See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2026) |
Oskar Kuningas (15. juuli 1911 Lavi, Kilingi vald – 9. märts 1997 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, kultuuriloolane, bibliofiil ja tõlkija.
Oskar Kuningas sündis Lavi koolimajas Kilingi vallas kooliõpetaja pojana. Lapsepõlv ja noorus möödusid Läti piiri ääres Jäärjas. Pärast Pärnu kaubanduskooli lõpetamist 1928. aastal õppis ta lühemat aega Tallinna Kolledžis (1929).
Aastatel 1935–1940 töötas ta ajakirjanikuna Tallinnas ja Pärnus, 1940. aastal oli Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas konsulent ja 1941. aastal teatri Endla kirjandusala juhataja. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aastal vangistati.
Aastatel 1943–1944 oli ta ajalehe Järva Teataja mittekoosseisuline korrespondent, 1944–1947 ajalehe Järvalane vastutav sekretär, 1947–1948 Talurahvalehe kultuuriosakonna juhataja, 1949 ajalehe Sirp ja Vasar teatriosakonna juhataja ja 1948–1949 Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi lektor.
Kuningas vangistati 6. märtsil 1950 ja mõisteti 29. juunil 1950 Erinõupidamise otsusega §§ 58-10-2 ja 58-2 alusel 25 aastaks (vähendati 10 aastale) kinnipidamisele vangilaagrites. Ta viibis 1955. aasta sügiseni Valga, Narva ja Vasalemma vangilaagris.
Pärast seda tegutses ta vabakutselise literaadina. Oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud 1976–1978. Ta oli 1982. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
Oskar Kuningas suri 9. märtsil 1997 Tallinnas ja maeti 13. märtsil 1997 Rahumäe kalmistule.
Oskar Kuningas on teinud lühiuurimusi ja avaldanud perioodikas rohkesti artikleid kirjandusest ja teatrist, kirjanikest ja kultuuritegelastest ning koduloost. Giidi-loengupidajana tutvustas ta huvilistele paljusid kirjanduslikke paiku. Ta on tõlkinud ilukirjanduslikku proosat ja teatritekste läti, saksa, prantsuse ja vene keelest.
Oskar Kuningas mängis arvestataval tasemel malet. Tema parimaks saavutuseks jäi esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos Aleksander Hildebrandiga. Tegutses ka maleajakirjanikuna. Maleajaloolasena aitas Heino Hindrel kokku panna koguteose "Male Eestis" (1965).
28. septembril 2005 lugejatele avatud Pääsküla uus raamatukoguhoone, nn Kuninga aia raamatukogu asub bibliofiil Oskar Kuninga endisest aiast äralõigatud maatükil. See on esimene taastatud Eesti Vabariigi ajal spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud raamatukoguhoone Tallinnas. Hoone sai 2005. aastal sisearhitektuuri aastapreemia ja kandideeris ka arhitektuuri aastapreemiale.
Tema tütar oli Astrid Reinla ja on Merike Rõtova, väimees on Boriss Rõtov, tütrepoeg Igor Rõtov, tütretütar Regina Narva, tütretütretütred on Ann, Triin ja Mai Narva. Tema vennatütar oli näitleja Helle Kuningas. Tema tädipoeg oli elektrotehnikateadlane Johannes Heil.