 2006 – 1944. aasta Eesti kaitselahingutest osavõtjate auks kujundatud rinnamärk "1944", esitletud 26.08.2006 Mehikoormas
  • 2006 – mälestusplaadi projekt juulis 1941 Tartu linna kaitsel langenud võitlejatele
  • 2007 – Vabadussõja võidusamba ideekonkursi projekt, esitatud žüriile 02.07.2007
  • 2007 – taastas koos Meelis Kriisaga vandaalide lõhutud ausambad Sinimägedes, taastatud ausammaste jalamile on raiutud tekst "Purustatud 27.04.2017"
  • 2010 – "Sinimägede memoriaali eskiisprojekt", esitatud Eesti Relvagrenaderide Diviisi Veteranide Ühenduse juhatusele
  • 2012 – mälestusrahn Aruküla taastajatele Lääne-Virumaal Kulina-Aruküla tee ääres, avatud Aruküla taastamise 300. aastapäeva puhul 1. juulil 2012
  • 2014 – mälestusplaat Küti vallast 1949. aastal küüditatud inimestele Viru-Jaagupi kirikus, avatud ja õnnistatud 25. märtsil 2014
  • 2014 – Rüütliristi kavaleri Harald Nugiseksi büst Järvamaal Laupa Põhikoolis, avatud 12. novembril 2014, idee autor Kuno Raude, büsti autor skulptor Mare Mikoff
  • 2018 – Väike-Maarjasse Lurichi väljakule püstitatud Georg Lurichi monument, avatud koos Lurichi väljakuga 1. septembril 2018, pronksskulptuuri autor skulptor Lembit Palm
  • 2018 – ausammas Siberis Krasnojarski krais Verhne-Ussinski rajoonis aastatel 1949– 1960 hukkunud 51 eestlasele Verhne-Ussinski alevikalmistul Sajaani mägedes, avatud 15. mail 2018. 2020. aastal paigaldati ausamba jalamile mälestusplaat hukkunute nimedega vene tähestikus. 2018 Eestisse samalt kalmistult leitud Mare Lillakase ristilt pärit plaadikese, mis koos uue hauaplaadiga on paigaldatud tema abikaasa August Lillakase plaadi kõrvale Haapsalu Metsakalmistul
  • 2020 – Roela ja Rägavere vallast 25. märtsil 1949 Siberisse küüditatud inimeste mälestusplaadid Viru-Jaagupi kirikusse 19. veebuaril 2020. Triptühhoni "Kodukihelkond mäletab" pühitses 13. juunil 2021 EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder.
  • 2020 – Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss. Võistlustöö märgusõnaga "PRIIMUS". Võistlustöö asub Pärnu Muuseumis.
  • 2020 – Tartusse kavandatud "Kunstiteose avatud ideekonkurss". Võistlustöö "LUMEN AQUA Populus". Võistlustöö asub Pärnu Muuseumis.

Raamatud

  • 1995 – VII Riigikogu stenogrammid, IV köidet
  • 1995 – VII Riigikogu liikmete arupärimised 1992–1995
  • 1995 – VII Riigikogu riigikaitsekomisjoni protokollid
  • 1999 – EÕRL "Memento" Rakvere Ühingu raamatu "Küüditatud 1949. Lääne-Virumaa" (toimetaja Õilme Nurk) kaasautor ja kujundaja, esitletud juunis 1999 Rakveres
  • 2000 – raamatu "Muti Juhan ja tema lapsed" (autor Raely Viirsalu) toimetaja ja kujundaja, esitletud Kello-Kalade suguseltsi kokkutulekul Arukülas 11. juunil 2000
  • 2006 – raamatu "Tallinna vabadusvõitlejad" autor, esitletud Rahvusraamatukogus 18. detsembril 2006
  • 2007 – aastatel 1941, 1945, 1949 ja 1951 Siberisse küüditatud eestlaste mälestuseks emiteeritud postmargi idee autor, kujundus Riho Luuse
  • 2009 – raamatu "Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ajalugu" (koostaja Vaino Kallas) kaasautor
  • 2013 – raamatu "Mägi-Altai 1969" autor, esitletud 13. juulil 2013 Pärnus toimunud EÜE 50. aastapäeva tähistamisel
  • 2016 – raamatu "Loodud 1971–2016" autor, esitletud 10. aprillil 2016 Padisel
  • 2019 – raamatu "Südamelt ära II. Ettekanded, sõnavõtud, arupärimised 1992–2019" käsikirja autor
  • 2020–2021 – raamatu "Tuntud tundmatud Rakvere kunstnikud Adele Sildmets ja Arkadi Snegirjov" autor. Raamat ilmus trükist veebruaris 2021.
  • 2020–2021 – raamatu "Järeltulijatele 1642–2021". Raamat ilmus trükist aprillis 2021.
  • 2022 – raamatu "Inimlikest asjadest 1982–1995" I köide (520 lk, Talvela OÜ, toimetaja Terje Tammearu), milles autor esitab ajavahemikul 1982–1995 avaldatud artiklite, kommentaaride ja neid illustreerivate fotode kaudu oma suhtumise Eesti ühiskonnas toimunusse. "Inimlikest asjadest 1995–2005" II köide, mis sisaldab aastatel 1996–2005 avaldatud artikleid, avalikult esitatud ettekandeid ja kommentaare, mille kaudu saab ettekujutuse autori hoiakutest ühiskonnas lähiminevikus toimunu kohta. "Inimlikest asjadest 2006–2013" III köide. "Inimlikest asjadest 2014–2022" IV köide

Isiklikku

Kuno Raude abiellus 1972. aasta augustist ERKI üliõpilase Kaie Tombakuga. 27. mail 1973 sündis perekonda tütar Liina.[viide?] 1983. aastal abiellus ta Helgi Mäesaluga. 4. juulil 1983 sündis perekonda poeg Kristjan-Paul ja 16. mail 1988 poeg Martin-Johannes.[viide?]

Viited

Välislingid

Projektid, uurimistööd, programmid, retsensioonid

1974 ENSV Vabariiklik Restaureerimisvalitsus

1975 ENSV Vabariiklik Restaureerimisvalitsus

1976 ENSV Vabariiklik Restaureerimisvalitsus

Uurimis-projekteerimistööde programm 1977. aastaks. P-2892.

1977-1978 ENSV Vabariiklik Restaureerimisvalitsus,

1978 Harju Rajooni RSN TK Ehituse ja Arhitektuuri osakond, arhitekt

1979 Harju Rajooni RSN TK Ehituse ja Arhitektuuri osakond, arhitekt

1980 Harju Rajooni RSN TK Ehituse ja Arhitektuuri osakond, arhitekt, ENSV Riiklik Kunstiinstituut

1981 ENSV Riiklik Kunstiinstituut

1982 Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakond, linna peaarhitekt, ENSV Riiklik Kunstiinstituut

1983 Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakond, linna peaarhitekt, Riiklik Kunstiinstituut

Pärnu Linna RSN Täitevkomitee linnaehitusnõukogus 1983 antud eksperthinnangud ja kooskõlastatud olulisemad Pärnu ning Sindi linna projektid:

1984 Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakond, linna peaarhitekt, Riiklik Kunstiinstituut

Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakonna arhitektuurinõukogus 1984 antud eksperthinnang ja kooskõlastatud olulisemad Pärnu ning Sindi linna projektid:

1985 Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakond, linna peaarhitekt, ENSV Riiklik Kunstiinstituut

Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakonna arhitektuurinõukogus 1985 antud eksperthinnangud ja kooskõlastatud olulisemad Pärnu ning Sindi linna projektid asuvad Rahvusarhiivis.

1986 Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakond, linna peaarhitekt, ENSV Riiklik Kunstiinstituut

Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakonna arhitektuurinõukogus 1986 antud eksperthinnangud ja kooskõlastatud olulisemad Pärnu ning Sindi linna projektid asuvad Rahvusarhiivis.

1987 ENSV Riiklik Kunstiinstituut

1988 ENSV Riiklik Kunstiinstituut

1989 Harju Maavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaehituse Valitsus, maakonna peaarhitekt, ENSV Riiklik Kunstiinstituut

Harju Rajooni RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakonna arhitektuurinõukogus läbi vaadatud ja kooskõlastatud olulisemad projektid:

  • generaalplaanid: Loksa alevi generaalplaan, Kuusalu valla Valkla Internaatkodu generaalplaan, Harku valla Harkujärve küla generaalplaan 1989, 1990, Jõelähtme valla Loo alevi generaalplaan, Jõelähtme valla Kostivere alevi generaalplaan, Kuusalu valla Kaberneeme puhkeala generaalplaan, Allika küla generaalplaan, Tallinna EPT Tutermaa tootmisbaasi generaalplaan, Viimsi valla Viimsi aleviku generaalplaani korrektuur, Raasiku valla Kalesi küla ühepereelamute generaalplaan, Kuusalu valla Kiiu küla generaalplaan, Vasalemma alevi generaalplaan, Rummu alevi generaalplaan, Viimsi valla Viimsi aleviku generaalplaani korrektuur;
  • detailplaneerimise projektid: Keila linna keskosa detailpaneerimise projekt, Harku valla Muraste Lastekodu individuaalelamute kvartali I ehitusjärjekorra hoonestusprojekt, Harku valla Ranna sovhoosi Mere tee elamukvartali detailplaneerimise projekt, Saku alevi Traani elamukvartali detailplaneerimise projekt, Saku alevi Pähklimetsa elamukvartali planeerimisskeem, Harku valla Rannamõisa elamukvartali detailplaneerimise projekt, Kirdalu küla individuaalelamute kvartali hoonestusprojekt, Saku alevi Juuliku tn. individuaalelamute kvartali hoonestusprojekt, Harku valla Rannamõisa individuaalelamute kvartali hoonestusprojekt tehnilise projekti staadiumis, läbi vaadatud ja kooskõlastatud 18 aianduskooperatiivi detailplaneeringut ning 7 aianduskooperatiivi detailplaneeringu muutmisprojekti, tagastatud 4 detailplaneeringut;
  • riiklike objektide projektid: Karjaküla kaubanduskeskus, Kuusalu kolhoosi Kiiu katuse-kivitehas, Mõigu KEK-i spordihoone, Peoleo kämping, Habaja sovhoosi keskusehoone, Vaida Puukool, Haiba kolhoosi lasteaed;
  • individuaalelamute projektid: läbi vaadatud ja kooskõlastatud 238 individuaalelamu ehitusprojekti ja 38 individuaalelamu rekonstrueerimisprojekti;
  • 1.1. aiamajade projektid: läbi vaadatud ja kooskõlastatud 7 aiamaja projekti ning 271 aiamaja rekonstrueerimisprojekti;
  • suvilaprojektid: läbi vaadatud ja kooskõlastatud 4 individuaalsuvila projekti;
  • garaažikooperatiivide projektid: läbi vaadatud ja kooskõlastatud 5 garaažikooperatiivi projekti;
  • tehnosüsteemide projektid: läbi vaadatud ja kooskõlastatud 2 keskkütte projekti.

Kokku 845 projekti, sealhulgas 220 riiklikku objekti ja 276 individuaalelamu projekti. Tagastatud täiendamiseks 39 projekti.

1990 Harju Maavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaehituse Valitsus, maakonna peaarhitekt, Tallinna Kunstiülikool

Harju Rajooni RSN Täitevkomitee Ehituse ja Arhitektuuri osakonna arhitektuurinõukogus läbivaadatud ja kooskõlastatud olulisemad projektid:

  • generaalplaanid: Saku valla Männiku küla generaalplaan, Nissi külanõukogu Lehetu küla generaalplaan;
  • detailplaneerimise projektid: Aegviidu-Nelijärve puhkebaasi maa-ala osaline detailplaneerimine, Kiili alevi lõunasektori elamukvartali detailplaneerimise projekt, Pensu ühepereelamute III ehitusjärjekorra detailplaneerimise projekt, Jüri alevi EKE EMV väikeelamute kvartali II ehitusjärjekorra projekt, Lagedi küla ühepereelamute kvartali (Mõigu KEK) detailplaneerimise projekt, VTK Eesti Maanteed Sillaehituse Valitsuse tootmisbaasi Lagedi keskuse detailplaneerimise projekt, Padise valla Koidula kolhoosi individuaalelamute kvartali hoonestuse eskiisprojekt, Nissi külanõukogu Laitse küla aianduskooperatiivide piirkonna organiseerimise projekt, Harku valla Vääna osakonna individuaalelamukvartali hoonestusprojekt, Iru-Tallinna Näidislinnuvabriku individuaal elamute kvartali hoonestusprojekt, Raasiku valla Aruküla kolhoosi individuaalelamute kvartali osaline detailplaneerimine, Raasiku valla Balti Raudtee Eesti Raudteekonna aia-majade planeerimise skeem, jne;
  • üksikud riiklikud projektid: Loksa külanõukogu Vihasoo küla Loksa kolhoosi individuaal­ elamute juurdeehituste projektid, Harku valla Ranna sovhoosi Tilgu sadama põhjamuuli rekonstruktsioon jne;
  • individuaalelamute projektid, majandus- ja kõrvalhoonete projektid, aiamajade projektid, suvilaprojektid, garaažikooperatiivide projektid, tehnosüsteemide projektid.
  • Padise valla Koidula kolhoosi individuaalelamute kvartali hoonestuse eskiisprojekt.
  • Harju maakond, Saku alevik, Tamme tee individuaalelamute kvartal. Arhitektuur-planeerimise ülesanne. Tellija Projekteerimisfirma Projekt (Voldemar Herkel). Märkus: ülejäänud andmed Rahvusarhiivis.
  • Harju rajoon, Saku külanõukogu, Sausti küla. Jaak Pählapuu elamu ehitusprojekt.
  • Harju maakond, Saue külanõukogu, Tagametsa küla. Vladimir Rätsepa elamu ehitusprojekt.

Harju rajoon, Harku külanõukogu, Tiskre küla. Kuno Raude aiandustalu ehitusprojekt.

  • Pärnu maakond, Sauga külanõukogu, Pulli küla, krunt nr. 58. Kersti Rooda elamu ehitusprojekt.
  • Harju maakond, Harku külanõukogu, Tabasalu alevik, kvartal nr. 3 ehituskrunt nr. 36. Riho Oseleini elamu ehitusprojekt.
  • Harju rajoon, Viimsi külanõukogu, Viimsi alevik, Astri põik ridaelamute projektid.

1991 Harju Maavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaehituse Valitsus, maakonna peaarhitekt, Tallinna Kunstiülikool

Harju Maavalitsuse Arhitektuurinõukogus 1991 läbivaadatud ja kooskõlastatud olulisemad projektid:

  • generaalplaanid (Lehetu küla, Loo asula, Valkse küla, Viimsi alevik, Kehra alevi generaalplaani korrektuur, Saku valla Männiku küla generaalplaan; Tabasalu jne.) – 8;
  • detailplaneerimise projektid (Kehra alevi Põrgupõhja elamurajooni detailplaneerimise projekt, Laagri alevi Agrofirma elamukvartali korrektuur, Laagri elamukvartali (Harju KEK) detailplaneerimise projekt, Lohusalu suvilate-aiamajade grupi õppe- ja puhke-keskusega piirneva ala hoonestusskeem, Harku valla Muraste Lastekodu individuaalelamute kvartali I ehitusjärjekorra hoonestusprojekti korrektuur; Männiku küla, Saku alevi Metsa elamukvartali ja olemasolevate ehituskvartalite juurdelõigete hoonestusprojekt, Saku alevi Jaama tn. kvartali detailplaneerimise projekt, Harkujärve küla hobitalude grupi planeerimine, Harkujärve küla ühepereelamute grupi (13 ühepereelamut) sidumisprojekt, Harku valla Ranna sovhoosi Rannamõisa elamukvartali planeeringu korrektuur, Keila linna keskosa detailplaneerimine, Rebala kaitseala planeerimine, Liivamäe küla ühe­ pereelamute kvartali detailplaneerimine, Tallinna Linnuvabriku Mindineeme suvilate detailplaneerimine: Ülgase küla, Kuusalu valla Salmistu küla nelja ehituskrundi ja autoparkla planeerimisprojekt; Kuusalu valla Valkla puhkeala planeerimise ja hoonestamise arhitektuursed tingimused, Viimsi valla Viimsi aleviku generaalplaani täiendused, Viimsi valla Miiduranna sadamakaid, Viimsi valla Pirita Linnukasvatuse Näidissovhoosi Viimsi elamukvartali hoonestuse eskiisprojekt, Ihasalu poolsaare Neeme ja Ihasalu küla planeerimisskeem, jne.
  • üksikute elamute või elamugruppide projektid – 43;
  • individuaalelamute projektid – 497, neist uued elamud – 135;
  • elamute ümberehitused – 16;
  • talud – 16;
  • sidumisprojektid – 119;
  • uued aiamajad – 42;
  • aiamajade muutmisprojektid – 95;
  • koolid (Püünsi, Vaida, Viimsi) – 3;
  • garaažikooperatiivid – 9. (Ülejäänud andmed Rahvusarhiivis.)
  • Saare maakond, Muhu külanõukogu, Kuivastu küla. Osvald Preegeli elamu ehitusprojekt.
  • Harju maakond, Harku vald, a/kooperatiiv „Türisalu-2”. Liina Raude aiamaja sidumisprojekt.
  • Arno Almani suvila projekt.
  • Harjumaa, Harku vald. Lembit Harki elamu projekt.
  • Harjumaa, Tagametsa küla. Viktor Fjodorovi elamu projekt.
  • September 1991 Uusküla ettevõtluse tsooni planeerimisprojekti kaasautor. Projekti juht Ants Jakobson.

1992 Harju Maavalitsuse Arhitektuuri ja Linnaehituse Valitsus, maakonna peaarhitekt, Tallinna Kunstiülikool, VII Riigikogu

Harju Maavalitsuse Arhitektuurinõukogus 1992 läbivaadatud ja kooskõlastatud olulisemad projektid:

  • Kehra alevi Tuleviku tn. elamukvartali detailplaneerimise projekt.
  • Jõelähtme valla Uusküla ettevõtluse piirkonna planeerimisprojekt. (Ülejäänud andmed Rahvusarhiivis)
  • Harju maakond, Viimsi vald, Rohuneeme küla, Suur ringtee 28. Süld Mati elamu ehitusprojekt.

Riigikogus

1992 VII Riigikogu

Raamat 1. 1992. VII Riigikogu stenogrammid 1992 autor 1. 30.08.1992 avatud Rakvere Vabadussõja mälestussammas. Riikliku kaitse all olev kultuurimälestis. 1993 VII Riigikogu

Raamatute 2. 1993. VII Riigikogu stenogrammid 1993 I köide 3. 1993. VII Riigikogu stenogrammid 1993 II köide 4. 1993. VII Riigikogu stenogrammid 1993 III köide 5. 1993. VII Riigikogu stenogrammid 1993 IV köide 6. 1993. VII Riigikogu stenogrammid 1993 V köide autor.

1994 VII Riigikogu

Raamatute 7. 1994. VII Riigikogu stenogrammid 1994 I köide 8. 1994. VII Riigikogu stenogrammid 1994 II köide 9. 1994. VII Riigikogu stenogrammid 1994 III köide 10. 1994. VII Riigikogu stenogrammid 1994 IV köide 11. 1994. VII Riigikogu stenogrammid 1994 V köide 12. 1994. VII Riigikogu stenogrammid 1994 VI köide autor.

1995 VII Riigikogu

  • 09.01.1995 Riigikogu riigikaitsekomisjoni poolt Riigikogu menetlusse esitatud „Rahuaja riigikaitse seaduse” eelnõu kaasautor.
  • 17.01.1995 Riigikogu riigikaitsekomisjoni poolt algatatud „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahuvalvemissioonil (UNPROFOR)” kaasautor (menetluses 23.01.1995, 24.01.1995, 08.02.1995).
  • 24.01.1995 Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohad Vabariigi Valitsusele (riigi julgeoleku ning riigikaitsega seotud valdkondades antava haridusega seonduvad probleemid) kaasautor.
  • 25.01.1995 Riigikogu menetlusse antud „Eluruumide erastamise seaduse muutmise seadus” eelnõu autor.
  • 25.01.1995 Riigikogu ajutise komisjoni poolt algatatud „Eestit okupeerinud riikide julgeoleku-organite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse” eelnõu 744 SE III kaasautor.
  • 26.01.1995 Riigikogu riigikaitsekomisjoni poolt esitatud „Rahuaja riigikaitse seaduse” eelnõu 768 SE kaasautor.
  • 06.02.1995 vastuvõetud „Rahuaja riigikaitse seaduse” kaasautor.
  • 06.02.1995 vastuvõetud seaduse „Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seaduse” kaasautor.
  • 06.02.1995 Riigikogu riigikaitsekomisjoni poolt Riigikogu menetlusse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahuvalvemissioonil endise Jugoslaavia Vabariigi territooriumil” eelnõu kaasautor.
  • 09.02.1995 Riigikogu avalduse „Tšetšeeni rahva enesemääramise õiguse teostamisest” eelnõu 824 AE kaasautor.
  • 16.02.1995 Riigikogu ajutise komisjoni „NSV Liidu ja teiste riikide julgeoleku- ning luure-organite tegevuse uurimiseks Eestis” aruande kaasautor.

Raamatute 13. 1995. VII Riigikogu stenogrammid 1995 I köide 14. 1995. VII Riigikogu stenogrammide lisa 1992-1995 15. 1995. VII Riigikogu päevakorrad, infotunnid, komisjonid ja fraktsioonid. 16. 1995. VII Riigikogu menetluses olnud eelnõud 1992–1995. 17. 1995. VII Riigikogu liikmete arupärimised 05.10.1992–23.02.1995. 18. 1995. Kuno Raude sõnavõtud ja kõned Riigikogus 1992–1995. 19. 1995. VII Riigikogu EMOR-i infolehed 1992–1995. autor,

1996 Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet, maakorralduse osakonna direktor, Nõmme Linnaosa Halduskogu

  • 06.03.1996 Korteriühistu Jalaka 12 põhikirja väljatöötamine, vastuvõtmise ja kinnitamise (25.04.1995) korraldamine.
  • 19.03.1996 Ettepanekud Riigi Maa-ameti peadirektorile (maa-ameti ja justiitsministeeriumi ühise töögrupi moodustamine maakorraldusseaduse põhjalikuks läbitöötamiseks).
  • 22.03.1996 „Riigi Maa-ameti parandusettepanekud maakorraldusseaduse muutmiseks kolmandal lugemisel” autor.
  • 28.03.1996 Ettepanekud Riigi Maa-ameti peadirektorile maakorraldusseadusest tulenevate õigusaktide väljatöötamiseks.

Raamatute 20. 1996. VII Riigikogu riigikaitsekomisjoni protokollid sept.1993– veeb.1995 21. 1996. NATO kirjad juuni 1994-detsember 1996 22. 1997. NATO review märts 1995.jaanuar 1997 autor.

  • 23.04.1996 „Riigi Maaameti maakorralduse osakonna peamised ülesanded, struktuur ja koosseis peale maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist” autor.
  • Aprill 1996 „Ministeeriumide, ametkondade, kohalike omavalitsuste ja planeerijate nõuded ehitiste ja rajatiste juurde kuuluva ja nende teenindamiseks vajaliku maa kindlaks määramisel” autor.
  • Aprill 1996 „Maakorralduse õigusaktide koostamine” autor.
  • 10.04.1996 „Maakorraldusseadusest tulenevate, koostamist või redigeerimist vajavate õigus­aktide nimekiri” autor.
  • 26.04.1996 „Maareformi käigus ümberkruntimiskava koostamise kord” autor.
  • 18.06.1996 Vabariigi Valitsuse määruse „Ümberkruntimiskava koostamise ja lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimise kord maareformi ajal” kaasautor.
  • 14.09.1996 Ettekanne Eesti metsa tuleviku kongressil Tartus Vanemuise saalis (maaomandi ja maareformi hetkeseis arvudes, maakorraldus, maaomandi hetkeseisu põhjused, peamised järeldused ja prognoos lähitulevikuks, ettepanekud, vajalikud muudatused seadustes).
  • Ülejäänud materjalid Riiklikus Maa-ametis 1996 tehtud töö kohta on arhiivis.
  • MTÜ Lembitu Fond põhikiri.


1997 Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet, maakorralduse osakonna direktor, AS Balteco arhitekt-projektijuht, Tallinna Linnavolikogu, Nõmme Linnaosa Halduskogu

  • 21.01.1997 Riigi Maa-amet. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kord” ning eelnõu juurde kuuluva seletuskirja autor.
  • Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla. AS-i Balteco maa-ala detailplaneeringu eskiislahendus.
  • Rapla maakond, Nissi vald, Varbola küla. AS-i Balteco Mööbel tööstuskompleksi fassaadide projekt ja projektijuhtimine.
  • Rapla maakond, Nissi vald, Varbola küla. AS-i Balteco Mööbel tööstuskompleksi Vardi töökoja renoveerimine. Tööjoonised 18 lehel, projekteeris Gunnar Lipstok. Projekti juhtimine.
  • Harju maakond, Nissi vald, Tabara küla. AS-i Balteco Kivitammi tööstuskompleksi söökla tehnoloogia projekt. Insener-tehnoloog I. Horn, arh. K. Raude.
  • Harju maakond, Saku vald, Jälgimäe küla. AS-i Balteco Jälgimäe administratiivkeskuse ehitiste kasutuslubade vormistamine.
  • 03.07.1997 Kivitammi suurfarmi ehitiste ostu-müügileping AS-le Balteco.
  • 03.07.1997 Tegevuskava Tallinna Raku kvartali maa erastamiseks, planeerimiseks, projekteerimiseks, kasutuselevõtmiseks (AS Balteco).
  • 14.07.1997 Lähteülesanne Tallinna Raku kvartali detailprojekti koostamiseks.
  • AS Balteco kinnisvaraalane projektijuhtimine.


1998 AS Balteco arhitekt-projektijuht, Tallinna Linnavolikogu, Nõmme Linnaosa Halduskogu

  • 15.03.1998 AS-i Kinnisvaraekspert poolt korraldatud kursuse „Kinnisvaraökonoomika” lõputöö „Planeerimine ja kinnisvaraturg”.
  • 08.06.1998 Harju maakond, Nissi vald, AS-i Balteco Kivitammi tööstushoonete sisekujunduse projekt.
  • Harju maakond, Nissi vald, Tabara küla. AS-i Balteco Kivitammi tööstuskompleksi planeering ja olme- ning tootmishoonete ehitusprojekt. Köide I.
  • Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola küla. AS-i Balteco mööblivabriku tootmishoone rekonstrueerimise projekt. 1998–1999.
  • 28.10.1998 AS-i Balteco kinnisvaraarengu võrdlev analüüs.
  • 02.12.1998 Tallinn, Mäealuse 3 hoonetekompleksi arenguskeem.
  • AS Balteco kinnisvaraalane projektijuhtimine.


1999 AS Balteco arhitekt-projektijuht, Tallinna Linnavolikogu, Nõmme Linnaosa Halduskogu, AS E-Arsenal nõukogu liige

  • 02.12.1999 Harju maakond, Nissi vald, Tabara küla. AS-i Balteco Kivitammi tööstuskompleksi planeering ning olme- ja tööstushoonete ehitusprojekt.
  • Harju maakond, Nissi vald, Tabara küla. AS-i Balteco Kivitammi tööstuskompleksi söökla projekt.
  • Harju maakond, Nissi vald, Tabara küla. AS-i Balteco Kivitammi tööstuskompleksi sisemise veevarustuse ja kanalisatsiooni projekt. Ins S. Leitans, arh. K. Raude.
  • Tallinn, Nõmme linnaosa. Viljandi mnt. 20, 20a, 20b, Viljandi mnt 24c ja Valdeku tn. 154 (Raku kvartal) maa-ala detailplaneeringute eskiisid. 1998–1999.
  • 14.06.1999 AS-i Balteco Jälgimäe kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne.
  • 20.12.1999 Ettepanekud Tallinna Linnavolikogu 02.12.1999 määruse eelnõu muutmiseks (Tallinna ehitusmäärus).
  • AS-i Balteco lepingud Tallinna Linnavalitsusega, Saku Vallavalitsusega ja OÜ-ga Maaplaneeringud (maaküsimused, detailplaneeringud).
  • 27.08.1999 Ettepanekud AS-i E-Arsenal nõukogu esimehele (AS E-Arsenal maa riigile jätmine).
  • 27.08.1999 Arvamus AS-i E-Arsenal nõukogule maamõõdubüroo K&H poolt esitatud „Erika tn. 4 maa riigi omandisse jätmise toimiku” kohta.
  • 25.10.1999 AS-i E-Arsenal nõukogu ettepanekud kaitseminister Jüri Luigele (Eesti kaitse-tööstuse arendamine, AS-i E-Arsenal aktsiad).
  • AS Balteco kinnisvaraalane projektijuhtimine.

Raamat "Küüditatud 1949. Lääne-Virumaa." Autorid Kuno Raude, Aino Tamm, Ülo Tamm, Hindrek Tiimus, Urve Sepman, Ilme Soom †, Õilme Nurk †, Eldor Traks †, Linda Tambik †, Ruti Karilaid, Eewi Kilm, Valve Pudel, Helja Kerge, Erich Vilu, toimetaja Õilme Nurk. Kujundaja Kuno Raude.


2000 AS Balteco arhitekt-projektijuht, Tallinna Linnavolikogu, Nõmme Linnaosa Halduskogu, AS E-Arsenal nõukogu liige

  • Tallinn, Nõmme linnaosa, Raba tn. 29 kinnistu detailplaneering. Tellijad AS Balteco omanikud Mati Vann ja Jaak Pählapuu.
  • Tallinn, Nõmme linnaosa, Raba tn. 29 kinnistu. Mati Vanni ja Jaak Pählapuu elamu (endine haigla) ehitusprojekt koos sisekujundusega.
  • Tallinn, Mustamäe tee 46 ja 46a kinnistute detailplaneeringu lähteülesande ja detailplaneeringu eskiisprojekt.
  • Tallinn, Nõmme linnaosa, Künni tn. 1 kinnistu. Madis ja Mari-Ann Oviiri elamu ümberehitusprojekt.
  • Tallinn, Pirita linnaosa, Pirita jõe org. Tiina Mõisa elamu eskiisprojekt.
  • AS Balteco kinnisvaraalane projektijuhtimine.
  • 13.03.2000 Ettepanekud Tallinna Linnavolikogule „Tallinna Linnavalitsuse prioriteedid aastaks 2000” muutmiseks.
  • 16.03.2000 Ettepanekud Isamaaliidu juhatusele AS-i E-Arsenal perspektiivse arengu kujundamiseks.
  • 18.12.2000 Ettepanekud AS-i E-Arsenal nõukogu esimehele (tehase E-Arsenal arengu perspektiivid).

Raamat "Muti Juhan ja tema lapsed." Autor Raely Viirsalu. Eessõna ja kujundus Kuno Raude. 2. 01.06.2000 avatud vanavanaisa Johann Kello mälestuskivi Vinni vallas Arukülas. 2001 Tallinna Linnavolikogu, Nõmme Linnaosa Halduskogu, AS E-Arsenal nõukogu liige

  • Tallinn, Nõmme linnaosa, kinnistu Lõuna tn. 10 / Põllu tn. 10 detailplaneering. Tellija kolonel Enn Karits.
  • 06.02.2001 Nõmme Linnaosa Halduskogu otsuse „Ettepanekud Tallinna Linnavolikogule. Vabaduse­ monument” eelnõu autor.
  • 10.02.2001 Ettepanek Kaitseväe juhatajale, kaitseministrile, siseministrile, Piirivalveameti peadirektorile ja Kaitseliidu ülemale, Politseiameti peadirektorile, Päästeameti peadirektorile ja Riigikogu riigikaitsekomisjonile, milles paluti esitada oma arvamus selle kohta, kas koostatav Vabaduse väljaku detailplaneering rahuldab Eesti kaitseväe, piirivalve, politsei, päästeameti ja teiste relvastruktuuride huve ning kus peaks paiknema Vabaduse monument.
  • 16.02.2001 Ettepanek Tallinna Linnavolikogu esimehele Rein Voogile: võtta vastu linnavolikogu otsus Vabaduse monumendi püstitamiseks Vabaduse väljakule või selle lähedusse ning peatada Vabaduse väljaku detailplaneeringu menetlemine linnavolikogus.
  • 05.03.2001 Tallinna Linnavolikogu menetlusse esitatud linnavolikogu otsuse „Vabaduse monumendi kompleksi rajamine Tallinnasse Vabaduse väljakule või selle lähedusse“ eelnõu autor
  • 29.03.2001 Ettepanekud Tallinna Linnavolikogu linnamajanduskomisjonile, kultuurikomisjonile ja Tallinna Linnavolikogule, milles palusin linnavolikogu otsusega määrata Vabaduse väljaku detailplaneeringus kindlaks Vabaduse ausamba asukoht Harjumäel ning Vabaduse väljaku kasutamine Eesti riigi ja Tallinna linna esindusväljakuna.
  • 11.09.2001 Ettepanekud Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu “Tallinna linna ehitusmääruse kinnitamine” täiendamiseks.
  • 24.10.2001 Ettepanekud Tallinna Linnavolikogu esimehele Rein Voogile ja Tallinna linnapeale Tõnis Paltsile Vabaduse väljaku esindusfunktsiooni säilitamiseks, kaasaarvatud kaitseväe­ paraadide korraldamine ning Vabaduse väljaku planeeringus maa-ala reserveerimine Vabaduse monumendi püstitamiseks.


2002 Tallinna Linnavolikogu, Nõmme Linnaosa Halduskogu, AS E-Arsenal nõukogu liige

  • Tallinn, Nõmme linnaosa, kinnistu Toome puiestee 73. Rasmus Varunovi elamu ehitusprojekt.
  • Harju maakond, Saue vald, Alliku küla Veski elamupiirkond, Veski tn. 14. Vladimir Jakovlevi elamu tehniline ehitusprojekt.
  • Tallinn, Nõmme linnaosa, kinnistu Lootuse puiestee 96. Liidia Preegeli, Helbe Alviste ja Helgi Õispuu elamu juurde- ja ümberehitusprojekt.

2003 Vabariigi Valitsuse 10.06.2003 korraldusega nr. 376-k moodustatud „Asjatundjate komisjon poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks” liige, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus, Vabadusvõitluse Vääristamise Fond

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, kinnistu A/Ü Liivaku nr. 5. Aime Harki elamu ehitusprojekt.

15.01.2003 Ettepanekud ÜVE Res Publica volikogu esimehele Urmas Reinsalule koostöölepingu sõlmimiseks Memento Liidu ja ÜVE Res Publica vahel.

20.01.2003 Ettepanekud EÕRL Memento Tallinna Ühenduse eestseisuse koosolekule – lepingu sõlmimine ÜVE Res Publicaga.

21.01.2003 Ettepanekud Eesti Vabariigi välisministrile Kristiina Ojulandile. Koostöö korraldamine välisministeeriumi ja Memento Liidu vahel.

04.09.2003 Pärnu linn, Leinapark. „II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti meestele pühendatud mälestusmärgi projekt”.

Pärnu linn, Riia maantee, Vanapark, katastriüksus 62510:091:0003. „II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnute” ausamba projekt, ausamba püstitamine, projektijuhtimine. Projekt esitatud Pärnu Linnavalitsusele 04.09.2003, ausammas avatud 23.11.2003. aastal.

06.04.2003 „Võõrvõimu vägivallaohvrite seaduse“ eelnõu (tulevane „Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse”) esmase redaktsiooni autor.

21.04.2003 „Represseeritute seaduse“ eelnõu (alternatiiv: „Võõrvõimu vägivalla läbi kannatanute seaduse“ eelnõu). Variant II kaasautor.

07.05.2003 „Poliitilistel alustel represseeritute seaduse“ eelnõu kaasautor.

12.09.2003 Ettepanekud ajaloolasele Mart Laarile 1944. aasta Eesti kaitselahingutele pühendatud filmi loomisele kaasaaitamiseks.

28.10.2003 Ettepanekud peaminister Juhan Partsile, Kaitseväe juhataja admiral Tarmo Kõutsile ja justiitsminister Ken-Marti Vaherile vabadusvõitlusele pühendatud mälestusmärgi avamiseks Pärnus ning ettepanekud Eesti kaitselahingute 60. aastapäeva korraldamiseks Eestis.

09.11.2003 Ettepanekud kaitseminister Margus Hansonile Eesti kaitselahingute 60. aastapäeva riiklikuks tähistamiseks.

08.12.2003 „Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse“ eelnõu 187 SE muudatusettepanekute (Saksa sõjaväes teeninud eestlaste arvamine represseeritutega võrdsustatud isikuteks, pensionistaaž, maamaks jne) autor.

„Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus“. Idee autor ja seaduseelnõu kaasautor. Seadus võeti vastu 17.12.2003, seadus jõustus 01.01.2004. 3. 23.11.2003 Pärnus Vanapargis avatud ausammas „II Maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile“.

2004 Vabariigi Valitsuse 10.06.2003 korraldusega nr. 376-k moodustatud „Asjatundjate komisjon poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks” liige, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus, Vabadusvõitluse Vääristamise Fond, Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoda

Tallinn, Nõmme linnaosa, kinnistu Tähe tn. 37 detailplaneering. Tellija Rein Auväärt.

Tallinn, Pirita linnaosa, Metsakalmistu kvartal nr. 4. Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liikmete matmispaiga detailplaneering.

Tallinn, Pirita linnaosa, Metsakalmistu kvartal nr. 4. Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liikmete matmispaiga Rituaalide platsi ja Sangarite müüri ehitusprojekt.

Pärnu linn, Riia mnt. 116, katastriüksus 62509:038:0002. Endise raudteejaama, nüüdse kohvik „Rae” ehitusprojekt koostöös arhitekt Ragne Kasenurmega.

Harju maakond, Kernu vald. Ülo Malbergi elamu eskiisprojekt.

Ida-Virumaa, Vaivara vald, Sinimäed, Grenaderi mägi. Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi võitlejatele pühendatud ausamba projekt, ausamba püstitamine, projektijuhtimine. Avatud 31.07.2004.

08.01.2004 Ettepanekud peaminister Juhan Partsile. Eesti 1944. aasta kaitselahingute 60. aastapäeva tähistamiseks.

30.04.2004 Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoja ettepanekud Eesti Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele, Eesti Vabariigi peaministrile, Tallinna Linnavolikogu esimehele ja Tallinna linnapeale Vabaduse monumendi projekteerimiseks ja rajamiseks vajalike rahaliste vahendite lülitamiseks 2004. aasta lisaeelarvesse või 2005. aasta riigieelarvesse, Vabaduse monumendi sihtasutuse loomiseks, Vabaduse monumendi püstitamiseks Harjumäele.

25.03.2004 Ettekanne „Kes on 1949. aasta küüditamise peasüüdlased? Miks meid küüditati?” Rakveres korraldatud 1949. aasta märtsiküüditamise 55. aastapäevale pühendatud konverentsil. Pöördumine Euroopa Parlamendi poole.

01.04.2004 Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoja ettepanekud Eesti Vabariigi Presidendile, Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, Tallinna Linnavolikogule ja Tallinna Linnavalitsusele (Vabaduse monument – seaduse eelnõu, SA Vabaduse Monument loomine, 2004 eelarve, asukoht, püstitamise aeg – 2005).

17.06.2004 Ettepanekud represseeritute komisjonile (poliitiline hinnang Eesti 1944. aasta kaitselahingutele,­ Represseeritute Abistamise Fondi loomine, hinnang õigusvastaselt represseeritud isiku seaduse toimele jm).

27.05.2004 Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoja ettepanekud Tallinna Linnavalitsusele (Vabaduse monumendi paigaldamine Harjumäele).

4. 31.07.2004 Sinimägedes Grenaderide mäel avatud ausammas „II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud 20. Eesti Grenaderide diviisi võitlejatele“

2005 Vabariigi Valitsuse 10.06.2003 korraldusega nr. 376-k moodustatud „Asjatundjate komisjon poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks” liige, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus, Vabadusvõitluse Vääristamise Fond, Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoda

Tallinn, Nõmme linnaosa, Tähe tn. 37a / Lootuse puiestee 92a. Christina-Sandra Sõõrumaa elamu ehitusprojekt.

11.02.2005 Ettepanekud peaminister Juhan Partsile (valitsuse suhtumine vabadusvõitlejatesse, hinnang II maailmasõja sündmustele Eestis, vabadusvõitlejate ettepanekute ellurakendamine).

11.02.2005 Ettepanek Tallinna linnapeale Tõnis Paltsile Vabadussõja ausamba püstitamiseks Tallinnasse Harjumäele.

18.02.2005 Ettepanekud represseeritute valitsuskomisjonile (Represseeritute Abistamise Fondi loomine, Sinimägede memoriaali loomise rahastamine, Maarjamäe mälestusväljaku avamise rahastamine, hukatud ja hukkunud Eesti kaadriohvitseride memoriaali loomine, sõjahaudade hooldamine, Mehikoorma ausamba püstitamine jm).

05.03.2005 Eesti Vabadusvõitluse Vääristamise Fondi ettepanekud justiitsminister Ken-Marti Vaherile ja kaitseminister Jaak Jõerüüdile (Riigikogu õiguslik-poliitiline hinnang II maailmasõja sündmustele Eestis, 1944. aasta Eesti kaitselahingute tunnustamine võitluseks Eesti riikliku iseseisvuse ja demokraatia taastamise eest Eestis, Eesti vabadusvõitleja statuudi kehtestamine jpm).

30.08.2005 Ettepanekud represseeritute valitsuskomisjonile (Sihtasutuse Represseeritute Abistamise Fond loomine, Sinimägede memoriaali- ja kaitseala loomise rahastamine, hukatud ja hukkunud Eesti kaadriohvitseride memoriaali loomine, vabadusvõitlejate haudade hooldamine).

01.11.2005 Ettepanekud peaminister Andrus Ansipile Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoja liikmesorganisatsioonide esindajate kohtumisel peaministriga.

Ettekanne Memento Liidu juhatuse koosolekul Eesti Represseeritute Abistamise Fondi loomise kohta.

23.12.2005 Ettepanekud Tallinna linnapea Jüri Ratasele (Maarjamäe mälestusväljak, hukatud ja hukkunud Eesti kaadriohvitseride memoriaal Tallinnas, Tallinna vabadusvõitlejate matmiskoht Metsakalmistul, Vabaduse monumendi püstitamine Harjumäele).


2006 Vabariigi Valitsuse 10.06.2003 korraldusega nr. 376-k moodustatud „Asjatundjate komisjon poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks” liige, Eesti Vabadusvõitlejate Liit, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus, Vabadusvõitluse Vääristamise Fond, Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoda

Lääne-Virumaa, Vihula vald, Vatku küla, Raude kinnistu. Liina Marquardti elamu ehitusprojekt.

Tallinn, Nõmme linnaosa, kinnistu Tähe tn. 37. Tõnu-Peeter Nooni elamu ehitusprojekt.

Tartu linn, Riia mnt. 12, Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ruumi projekteeritud mälestustahvel 1941 Suvesõjas Tartumaal langenud võitlejatele. Ida-Virumaa, Vaivara vald, Sinimäed, Grenaderi mägi. Teises maailmasõjas Eesti kaitselahingutest osa võtnud vallooni võitlejatele pühendatud ausamba „5. Freiwilligen Sturmbrigade Wallonien” projekt, ausamba püstitamine, projektijuhtimine. Avatud 25.07.2006.

Tartu maakond, Meeksi vald, Mehikoorma alevik. Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi 45. rügemendi võitlejatele pühendatud ausamba projekt, ausamba püstitamine, projektijuhtimine. Avatud 26.08.2006.

1944. aasta Eesti kaitselahingutest osavõtja rinnamärk.

Raamat „Tallinna vabadusvõitlejad“ koostaja ja autor. Esitlus Eesti Rahvusraamatukogus 18.12.2006.

09.01.2006 Ettepanekud Eesti Represseeritute Abistamise Fondi nõukogu esimehele Ken-Marti Vaherile ja peaminister Andrus Ansipile (mälestusmärk Sajaani mägedesse Verhne-Ussinski kalmistule)

06.02.2006 Ettepanekud Memento Liidu juhatusele Eesti Represseeritute Abistamise Fondi asutamiseks

21.02.2016 Ettekanne Eesti peaminister Andrus Ansipi vastuvõtul vabadusvõitlejate auks

22.02.2006 Tallinna vabadusvõitlejad viimast korda kaitsejõudude paraadil Vabaduse väljakul.

06.03.2006 Ettepanekud Riigikogu põhiseaduskomisjonile (vabadusvõitluse ja vabadusvõitlejate tunnustamine, Riigikogu otsuse eelnõu 688 OE „Eesti kodanike relvavõitlusest NSVL sõjalise okupatsiooni vastu” muutmine) Raamat "Tallinna vabadusvõitlejad". Autorid Kuno Raude (koostaja, kujundus), Hendrik Arro, Erich Puusaag, Kalju Remmelgas, Harri Rent, Arvo Salumäe, Ants-Eduard Teder ja Armand Trei. 5. 29.07.2006 Sinimägedes Grenaderide mäel avatud ausammas „5. Freiwilligen Sturmbrigade Wallonien“. 6. 26.08.2006 Mehikoormas avatud ausammas „20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi 45. rügemendi (Harald Riipalu) võitlejatele”.

2007 Rahvuslik-Demokraatlike Jõudude Koostöökoda

Harju maakond, Saue linn, kinnistu Kivikangru tn. 12. Raivo Ojapõllu elamu ehitusprojekt.

Saaremaa, Kaarma vald, Nasva küla, kinnistu Pardi detailplaneering. Kaarma vallavalitsusele üle antud 13.11.2007.

Pärnu maakond, Tahkuranna vald. Hints Malle elamu muutmisprojekt.

Tallinn, Nõmme linnaosa, kinnistu Lootuse pst. 92. Kairi-Annely Auväärti elamu ehitusprojekt.

27.07.2007 Sinimägedes Grenaderi mäel taasavatud, aprillis 2007 lõhutud ja seejärel AS-s Jõhvi Kivi restaureeritud, 20. Eesti Relvagrenaderide Diviisi ja 5. Freiwilligen Sturmbrigade Wallonien võitlejatele pühendatud ausammaste taastamine. Projekt, projektijuhtimine.

03.01.2007 Kuno Raude, Enn Sarve ja Eduard Raska ettepanekud Riigikogu õiguskomisjonile karistusseadustiku muutmiseks.

14.01.2007 Ettepanekud peaministrile (Venemaal hukkunud eestlaste matmispaikade tähistamine, lähiajalugu ja vabadusvõitluse tunnustamine seadusandlikul tasandil, valitsuse suhtumine represseeritutesse, eesti keele kaitse, pronkssõduri saatus, vanaduspension, maareform, Vabadussõja Võidusammas, kommunismiohvrite memoriaal, Venemaa rünnakud, Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga).

14.03.2007 Ettepanekud Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Roheliste koalitsiooniläbirääkimiste delegatsioonidele (eesti keel ja kultuur, rahvusriik, hinnang Eesti lähiajaloole, kommunismivastasest vabadusvõitlusest osavõtnute legitiimsuse tunnustamine seadusandlikul tasandil, totaalkaitsesüsteemi rakendamine NATO koosseisus ja kaitsealase baaskoolituse andmine igale Eesti kodanikule, lõpu tegemine riigi­ vargustele, korruptsioonile ja rahvustevahelise vaenu õhutamisele, terve looduskeskkonna säilitamine tulevastele põlvedele, vaimsete ja materiaalsete väärtuste suurendamine aastatel 2007–2011, pensioni tõstmine 44%-ni keskmisest palgast ja pensionäride töötasu vabastamine tulumaksust).

23.11.2007 Ettepanekud Eesti Represseeritute Abistamise Fondi nõukogule (mälestusmärk Sajaani mägedesse Verhne-Ussinski kalmistule).


2008 Ühiskondlikest kohustustest prii

Saaremaa, Orissaare vald, Tagavere küla, Aida kinnistu. Kristian Allikma elamu ehitusprojekt. Kaks kausta.

Raamatu „Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ajalugu“. Kaasautor.

21.02.2008 Ettekanne Eesti vabadusvõitlejate kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga.

02.04.2008 Ettepanekud represseeritute valitsuskomisjoni esimehele rahvastikuminister Urve Palole: okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmine.

26.06.2008 Ettekanne „Relvavendade mälestuseks” Valga Muuseumis toimunud sõjaajaloo konverentsil.

18.12.2008 Ettepanekud peaminister Andrus Ansipile. 26.06.2008 Valga Muuseumis toimunud ajaloopäevast osavõtnute otsuste realiseerimine: Eesti kaitselahingutele pühendatud memoriaali rajamine Sinimägedesse, memoriaali rajamine hukatud ja hukkunud Eesti ohvitseridele Tallinnas, välismaal hukkunud või seal hukatud Eesti sõdurite ja Venemaale küüditatud ning seal hukkunud eestlaste matmiskohtade tähistamine, sõjaväekalmistute ja Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel võidelnud eesti meeste auks püstitatud ausammaste ja küüditatute mälestuseks püstitatud mälestusmärkide võtmine Eesti riigi kaitse alla.

2009 Ühiskondlikest kohustustest prii

Saaremaa, Kaarma vald, Nasva küla. Ehitusprojektide koostamine „Põhja” ja „Lõuna” kinnistutele.

20.05.2009 Ettekanne Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Halduskogu laste- ja noorsookomisjoni koosolekul. Eesti kaitselahingute mälestuseks. Mälestus kaitselahingutest sõnas ja pildis.

06.11.2009 Ettepanek Kunstiakadeemia rektorile prof Signe Kivile kõikide vilistlaste elulugude ja teostatud tööde loetelude kogumiseks, eesmärgiks Kunstiakadeemia ajalooraamatu kirjutamine ja väljaandmine.

2010 Ühiskondlikest kohustustest prii

Saaremaa, Kaarma vald, Nasva küla, Lõuna kinnistu. Elamu ehitusprojekt.

Saaremaa, Kaarma vald, Nasva küla, Põhja kinnistu. Elamu ehitusprojekt.

„1944. aasta Eesti kaitselahingute memoriaal Sinimägedes” eskiisprojekt. Raamat "Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ajalugu 1992–2008". Autorid Vaino Kallas † (koostaja, kujundus), Leonhard Heinla †, Hendrik Arro †, Kuno Raude, Lembit Leinjärv †, Gunnar Laev †, Georg Mõttus †, Jüri Kask, Evald Laidvere, Arnold Kull, Olaf Taru †, Martin Ennuk, Alfred Sild †, Aksel Kübar †, Kalju Nurk †, Valdur Raudvassar, Kalju Jakobsoo †, Heino Kerde †, Traugott Läänmäe †, Leonhard Heinla †, Hendrik Arro †, Kuno Raude, Lembit Leinjärv †, Gunnar Laev †, Georg Mõttus †, Jüri Kask, Evald Laidvere, Arnold Kull, Olaf Taru †, Martin Ennuk, Alfred Sild †, Aksel Kübar †, Kalju Nurk †, Valdur Raudvassar, Kalju Jakobsoo †, Heino Kerde †, Traugott Läänmäe †.

2011 Ühiskondlikest kohustustest prii

Saaremaa, Kaarma vald, Nasva küla. Ehitusprojektide korrigeerimine (asendiplaan) „Põhja” ja „Lõuna” kinnistutele.

2012 Ühiskondlikest kohustustest prii

Pärnu reisijate raudteejaama lammutamisega seotud kohtuvaidlus Pärnu Linnavalitsusega (2011–2012 materjalid neljas kaustas).

Saaremaa, Kaarma vald, Nasva küla. Ehitusprojektide korrigeerimine (asendiplaan) „Põhja” ja „Lõuna” kinnistutele.

Hukatud Otto Tiefi valitsuse liikmete kenotaafi eskiisprojekt Metsakalmistule.

Pärnu reisijate raudteejaama detailplaneeringu kompromisslahendused I-V eesmärgiga säilitada olemasolevad reisijate raudteejaama hooned.

Tallinn, Jalaka tn. 12 hoone trepikodade projekt.

01.07.2012 avatud monument Aruküla taastajatele Lääne-Virumaal Vinni vallas.

2013 Ühiskondlikest kohustustest prii

Maailmameister Georg Lurichi ausamba eskiisprojekt Väike-Maarjasse. Georg Lurichi pronkskuju autor on skulptor Lembit Palm.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva konkursile esitatud ideekavand TV dokumentaalfilmide seriaalile „Meie selja taga olid kodud“.

Raamatu „Mägi-Altai 1969“ käsikirja esitlus Pärnus EÜE 50 aastapäeva tähistamisel.

12.10.2013. Viimane intervjuu Rüütliristi kavaleri Harald Nugiseksiga (22.10.1921– 02.01. 2014)

Raamatu „Igavesti teel“ käsikiri.

2014 Ühiskondlikest kohustustest prii

Georg Lurichi ausamba ehitusprojekt. Projekteerimistööde II etapp.

Raamatu „Riigikaitse sünnivalud 1992–2013” käsikiri.

Raamatu „Artiklite kogumik 1983–2013” käsikiri.

Perekond Raude vapi kujunduse tellimine heraldik Priit R. Herodeselt. 20.01.2014 kanti perekonnavapp Eesti Muinsuskaitse Seltsi Heraldikakolleegiumi vapimatriklisse.

Perekonnalipu kujundamine ja tellimine Tallinna Lipuvabrikust. 9. 2014. aasta suvel Tallinna Metsakalmistule paigaldatud perekond Raude perekonnavapiga hauatähis.

25.03.1949 Virumaalt Küti vallast Siberisse küüditatud inimestele pühendatud mälestustahvli projekt ja teostus. Viru-Jaagupi kiriku interjöör.

2015 Ühiskondlikest kohustustest prii

Maailmameister Georg Lurichi ausamba ehitusprojekti eelprojekt Väike-Maarjasse.

Pärnu maakond, Tahkuranna vald, Reiu küla, Kalevi pst. 29 elamu ja majandushoone muutmis-projekt.

Siberisse Verhne-Ussinski rajooni kalmistutele maetud eestlaste nimekirja koostamine. Koostöö sisseseadmine Krasnojarski ühinguga „Memorial“, Krasnojarski krai Rehabiliteeritute Ühingu Jermakovski osakonnaga, Verhne-Ussinski alevi administratsiooniga. Mälestusmärgi kavand.

Verhne-Ussinski kalmistule maetud eestlaste nimekirja paigutamine Krasnojarski krai ühingu „Memorial“ kodulehele http://www.memorial.krsk.ru/

Virumaa Roela ja Rägavere vallast 25.03.1949 Siberisse küüditatud vallaelanike mälestuse põlistamine Viru-Jaagupi kirikus. Nimekirja koostamine. Plaatide eskiisprojektid.

2016 Ühiskondlikest kohustustest prii

Siberisse küüditatud eestlaste mälestuse põlistamine Krasnojarski krai Verhne-Ussinski rajooni Verhne-Ussinski alevi kalmistul. Nimekirja täiendamine ja kontrollimine. Läbirääkimised võimuesindajatega Venemaal ja Eestis. Eskiisprojekt.

Koostöös skulptor Mare Mikofiga (büsti modelleerimine) ja Laupa põhikooli direktori Kaarel Aluojaga (teostus) II maailmasõja kangelase Harald Nugiseksi mälestuse põlistamine Järvamaal Laupa põhikoolis.

08.04.2016 Raamatu „Loodud 1971–2016” (projektid, ehitised, ausambad, väikevormid, raamatud, artiklid, eelnõud, ettepanekud) esitlemine Padise mõisas.

09.07.2016 Elvas Eesti vabadusõitlehate kokkutulekul antud intervjuu filmirežissöörile ja operaatorile Andres Söödile.

15.08.2016. Viimane intervjuu tehnikateadlase ja endise Luftwafe piloodi Hendrik Arroga (25.07.1925 – 26.09.2017) Raamat "Loodud 1971–2016". Autor ja kujundaja Kuno Raude.

2017 Ühiskondlikest kohustustest prii

Uue kodu ehitamine Harjumaale Kiili valda Kangru külla .

Juulis 2017 kinkisJermakovski rajooni Keskraamatukogule 12 köidet Eesti Represseeritute Registri Büroo (ERRB) algatusel väljaantud n.n. „musta raamatut”.

01.12.2017.Intervjuu ajakirjanik Jaanika Kressale (ajakiri „Kultuur ja Elu”). 10. 20.10.2017 paigaldatud Tallinna Metsakalmimstule perekond Lepsi hauatähis.

2018 Ühiskondlikest kohustustest prii

Karsnojarski krais Verhne-Ussinski rajoonis hukkunud 51 eestlasele pühendatud ausamba projekt lõplik viimistlemine.

Ausamba tellimine kiviraiumistöökojast Abakan-Granit, ausamba transport Abakanist Verhneussinskojesse ja paigaldamine Verhneussinskoje kalmistule.

Karsnojarski krais Verhne-Ussinski rajoonis hukkunud 51 eestlasele pühendatud ausamba avamine Verhneussinskoje kalmistul 15.052018.

Juulis 2018. aasta andis Krasnojarski krai Jermakovski rajooni Verhneussisnkoje alevi munitsipaalmuuseumile üle roostevaba metallist valmistatud „Eesti Vabariik 100” logo ning failid Verhneussiskojesse 1949. aastal küüditatud eestlaste dokumentidega ja ajalooliste fotodega.

Osavõtt Siberis Krasnojarski linnas Eesti kultuuri päevadest, mis olid pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisele. 11. 22.04.2018 Maailmameister Georg Lurichi ausamba avamine Väike-Maarjas.

2019 Ühiskondlikest kohustustest prii

Minu kutsel viibis juunis 2019 Tallinnas Vene Föderatsiooni Krasnojarski krai Memoriaali juht, füüsik Aleksei Babii. Tulevase koostöö huvides viisin Aleksei Babii kokku Eesti Memento Liidu ja Eesti Mälu Instituudi juhtidega. Eesti Memento Liidu teeneterist Aleksei Babiile.

Ajalehe "Maaleht" poolt korraldatud 42 inimese reisi juhimine 22.-29.06.2019 Siberisse Krasnojarskisse ja selle ünbusesse.

Ajalehe "Maaleht" poolt korraldatud 47 inimese reisi juhimine 06.-13.07.2019 Siberisse Krasnojarskisse ja selle ünbusesse.

13.-22.07,2019 Krasnojarski krais asuvate Abakani linna, Šušenskoje, Jermakovski, Tanzõbei, Aradani, Verheussinskoje ja Tõva Vabariigi külastamine. Eesti Memento Liidu teenetemedali üleandmine Verhneussinskoje administratsiooni juhile Aleksandr Jekimovile ja aukirja üleandmine Vassili Romanenkole.

Virumaa Roela ja Rägavere vallast 25.03.1949 Siberisse küüditatud vallaelanike mälestuse põlistamine Viru-Jaagupi kirikus. Nimekirja täiendamine, plaatide eskiisprojektid, plaatide tellimine.

09.11.2019. Ettekanne „Mälestuste põlistamiesest” Eesti Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna koosolekule. 2021 13. 13.06.2021 Viru.Jaagupi kirikus avatud “Roela ja Rägavere vallast küüditatute mälestustahvlid”. Kokku 3 tahvlit.

Konverentsid, seminarid

02.07.1982 Ettekanne „Aianduskooperatiividest Pärnu ja Sindi linnas” Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 17. koosseisu istungjärgul.

30.11.–09.12.1982. Osavõtt NSV Liidu linnade peaarhitektide nõukogu istungi tööst Usbeki NSV-s Taškendis, Dzezgazganis, Samarkandis, Kattakurganis, Buhhaaras, Hiivas.

03.–08.08.1984 Osavõtt NSV Liidu linnade peaarhitektide nõukogu istungi tööst Leedu NSV-s Vilniuses.

ENSV Arhitektide Liidu XIII kongressil tehtud kirjalik ettepanek linnade ja rajoonide peaarhitektide ametikohtade muutmiseks ENSV linnade ja rajoonide RSN Täitevkomiteede esimeeste asetäitjate ametikohtadeks.

Samal kongressil tehtud kirjalik ettepanek ENSV Arhitektide Liidu juurde ENSV linnade ja rajoonide peaarhitektide nõukogu moodustamiseks.

11.12.1984 ettekanne Pärnu Linna RSN Täitevkomitee istungil „Pärnu linna generaalplaani realiseerimise tulemustest aastatel 1974–1984”.

10.07.1984 Ettekanne Pärnu vanalinna regenereerimisalasel Pärnu Linna RSN Täitevkomitee istungil.

15.–22.03.1985 Osavõtt NSV Liidu Arhitektide Liidu poolt korraldatud seminari tööst Moskvas.

04.–07.06.1985 Osavõtt ICOMOS-i ja Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee poolt Tallinnas korraldatud kollokviumist „Arhitektuurimälestiste kaitse ja tänapäevase kasutamise probleemid” tööst.

15.06.–23.06.1985 Osavõtt NSV Liidu linnade peaarhitektide nõukogu istungi tööst, kaasarvatud „ekspresskonkurss”, Tadžiki NSV-s Dušanbes.

15.–27.08.1985 Osavõtt NSVL Arhitektide Liidu delegatsiooni koosseisus seminar-nõupidamisest Soome Vabariigis: Kouvolo, Lahti, Tampere, Pori, Rauma, Turu, Helsinki, Tapiola.

05.–07.09.1986 osavõtt Eesti NSV linnade ja rajoonide peaarhitektidele korraldatud seminarist Saaremaal Kingissepas.

Konkursid, näitused

Osavõtt ENSV Riikliku Ehituskomitee poolt 1986 korraldatud peaarhitektide tootmisgruppide tööde näitustest Tallinnas, Viljandis, Paides ja Pärnus. 12 planšetti.

Osavõtt maaelamute arhitektuurivõistlusest 1987. Ostupreemia.

Osavõtt maaelamute projektide näitusest 1987 RPI Eesti Projekt ruumides. 12 planšetti.

ENSV Riikliku Kunstiinstituudi laiendatud õppehoone ideekavandite arhitektuurivõistlus 1988. Võistlustöö „November 88”. Projekt asub Eesti Kunstiakadeemia arhiivis.

Rakvere Kesk (Turu) väljaku ja sellega külgneva maa-ala planeerimise ning keskväljakuga piirnevate tänavafrontide arhitektuurse lahenduse võistlusprojekt „Valik 47”. Ostupreemia. 1987/1988. Korraldajad Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee ja Eesti NSV Arhitektide Liit. Projekt Rakvere Linnavalitsuse või Lääne-Viru Maakonnavalitsuse arhiivis.

Koos skulptor Lembit Palmiga osavõtt Rakvere Rajooni RSN TK, Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu „Memento“ Rakvere Ühingu, Rakvere Rahvarinde ja Rakvere Linna RSN TK poolt korraldatud konkursist „Virumaalt küüditatute mälestuseks“ .

1989. Osavõtt ERKI poolt Rakvere Kultuurimajas korraldatud näitusest töödega „Rakvere kesklinna detailplaneerimise projekt“ ja „ERKI juurdeehituse projekt“.

06.01.1990 Koostöös skulptor Lembit Palmiga Rakvere linna Tammikusse kavandatud mälestusmärgi ideekavandi konkursi töö „Põhjatäht”. III koht. Korraldajad: Rakvere Rajooni RSN TK, Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit „Memento” Rakvere Ühing, Rakvere Rahvarinne, Rakvere Linna RSN TK. Töö Rakvere Rajooni RSN TK arhiivis.

1997. Konkurss „Logo-Eesti 80“. Neli võistlustööd, märgusõna „Vabadus = Võit“. Joonised.

2000. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse ja Balti Kaitsekolledži hoone esise väljaku arhitektuurse lahenduse ideekonkurss. Võistlustöö „Plats 2000“ asendiplaan, seletuskiri.

2001 Tallinnasse kavandatava Vabaduse monumendi konkursi I voor. Esitatud 5 võistlustööd: „Tuntud ring“ (seletuskiri), „Jaani kirik“ (seletuskiri), „Komandandi tee“ (seletuskiri), „Eskarp“ (seletuskiri) „Ingeri bastion“ (seletuskiri). Korraldajad Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit.

2007. Tallinn, Ingeri bastion (Harjumägi). Ideekonkursile „Vabadussõja võidusammas” esitatud Vabadus­ sõja võidusamba konkursiprojekt. Märgusõna „Koit”. 6 planšetti. Makett. Failid projektist. Kaitse­ ministeeriumile üle antud 02.07.2007.

2020. Koostöös skulptor Lembit Palmiga osavõtt Tallinnasse kavandatud Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursist. Võistlustöö märgusõnaga "PRIIMUS" antud üle Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile 13.04.2020. Võistlustöö asub Pärnu Muuseumis.

2020. Koostöös skulptor Lembit Palmiga osavõtt Tartusse kavandatud "KUNSTITEOSE AVATUD IDEEKONKURSiST", hankija Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum. Võistlustöö „LUMEN AQUA Populus” antud üle Tartu Ülikooli Kliinikumi hanketeenistusele 19.05.2020. Võistlustöö asub Pärnu Muuseumis. 2021 raamat "Tuntud tundmatud Rakvere kunstnikud Adele Sildmets ja Arkadi Snegirjov". Autor ja kujundaja. 2021 raamat "Järeltulijatele 1642–2021". Autor ja kujundaja. 2021-2022 „Eesti Soomusrongide võitlejatele pühendatud mälestusmärgi ideekavandi” autor, figuraalse osa autor skulptor Mare Mikof. Idekavand üle antud Tapa Vallavalitsusele.

2021-2022 Koostöös Rakvere Linnavalitsusega ja Rakvere galeristide Riina ning Mati Rilloga Rakvere kunstnike Adele Sildmetsa ja Arkadi Snegirjovi maalinäituse organiseerimine Rakvere Kultuurikeskuses 04.09.2021-05.01.2022.

2022. Koostöös Vene Kultuurikeskusega Rakvere kunstnike Adele Sildmetsa ja Arkadi Snegirjovi maalinäituse organiseerimine Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 12.01.2022-10.02.2022.[viide?]


Tunnustus

Raamatud

Huvialad

Kosmoloogia, rahvaste ränne, sõdade ajalugu, riikide teke, Siberi põlisrahvad, genealoogia, julgeolekupoliitika, mälestuste põlistamine.[viide?]