Lembit Juhari (kuni 19. augustini 1936 Lembit Juhanson; 15. oktoober 1918 Anija vald – 5. august 1944) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane, leitnant (Obersturmführer).
Juhari lõpetas 1938. aastal Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi reaalharu ning pärast seda Eesti Sõjakooli.
Lembit Juhari osales 1943. aasta sügisel 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadi võitlustes Neveli rindel.
Juhari 20. Relva-SS diviisi pioneerkompanii rakendati 1944. aasta märtsis Narva lahingus Vepsküla sillapea likvideerimisel võitlusse miinide kahjutuks tegemiseks. Tugeva vaenlase tule all, enam kui tihti ründavat jalaväge omapoolse võitluspanusega toetades tehti kahjutuks üle 2200 miini.
Ka hiljem Narva jõe joone kindlustamisel paistis leitnant Juhari mitmeti silma. Märtsis püüdis Punaarmee jalaväega takistada pioneerkompanii tööd Narva jõel jää purustamisel. Juhari, kes seda isiklikult juhtis, nõudis välja miinipildujate ja õhutõrjekahurite tule, mida ta ka ise parandas ja suunas. Pärast rünnaku tagasilöömist võisid pioneerid oma tööd jätkata.
Veebruaris 1944 autasustati Juharit II klassi Raudristiga ja 22. märtsil 1944 I klassi Raudristiga.
Lembit Juhari langes 5. augustil 1944 Narva rindel ja on maetud Jõhvi Saksa sõjaväekalmistule.
„ Viimased heitlused, milles Lembit Juhari oma mehed pärast kolmekordset rünnakut määratud eesmärgile viis, olid väga rasked. Keset palavaimat lahingut lõhkes tema otseses läheduses vaenlase granaadiheitjast paiskunud mürsk, mis ostuf. Juharile tõi silmapilkse surma“
– Ostuf. Lembit Juhari langes, Rindeleht, 2 september 1944