Metall-lõng

Ainult metallist lõngad

Ainult metallist lõngad jaotatakse kahte põhitüüpi

• metall-lint (saksa keeles Plätt, Lahn või Plasch, inglise keeles metal strip) - niidina kasutatakse kas õhukeseks valtsitud metalli riba, mis on kas sile või säbruliseks, sakiliseks või laineliseks valtsitud
• kantill) - pinnakatteelemendina kasutatakse tihedasse spiraali keeratud metallriba või -traati, mille keskele jäänud õõnsusest tõmmatakse nagu helmest läbi kinnituslõng (väga tavaline India ja Türgi zardosi-tikandis ).

Ajaloolistes tekstiilides enim kasutatud metallid on kuld ja hõbe, vähem vask, kasutatud on ka nende sulameid ja ülekuldamist. Vasesulamitele on sageli lisatud tsinki.

Metalli ja orgaanilise komponendiga lõngad

Metall-lõngu, milles on kombineeritud orgaanilisest kiust südamik ja metalliriba, on samuti mitut tüüpi:

• peen kuld- või hõbelint on keeratud ümber siid- või peenest linasest niidist südamiku;
• kullatud membraaniga kardlõngad – õhuke kullaleht on taotud loomsele membraanile ja keritud ribana ümber lõngast südamiku sarnaselt eelmiste tüüpidega (ajaloolistes tikandites alates 13. sajandist nn Küprose kuldlõng);
• kullatud paberi või nahaga kardlõngad – sama nagu eelmine, kuid kasutatud on kullatud nahka või paberit.

Orgaanilisest materjalist alus metallile võib olla tselluloosist (paber) või loomne (nahk, pärgament, loomasool) ja kiud, mille ümber on metallikomponent keritud, võib olla samuti loomse päritoluga, nagu siid või hobusejõhv, või taimse päritoluga, nagu lina, puuvill või kanepikiud.

Alates 20. sajandist on metall-lõnga alusena kasutatud ka tehiskiude ja metallina alumiiniumi.