 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2026) |
Lucy Wills (10. mai 1888 Sutton Coldfield – 26. aprill 1964) oli inglise arst, hematoloog ja toitumisteadlane.
| See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2026) |
Lucy Wills (10. mai 1888 Sutton Coldfield – 26. aprill 1964) oli inglise arst, hematoloog ja toitumisteadlane.
Teise maailmasõja järel asutas ta Londoni Naiste Meditsiinikooli juurde esimese hematoloogiaosakonna.
Töötades India Meditsiiniteenistuses Bombays, uuris ta rasedate naiste rasedusaegse suurpunaliblese aneemia ja megaloblastaneemiaga seotut, mis põhjustas patsientidel ja nende sündimata lastel tihti südamepuudulikkust ja surma. Ta leidis, et nende veri sisaldas 1/10 võrra vähem erütrotsüüte, kui oleks normaalne. Wills koos kolleegidega oletas, et uuritav aneemia liik võib-olla põhjustatud hiljuti avastatud A- ja C-vitamiini puudusest toidus.
Ta viis läbi loomkatseid albiinorottide ja ahvidega, kes samuti muutusid sarnast toitu süües aneemilisteks. Uuringute käigus selgus, et rottide seedeelundkonnas elunevad bakterid suudavad folaati komplekteerida. Edasi katsetas ta peamiselt ahvidega. Pärast katseloomade toidule A- ja C-vitamiini lisamist loomade tervis ei taastunud. Ühele reesusahvile söötis ta autolüüsitud presspärmi (ingl k spent yeast marmite) ning ahv tervenes. Hilisemad analoogsed uuringud, mille käigus püüti ahvidel toitumuslikku suurpunaliblest aneemiat esile kutsuda, kinnitasid, et eridieedil olevate reesusahvide vereanalüüsid hakkasid aneemiale omaseid tunnuseid ilmutama. Olenevalt ahvide soost, vanusest ning üldisest tervislikust seisundist võttis see aega 3 kuust kuni 1 aastani. Wills toitis megaloblastaneemiaga naisi marmite'i ning maksaekstrakti seguga ning naised tervenesid. 1938. aastal avaldatud kirjutises kirjeldas ta troopilise makrotsütaarse aneemia ravi, milleks manustati patsientidele veenisiseselt toorest maksast valmistatud ekstrakti Campolon.