Leo Normet

Leo Normet (1936. aastani Leopold-Bruno Norberg; 17. september 1922 Pärnu – 27. detsember 1995 Tallinn) oli eesti helilooja, muusikateadlane ja õppejõud.

Elukäik

Leo Normet õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis ning seejärel Tartu Muusikakoolis klaveri erialal.

Sõja-aastatel oli ta pianist Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus alustas Eugen Kapi juhendamisel kompositsiooniõpinguid. 1950. aastal lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni alal. Tema õpetaja oli Heino Eller.

Ta oli aastatel 1948–1957 Tallinna Muusikakooli ja 1954. aastast Tallinna Konservatooriumi õppejõud, sai 1970. aastal dotsendiks ja 1991. aastal professoriks.

Heliloojana on Leo Normet komponeerinud oopereid, operette, laulumänge, instrumentaalmuusikat, soolo- ja koorilaule.

Muusikateadlasena oli Normet tuntud eeskätt Sibeliuse uurijana. Väitekirja "Sibeliuse sümfooniad" kaitses ta Moskva Konservatooriumis 1969. aastal. Normet uuris ka eesti ja 20. sajandi heliloojate loomingut ning huvitus orientaalsest muusikast. Normet pidas loenguid ka Helsingis, Viinis, Torontos, Sorbonne’i ülikoolis Pariisis ja Baltimaades. Ta esines rahvusvahelistel konverentsidel ja tegi kaastööd teatmeteostele "Eesti nõukogude entsüklopeedia", "Die Musik in Geschichte und Gegenwart" ja "История музыки народов СССР". Ta oli mitmete muusikasaadete autor nii Eesti Raadios (sarjad "Kauged rahvad muusikas" ja "Maailma rahvad muusikas") kui ka Eesti Televisioonis.

Ta mängis Eesti Telefilmi kultusfilmiks saanud komöödias "Mehed ei nuta" (1968).

Leo Normet oli üks Eesti Muusikanõukogu asutajaid (1992)^[viide?] ja esimene president^[viide?], Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi (1983) ning Pariisi Ülikooli Esteetika ja Kunstiteaduse Instituudi juures tegutseva LERSEM-i auliige (1994)^[viide?].

Isiklikku

Aastatel 1945–1960 oli Leo Normet abielus kirjaniku ja tõlkija Dagmar Normetiga. Nende poeg oli lavastaja Ingo Normet (1946–2022) ja tütar on raadioajakirjanik Haldi Normet (1953).

Abielust Marika Ojaga sündis tütar Evelin Normet (1962–2008).

1976. aastal tutvus Leo Normet Sirje Vihmaga, kellega ta aasta hiljem abiellus.

Muusikateosed

Operetid

"Hermese kannul" (1946; koos Boris Kõrveriga)
"Rummu Jüri" (1954; koos Edgar Arroga)
"Tuled kodusadamas" (1958; koos Edgar Arroga)
"Stella Polaris" (1961)

Ooperid

"Valgus Koordis" (1955)
"Pirnipuu" (1973)

Vokaaltsüklid

"Pulmatola laulud" (1961; Uno Lahe sõnad)
"Rannamännid" (1963; Johannes Semperi sõnad)
"Akvarellid" (1963; Paul-Eerik Rummo sõnad)
"Aoaegsed laulud" (1965; Kalju Lepiku sõnad)
"Chamber Music" (1967; John Masefieldi ja James Joyce'i sõnad)
"García Lorca y la muerte" (1969; Federico García Lorca sõnad)
"Šoti laulud" (1972; Robert Burnsi sõnad)

Klaverile

"Prelüüd ja fuuga" (1947)
"12 kaheteisttoonilist pala" (1970)

Koorile a cappella

"Silgulaulud (Pärnu kevad)" (1964; süit segakoorile, Kersti Merilaasi sõnad)
"Pioneeride sõber" (lastekoorile, Ilmi Kolla sõnad)
"Tere, päike!" (lastekoorile, Ralf Parve sõnad)

Kujundusmuusika

Muusika Hans Christian Anderseni muinasjutule "Näkineid" (1982; ENSV Riiklik Nukuteater, lavastaja Ingo Normet)
Muusika Leida Tigase laulumängule "Tulge meie ringi" (1965)
Muusika kuuldemängule "Minu elu muinasjutt: Põhjamaine laul" (1975; Eesti Raadio)

Muusikateoreetilised teosed

"Operett mujal ja meil"; Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
"Indiat leidmas"; Tallinn, Eesti Raamat, 1977
"Värvimängud, rütmirõõmud. Selle sajandi loomesuundi"; Tallinn, Eesti Raamat, 1990
"Uusi ja vanha Sibeliuksen ensimäisessä ja toisessa sinfoniassa"; Suomen musiikin vuosikirja 1964–1965; Helsinki, 1965
"Vielä Sibeliuksen neljännestä"; Suomen musiikin vuosikirja 1968–1969; Helsinki, Otava, 1969
"The mythical in non-programmatic music"; Musical signification: essays in the semiotic theory and analysis of music; edited by Eero Tarasti; Berlin; New York: Mouton de Gruyter, 1995, pp. 559–565
"The Sibelian Driving Force of Development as Expressed in his Symphonies"; Proceedings from The First International Jean Sibelius Conference, Helsinki, August 1990; Eero Tarasti (Ed.); Helsinki: Sibelius Academy, 1995, pp. 145–49
"On Universals and their Subdivisions"; Les universaux en musique. Actes du quatrième congrès international sur la signification musicale tenu à Paris, en Sorbonne du 9 au 13 octobre 1994; Costin Marieanu et Xavier Hascher (Eds.); Paris: Publications de la Sorbonne, 1999, pp. 191–195
"Jugendstil aus semiotischen Gesichtspunkt"; Dvidešimtojo amžiaus muzika muzikologijos akiratyje : 29-os ir 32-os Baltijos muzikologų konferencijų pranešimų rinkinys, 1995, spalio 19–21, 1998, lapkričio 5–7, Vilnius = Music of the twentieth century within the horizons of musicology : selected papers of the 29th and 32nd conferences of Baltic musicologists, October 19–21, 1995, November 5–7,1998, Vilnius; Vilnius, 2001; S. 63–70
"Heino Eller oma ajas"; Teater. Muusika. Kino nr 12, 2000, lk 49–53
"Mart Saar omas ajas"; Teater. Muusika. Kino nr 8/9, 2002, lk 44–49
"Sibeliuse kaudu maailma"; koostanud Sirje Vihma-Normet, Eero Tarasti järelsõna; Tartu, Ilmamaa, 2004; ISBN 9985771125
"Симфонии Сибелиуса"; toimetanud Mart Humal, järelsõna Jaan Ross; Tallinn, Aleksandra, 2011; ISBN 9789949913008
"Keskustelu Sibeliuksesta – vuodelta 1987" (Erik Tawastjerna, Eero Tarasti ja Leo Normeti videovestlus aastast 1987)

Tunnustus

1989 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
1990 – Eesti muusika aastapreemia

Mälestuse jäädvustamine

Aastatel 1984–1995 elas Normet Viljandis, kus tema toonase maja seinale paigaldati 2004. aastal mälestustahvel.^[viide?]

Viited

1 2 Eesti Muusika Infokeskus: Leo Normet
↑ Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide.
↑ Ilmunud trükis: Лео Нормет. Симфонии Сибелиуса. Toimetanud Mart Humal, järelsõna Jaan Ross. Tallinn: Aleksandra, 2011. ISBN 9789949913008
↑ Leo Normet andmebaasis IMDb
↑ Sirje Vihma-Normet. Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga. Mälestused. Kirjad. Väljavõtted päevikust.^{[alaline kõdulink]} Tallinn: Varrak, 2009. Lk 91.
↑ Teatris Estonia jõuti lavastaja Agu Lüüdiku käe all 1948. aastal küll peaproovideni, kuid mitte esietenduseni. Operett keelati ära põhjendusel, et see sisaldab liiga palju nõukogude moraalikoodeksiga kokkusobimatut vaba armastust ja liigset Lääne ees lömitamist. "Hermese kannul" sai eeskujuks Tallinnfilmi kultusfilmile "Vallatud kurvid". Rahva hulgas populaarseks saanud laul "Puhkuse veedame kõik Viljandis" (Leo Normeti sõnad ja viis) oli opereti hittlaule. Ivo Eensalu stalinistlikus retrostiilis lavastuse vabaõhu-esietendus toimus 2004. aasta juulis Pirita velotrekil. (Vt Aigi Viira. Motomuusikal "Hermese kannul" Õhtuleht, 21. mai 2004; Sirje Vihma-Normet. Operett, mis Viljandisse ei jõudnudki.^{[alaline kõdulink]} Sakala, 25. august 2004.)
↑ Eesti Muusika Infokeskus: Leo Normet

Kirjandus

Leo Normet, "Vastab Leo Normet"; üles kirjutanud Raili Sule, Anneli Remme, Ilvi Rauna, Marge Lille; Teater. Muusika. Kino, nr 1, 1995, lk 3–15
Anneli Remme, "Normetite ööülikool": [akadeemilistest salongiõhtutest Leo Normeti kodus]; Teater. Muusika. Kino, nr 8-9, 1997, lk 66–70
Anneli Remme, "Roheline tekib sinisest ja kollasest: Viis aastat professor Leo Normeti surmast"; Teater. Muusika. Kino, nr 12, 2000, lk 47–48
Eero Tarasti järelsõna "Leo Normet – eesti juugend" Leo Normeti raamatus "Sibeliuse kaudu maailma"; koostanud Sirje Vihma-Normet; Tartu, Ilmamaa, 2004
Maris Männik-Kirme, "Leo Normet oma aja peeglis"; arvustus, Akadeemia nr 5, 2005
Avo Sõmer, "Muusika tõlgendamise avatusest"; Teater. Muusika. Kino nr 3, 2005, lk 69–76
Sirje Vihma-Normet, "Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga. Mälestused. Kirjad. Väljavõtted päevikust" Tallinn, Varrak, 2009; ISBN 9789985319772
Sirje Vihma-Normet, "Puhkus Viljandis", 2022; ISBN 9789916412947

Raadiosaated

Muusikaline tund. Juubelijuttu Leo Normetiga. Eesti Raadio, 18.09.1972 (50. sünnipäeva puhul; vestlevad Leo Normet ja Virve Normet, kõlab Leo Normeti helilooming)
Muusikaline tund. Leo Normet – 70. Eesti Raadio, 16.09.1992 (Leo Normet räägib oma loomingust ja teoreetilistest töödest; saatejuht Helju Tauk, kõlab Leo Normeti helilooming)
Särav mõte, särav sõna – Leo Normet. Eesti Raadio, 18.01.1996 (meenutatakse heliloojat ja muusikateadlast Leo Normetit; sõna saavad Vardo Rumessen, Valter Luts, Aarne Vahuri ja Ivalo Randalu; saate autor Ene Pilliroog)
Leo Normet – 80. Eesti Raadio, 17.09.2002 (saate autor Helve Võsamäe; kasutatud on arhiivisaateid, kus räägib Leo Normet)
Meloodia võluvõim: Edgar Arro ja Leo Normet Klassikaraadio, 01.03.2009
Leo Normet. Kauged rahvad muusikas arhiiv.err.ee (vaadatud 19.09.2012)
Leo Normet. Maailma rahvad muusikas arhiiv.err.ee (vaadatud 19.09.2012)

[FeqxE-1] 1 2 Eesti Muusika Infokeskus: Leo Normet

[YqfJX-2] Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide.

[ORqnq-3] Ilmunud trükis: Лео Нормет. Симфонии Сибелиуса. Toimetanud Mart Humal, järelsõna Jaan Ross. Tallinn: Aleksandra, 2011. ISBN 9789949913008

[vD3U8-4] Leo Normet andmebaasis IMDb

[puLL1-5] Sirje Vihma-Normet. Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga. Mälestused. Kirjad. Väljavõtted päevikust.^{[alaline kõdulink]} Tallinn: Varrak, 2009. Lk 91.

[L5jvE-6] Teatris Estonia jõuti lavastaja Agu Lüüdiku käe all 1948. aastal küll peaproovideni, kuid mitte esietenduseni. Operett keelati ära põhjendusel, et see sisaldab liiga palju nõukogude moraalikoodeksiga kokkusobimatut vaba armastust ja liigset Lääne ees lömitamist. "Hermese kannul" sai eeskujuks Tallinnfilmi kultusfilmile "Vallatud kurvid". Rahva hulgas populaarseks saanud laul "Puhkuse veedame kõik Viljandis" (Leo Normeti sõnad ja viis) oli opereti hittlaule. Ivo Eensalu stalinistlikus retrostiilis lavastuse vabaõhu-esietendus toimus 2004. aasta juulis Pirita velotrekil. (Vt Aigi Viira. Motomuusikal "Hermese kannul" Õhtuleht, 21. mai 2004; Sirje Vihma-Normet. Operett, mis Viljandisse ei jõudnudki.^{[alaline kõdulink]} Sakala, 25. august 2004.)

[HPU4m-7] Eesti Muusika Infokeskus: Leo Normet